Me tähistasime oma kooli 45. õpetajate päeva!

Kui eelmistel aastatel on õpetajate päev tähendanud lühemaid tunde ja vabamalt võtmist, siis tänavu, üheksandikena, oli õpetajate päev erilisem kui kunagi varem: ehkki võimu üle võtta, ise õpetajate ja juhtkonna rollides olla ning teisi käsutada oli vahva, pakkus selle päeva korraldamine ka omajagu väljakutseid.

Rubriigis „n päeva lõpetamiseni“ on kooliaasta kestel sõna saanud 9. klasside õpilased ja klassijuhatajad. Enne veel, kui meie üheksandikud saavad pidulikul lõpuaktusel kätte põhikooli lõputunnistused, annab oma mõtted selleks kaasa koolijuht Marit Tarkin.

Reedel, 2. juunil 2023 asuvad 9. klasside õpilased sooritama oma esimest põhikooli lõpueksamit – eesti keele ja kirjanduse eksamit. Sellele põnevale ja pingelisele lõpuspurdile annavad oma mõtted kaasa 9. klasside juhatajad.

Tutiball – see oli sündmus, mida olin kaua oodanud ja mis tähistas minu põhikooli aastate lõppu. Öeldakse, et tutiball on viimane peatus enne täiskasvanuelu, kuid minu jaoks oli see ennekõike uue alguse sümbol. See õhtu täis tantsu, naeru ja unistusi andis mulle energiat ja otsusekindlust, et kasutada ära järgmised 28 päeva täielikult. Olen valmis seiklusteks ja väljakutseteks, mis mind ees ootavad gümnaasiumis.

Eesti keele proovieksam on tehtud, matemaatika proovieksam on veel ees, õige pea algaval vaheajal saab teha sisseastumistesti Saaremaa Gümnaasiumisse, juba mõnda aega saab viia sisseastumisdokumente Kuressaare Ametikooli. Mida tunnevad ja mõtlevad 9. klassi õpilased selles virvarris?

Mitu päeva on põhikooli lõpetamiseni? – see küsimus on iga üheksanda klassi õpilase mõtetes. Mina ei ole erand. Napilt üle trimestri on veel jäänud siin koolis käia, kuid palju on veel teha.

Äsja toimus meie lennu suusalaager, kus saime naerda, lumes püherdada, õpetajate närve süüa ja palju muud. Koos oli meil ääretult tore ja lõbus.

Nüüd on möödas meie, üheksandike viimane võimlemisvõistlus ja jõulupidu meie armsas koolis, mis tõid kaasa palju pisaraid, naeru, uusi sõpru ja mis tulid imehästi välja. Peagi on käes aeg, kus peame valima valikeksami, ja see on samm, mis viib meid veelgi lähemale lõpetamisele.

Esimene september oli täpselt 41 päeva tagasi. Lõpetamiseni on jäänud 252 päeva. Veider on määratleda numbritega seda vähest aega kohas, kust kõik sai alguse. Kuressaare Nooruse Kool, varem tuntud kui Kuressaare Gümnaasium, on andnud mulle ellu kaasa meeletult palju asju: sõpru, kogemusi, unetuid öid, naeratusi, pisaraid. Kõik see on mulle olulisem, kui iial sõnadega suudan kirjeldada, kuid kõige olulisem on see, et leidsin iseenda. Kavatsen nautida neid loetud päevi, mil saan veel tuttavates koridorides ringi joosta.

Õnnitlused kõigile lõpetajatele põhikooli lõpetamise puhul. Suur tänu koostöö ja toetuse eest auväärsetele lapsevanematele, peredele. Aitäh kõigile õpetajatele ja klassijuhatajatele. Esimesed olla – see on vast päris uhke tunne.

Rubriigis „n päeva lõpetamiseni“ on sellel õppeaastal 9. klassi õpilased toonud välja olulise nende jaoks.

Mida meie lõpetajad on ise oma viimasel õppeaastal siin koolis oluliseks pidanud?

Kui lõpetamiseni on jäänud vähem kui kaks nädalat ja kohe-kohe on algamas eesti keele eksam, mõtisklevad 9. klasside juhatajad, mida nad klassiga koos oldud ajast kaasa võtavad ja mida neile teele kaasa annavad.

Kõik möödub nii kiirelt. Meil on jäänud vähem kui üks kuu kooli lõpuni. Selline tunne on, nagu mingi peatükk oleks vahele jäänud.

1. september 2013 oli päev, mil astusin siia koolimajja, ei õrna aimugi, mis mind siin ees ootab: klassiruum täis lapsi, mõni neist täiesti võõras, mõni juba natuke tuttavam. Sellest on möödas täpselt 3187 päeva, kuid mäletan seda päeva kui eilset.

Kooli lõpetamiseni on jäänud 128 päeva. See tekitab meis palju emotsioone, kuid pigem häid. Peamiseks on ikkagi teadmine, et lõpetame ära põhikooli. Need üheksa aastat on olnud nagu Ameerika mäed ja koolist jääb nii häid kui ka halbu mälestusi, aga miski ei ole ideaalne.

Oleme koolis käinud kohe peaaegu kaks kuud, aga mõtted on ikka veel suve peal ja igatsus soojade ilmade järele. Aga sellest hoolimata on selle ajaga, mil koolis oleme käinud, nii mõndagi juba juhtunud. Näiteks oleme alustanud õppimist uute teemadega, teinud mitmeid kontrolltöid ja veel kõige tähtsam: pidasime oma esimese õpetajate päeva.

Iga lõpp on millegi uue algus. Umbes kaheksa kuu pärast olen mina, on minu klass ja kogu lend pidulikus riietuses ja valmis kätte saama põhikooli lõputunnistusi. Selja taha jäävad üheksa aastat, mil on läbitud koridore, kus lapsed karjuvad, naeravad ja lobisevad, ning rasked koolipäevad, millele järgnesid kodutööde tegemised kas või öö läbi. Kõik see jõuab peagi lõpule.

Juuni on leidnud oma alguse koos päikesega ning justkui graafiku järgi täidab Kuressaare Gümnaasiumi koridore taas ootusärevus algava suvevaheaja ees. Abituuriumile on see juuni aga viimane Kuressaare kooliseinte vahel.

12. klass ...12 aastat ... Peale vaadates sellele suurele numbrile, näib, nagu oleksin terve igaviku Kuressaare Gümnaasiumi koridore läbinud, aga enda pead läbi lapates tundub see aeg kui sekund. Ma olen 12 aastat elanud n-ö rutiinis, keskkonnas, mis on mulle tuttav ja selge ning nüüd mul on ainult veidi alla aasta, et seda rahu nautida.