Nooruse Meridiaan

Nooruse kool 5: viie reaga suvesse

Jaana Puksa, Nooruse Meridiaani peatoimetaja — Mon, 22 Jun 2026 12:41:39 +0300

Artikkel, Varia

Iga koogi all võib peituda mõni luuk, mida vaadelda Foto: Gert Lutter

„Suvise aja kõige tähtsam moment on see, kui tabad ära suve viimase päeva. See ei ole kalendripäev. See on sisemine äratundmine, nagu mõni püha,“ on öelnud Fred Jüssi. Nooruse Meridiaan leiab, et sama oluline, kui tunda ära viimane suvepäev, on märgata ja teadvustada, millal algab suvi. Ei, mitte tingimata kalendrisuvi, vaid just see sinu päris oma suvi – täis rahulikke hommikuid, karastavaid suplusi, magusaid ja mahlaseid marju, kosutavat vihmasabinat ning lõputuid samme ning eriilmelisi radu. Meie toimetuse suvi algab just nüüd ja siin. Kirjutamiseni!

Meil Nooruse Meridiaanis
väike suvine puhkus on plaanis.
Kui sügis taas tuleb,
igaüks haarab sule –
lood tulevad lõbusas toonis.

Limeriku kirjutas Anu Liik.

* Limerik on 5-realine Inglise nalja- või absurdiluuletus, mis lähtub harilikult koha- või isikunime riimimisest. (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/limerik/1/est)

Õpilasesinduse aasta – julgus teha, julgus kaasa rääkida

Kristin Lauri, noorsootöötaja — Fri, 19 Jun 2026 10:06:19 +0300

Reportaaż, ÕE

Õpilasesinduse aastat kokkuvõttev kohtumine Foto: Kristin Lauri

Õpilasesinduse jaoks on lõppev õppeaasta olnud väga tegus, õpetlik ja täis uusi kogemusi. Kui sügisel alustasime, ei teadnud me veel päris täpselt, milliseks see aasta kujuneb. Teadsime vaid seda, et tahame, et õpilastel oleks meie koolis hea olla.

Täna saame öelda, et sellest soovist kasvas välja tegus meeskond, kes õppis märkama, kuulama, vastutust võtma ja tegutsema.

Sügisel kutsusime 6.–9. klassi õpilasi kandideerima õpilasesindusse. Valimiste protsessist sai noorte jaoks esimene praktiline kogemus demokraatiaga. See tähendas enda tutvustamist, oma mõtete jagamist ja valmisolekut võtta vastutus terve koolipere ees. Korraldati valimiste simulatsioon, kus kõik 6.–9. klassi õpilased said oma hääle anda.

Peagi mõistsime, et õpilaste hääle igasse klassi jõudmiseks on vaja veel laiemat kaasamist. Nii sündis õpilasaktiiv, kuhu kaasasime esindajad 1.–9. klassidest. See lõi võimaluse, et ideed, ettepanekud ja küsimused liiguvad mõlemat pidi. Mitte ainult õpilasesindusest klassidesse, vaid ka klassidest õpilasesindusse. Õpilasaktiivi loomine oli üks selle aasta olulisemaid samme, samas oli see alles väike samm suurema tulemuse poole ning õpilasesindus jätkab aktiivi kujundamist uuel õppeaastal.

Novembris käis kogu õpilasesindus inspiratsiooni kogumas Laheda Koolipäeva konverentsil. Tänavune teema oli „Mina ja lõputud valikud“. Kohtumine sadade aktiivsete noortega üle Eesti andis juurde enesekindlust ja kinnitust, et noorte ideedel on suur jõud ning muutused algavad sageli ühest väikesest mõttest.

Sügise jooksul hakkasime looma ka uusi võimalusi, kuidas õpilased saaksid oma mõtteid jagada. Selleks valmis virtuaalne postkast, kuhu saavad kõik õpilased jätta oma ettepanekuid, tähelepanekuid ja ideid. Samal ajal õppisime tundma nii iseennast kui ka oma koolipere ootusi.

Detsembris toimus üks meie jaoks kõige olulisemaid kohtumisi. Õpilasesindus ja õpilasaktiiv kohtusid kooli arendustiimiga, et arutada Nooruse kooli tulevikku. Rääkisime sellest, millist kooli me tahame, kuidas muuta õppimine veel paremaks ning milline peaks olema toetav koolikeskkond. Arutelu alla tulid kooli hea tava, valikuvõimalused, telefoni kasutamine ning õppimiskogemus tervikuna. Õpilased tõid välja väga konkreetseid mõtteid ja lahendusi.

Aasta jooksul tegime tihedat koostööd ka hoolekoguga, sealhulgas nutivaba kooli teemadel. See näitas hästi, et õpilaste arvamust kuulatakse ning noored on olulised partnerid kooli arendamisel.

Detsembrikuu tõi koolimajja ka jõulurõõmu. Hoolekogu tõi kooli jõulukuuse ning õpilasesindus ehtis selle üheskoos ära. See võib tunduda väike asi, aga tegelikult sümboliseeris see väga hästi kogu meie aastat. Kõige ägedamad asjad sünnivad siis, kui inimesed tegutsevad koos.

Kevad tõi kaasa uusi ettevõtmisi. Õpilasesindus panustas erinevate koolisündmuste korraldamisse ja toetamisse ning oli aktiivselt kaasas nii sündmuste loomisel kui ka teiste ühiste traditsioonide hoidmisel. Panustati vabatahtliku tööga ka koolist väljas, näiteks Toidupanga toidukogumispäevadel ja maakondlikul infomessil „Tuleviku kompass“.

Kevadel kohtusime taas õpilasaktiiviga, seekord rääkisime, mis meie koolis on hästi, ja valmisid videod, mis seda ilmestavad.

Aasta jooksul andsime oma panuse ka Motivaarika korraldamisse ning kutsusime maakonna õpilasesindused endale koostööpäevaks külla. Koos kuulati loenguid ja osaleti töötubades.

Õppeaasta üheks suurimaks kogemuseks kujunes Erasmus+ projekt Maltal. Seal avanes võimalus näha teistsugust koolikultuuri, õppida rahvusvahelises keskkonnas ning tuua saadud kogemused tagasi oma kooli.

Me õppisime üksteist usaldama. Õppisime oma aega planeerima, kokkulepetest kinni pidama, arvamusi kuulama ja vahel ka kompromisse tegema. Õppisime, et kõik ideed ei sünni valmis kujul ning mõnikord tuleb mitu korda proovida, enne kui midagi päriselt tööle hakkab.

Aitäh kõigile õpilasesinduse liikmetele, õpilasaktiivi esindajatele, õpetajatele, kooli juhtkonnale, hoolekogule ja kõigile koostööpartneritele.
Eriti suur tänu kooli kultuurijuhile Anneli Meistersonile, kes terve aasta meiega koos toimetas ja meile uusi võimalusi lõi, et saaksime teha demokraatiatrenni ja seigelda Erasmusega.

Aitäh, et usute noortesse.
Sest selle aasta jooksul saime veel kord kinnitust, et noored ei ole mitte ainult kooli tulevik.
Noored on kooli olevik.

Meeldejääv koolispordihooaeg

Ülle Räim, kehalise kasvatuse õpetaja / liikumise valdkonna juhtõpetaja — Thu, 18 Jun 2026 09:16:52 +0300

Artikkel, Sport

Ülle Räim Foto: Tunnustus

Meeldejääv koolispordihooaeg Foto: Renat Ränk

Koolisport on palju enamat kui medalid ja tulemused. Need ei ole lihtsalt traditsioon või lisategevus, need on vajalik osa kasvamisest, mida tasub hoida, väärtustada ja edasi kanda.

Saaremaa koolispordihooaja eesmärk oli pakkuda noortele hulgaliselt sportlikke väljakutseid, põnevaid võistlusi, õppida pingutust ja pingetaluvust läbi emotsionaalsete hetkede.

Saaremaa Spordiliidus seati 15. juunil parimad osavõtvad koolid pingerittaja tulemus on rõõmustav!

Suurte koolide arvestuses

🏆 Kuressaare Nooruse Kool

🏆 Orissaare Gümnaasium

🏆 Kuressaare Hariduse Kool

🏆 Leisi Kool

Kõik neli kooli kogusid maksimaalsed 20 punkti ning jagasid hooaja kokkuvõttes esikohta.

Lisaks seadsid meie kooli sportlased end võistlustulle ka mandrimaal, lausa 11 korda.
Seega on meie kooli kontol kokku 31 võistlust, milles oli põnevust, poolehoidu, võitluslikkust ja närvikõdi.

Meie koolisisesed õpetajate ja õpilaste vahelised duellid võrk-, korv- ja jalgpallis olid võimalus ühiselt pingutada ja enda parimaid oskusi ja vilumusi näidata. Spordis loeb tulemus ja see on kõigile silmaga näha. Alati ei pruugi võita vanem ja kogenum.

Koolisport on palju enamat kui medalid ja tulemused. Need ei ole lihtsalt traditsioon või lisategevus, need on vajalik osa kasvamisest, mida tasub hoida, väärtustada ja edasi kanda.

Kohtumiseni uuel hooajal!

Tõeliselt rõõmsa ja õnnestunud suve retsept

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Wed, 17 Jun 2026 09:07:32 +0300

Artikkel, Varia

Suvel veeda aega sõpradega Foto: Eve Tuisk

Suvel käi kindlasti meres ujumas Foto: Eve Tuisk

Rannavõrkpall, muruniitmine, rattaga sõitmine, filmide vaatamine, discgolfi mängimine, MM-i vaatamine, ujumine, päike, sõbrad, telkimine, äikeseilm, arbuus, grillimine, jäätis, palavus, maasikad, lühikesed riided, head emotsioonid, kalaretked, batuudil hüppamine, veesõjad, uni, reisimine, natuke tööd, vihm, jaanipäev, jalgpall, korvpall ... Need on peamised koostisosad tõeliselt rõõmsa ja õnnestunud suve retseptides, mille panid kokku meie kooli 7. ja 8. klassi õpilased.

Jagame koolilehes rõõmuga ka mõnd täpsemat retsepti!

Hea suve retsept

Komponendid
Soojus
Ujumine
Reisimine
Sõpradega ajaveetmine
Sporditegemine
Jäätise söömine
Perega ajaveetmine
Rattaga sõitmine
Mängimine
Ilus ilm
Puhkamine
Hea tuju
Päikeseloojangu vaatamine
Uute asjade proovimine
Päevitamine

Valmistamine
Oota ilusat ja sooja ilma. Kui see on sinuni jõudnud, siis sega ujumine ja päevitamine, soovitavalt rannas. Mine veeda aega sõprade ja perega, süües jäätis, mängides erinevaid mänge, sõites rattaga ja reisides. Peale neid tegevusi on alati hea puhata. Kui oled piisavalt puhanud ja sul on hea tuju, siis saad spordiga tegeleda. Alati on tore proovida ka uusi asju. Päevi saad lõpetada päikeseloojangu vaatamisega.

Melissa ja Laureen

Õnneliku suve retsept

Koostisosad
ujumine
mingi trenn
õues olemine
sõpradega olemine
päevitamine
reisimine
maasikate korjamine
uute asjade proovimine
hobidega tegelemine
magamine
söömine
kõndimine
rattaga sõitmine
soe ilm
kõrge UV
uued inimesed

Valmistamine

Sega kokku kuivad koostisosad: rattaga sõitmine, kõndimine, mõni trenn, õues olemine, sõpradega olemine, magamine ja söömine.

Sega kokku märjad koostisosad: ujumine, hobidega tegelemine. Lisa maasikate korjamine, soe ilm, kõrge UV, reisimine. Koogi katteks sega kokku päevitamine, uute asjade proovimine, uued inimesed. Naudi!

Helena, Lenna, Karoliina

Ilusa suve retsept

Koostisosad
Hesburger
ujumine
päevitamine
jäätis
sääsed
vanaema kook
sõbrad
batuut
mittemagamine
raamatu lugemine
raha teenimine
mängimine
muruniitmine
poes käimine

Valmistamine

Kutsu oma sõbrad randa päevitama, ujuma ja mängima ning siis minge Hesburgerisse jäätist sööma. Peale seda minge batuudile ja tapke sääsed. Minge tuppa ja sööge vanaema kooki. Õhtul ei lähe magama, vaid raamatut lugema.

Järgmine päev lähed raha teenima, peale seda lähed poodi raha kulutama ja päeva lõpuks niidad muru.

Ja nii teed terve suve.

Iris ja Heti

Hea suve retsept

grillimine koos sõpsidega (medium rare)
MM-i vaatamine
skate-pargi tix
jalgpalli mängimine
perega reisimine
rannas võrkpalli mängimine
ujumine
päevitamine
muruniitmine trakatsiga
telkimine
kossu mängimine
sõpside ja perega tix
hüdreerimine külma veega
päiksevalgust blokeerivate puude mahavõtmine
ärka üles hea tujuga
10 tundi und

Otto, Jaagup, Artur, Ott

I kooliastme kergejõustikupäev

Sirje Mehik, klassiõpetaja — Wed, 17 Jun 2026 09:07:21 +0300

Artikkel, Sport

Jooksurajal Foto: Ülle Räim

2. juunil toimus Nooruse kooli staadionil 1.–3. klasside kergejõustikupäev. Esimeste ja teiste klasside õpilased panid end proovile kaugushüppes, 30 meetri ja 300 meetri jooksus ning palliviskes. Kolmandad klassid võtsid mõõtu kaugushüppes, 60 meetri ja 300 meetri jooksus ning palliviskes.

Kergejõustikupäeval kohti ei jagatud. Igaüks võistles iseendaga. Klassijuhatajad panid õpilaste tulemused kirja ning iga laps sai koju viia enda tulemustega osavõtudiplomi, mida on hea järgmisel aastal uute tulemustega võrrelda.

Kergejõustikupäeva viisid läbi liikumisõpetajad koos esimese kooliastme klassiõpetajatega.

Nooruse kool 5: meie 5 esimest lendu

Kaisa Sau, ajalooõpetaja / argumenteerimise valdkonna juhtõpetaja — Mon, 15 Jun 2026 08:41:15 +0300

Artikkel, Varia

1. septembri aktus 2021. aastal Foto: Gert Lutter

Kuressaare Nooruse Kooli on nüüdseks lõpetanud 5 lendu. Otsime välja lennuraamatud ning meenutame, millised olid need viis kõige esimest, kes on näidanud suunda ja rajanud teed kõigile ülejäänutele.

1. lend (2022)

Esimene lend pidi kogema suuri muutusi nii kooli kui ka maailma tasandil. Toime tuli tulla nii ülemaailmse pandeemia kui ka uude kooli kandideerimise värske süsteemiga. Pidite kiiresti kohanema ja õppima oma aega planeerima. Järsku pidite kohanema tundega, et olete oma kooli kõige vanemad ja targemad. Te olite püüdlikud, emotsionaalsed, kohusetundlikud, vahel parajalt laisad, loomingulised, otsekohesed, naerusuised, uudishimulikud, veidike ükskõiksed ja abivalmid. Igaüks teist oli isiksus, kellelt oli palju õppida.

2. lend (2023)

Ka teist lendu võib pidada teerajajaks. Olite nooruslikud, hulljulged, loomingulised ja väge täis. Viimasel õppeaastal muutus kool mitmekultuuriliseks, mis rikastas kõiki osapooli ning andis edasiseks eluteele kaasa avatuma meele. Olite vaimukad, andekad, targad, läbinägelikud, energilised, õigustavad, rõõmsameelsed, lärmakad, veidi salapäraselt teistsuguse hoiakuga, aeg-ajalt ekstreemsust pakkuvad. Jääme teid nägema kui ülimalt iseseisvaid, haruldaselt hea huumorisoonega ning koolielus silmapaistvaid tegelasi.

3. lend (2024)

Kolmas lend pakatas mõtetest, ideedest ja unistustest. Olite loovad ja sõnaosavad, sest maagiline number 3 säras teie kohal. Kogu koolipere hindas ja imetles noorte saavutusi õppetöös, spordis, muusikas, robootikas ja väitluses. Olite kangekaelsed, tegusad, nutikad, naerusuised, digilembesed, elavad, enesekindlad, sportlikud, koostöövalmid ja uudishimulikud. Koolipere mäletab teid kui haruldaselt hariduslembelist lendu, kes saavutas palju.

4. lend (2025)

Neljas lend pidi toime tulema uut moodi väljakutsetega ning kiiresti muutuva maailmaga. Teiega koos oldud aeg oli põnev. Jäite meile meelde heatahtlike, toredate, sõbralike ja lõbusatena. Olite suur abivalmis seltskond, kes pidevalt tegutses ja toimetas. Õppimises pingutasite kõik omal moel. Teie tundides oli alati lusti, särtsu ja koostegemise vaimu. Meenutame teid kui südamlikke, uudishimulikke, unikaalseid, kokkuhoidvaid, sportlikke, abivalmeid ja lauluhimulisi isiksusi.

5. lend (2026)

Viies, juubelilend, on osutunud kooli arenguloos paljuski esimeseks. Olite esimesed lennuülese õppe sisseviimisel ja esimesed koosloomemaratoni läbijad. Teis oli väge, julgust mõelda ja öelda, stiili, tegutsemisrõõmu ja algtushimu. Teie lend ei kartnud võtta vastutust ja ise juhtida, märgata ja mõista. Te ei leppinud pinnapealsega, vaid küsisite miks ja proovisite ise järele. Te jääte meile meelde sõbralike, hakkajate, sportlike, andekate, vaiksete, stiilsete ja algatuslike õpilastena.

Üks päev, palju pärleid

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Mon, 15 Jun 2026 08:41:09 +0300

Reportaaż, Kultuur

Teeme koolile kalli Foto: Erakogu

5. juunil toimus traditsiooniline Pärlipäev, millega pandi meeleolukas punkt lõppevale õppeaastale. Pärlipäev tõi kokku kogu Kuressaare Nooruse Kooli pere, et lõpetada õppeaasta ühiste tegevuste, rekordite, tunnustuste ja kontserdiga. Tänavusel Pärlipäeval oli oma koht ka kooli 5. sünnipäeva aasta meeleolul, mis saatis kooliperet läbi kogu õppeaasta.

Päev algas südamliku hetkega, kui kogu koolipere tegi oma koolile ühise kalli. Seejärel koguneti staadionile, kus õpilased ja õpetajad moodustasid suure numbri 5, mis jäädvustati droonifotole. Õpetajate ja õpilaste vahelises jalgpallikohtumises saavutasid seekord kindla 4 : 0 võidu õpilased.

Pärast sportlikku algust pidasid klassid piknikku ning osalesid erinevates tegevustes. Kooliastmete aktustel tunnustati õppeaasta parimaid õppijaid kiituskirjadega ning samal ajal said õpilased nautida lapsevanemate küpsetatud vahvleid.

Juba eelmisel aastal alguse saanud rekordite ala pakkus elevust ka tänavu. Õpilased said proovida eelmise aasta rekordite ületamist ning panna end proovile uutel aladel.

Raamatukogu sõpradeks tunnistati 6.b klassi poisid, kes on alati valmis raamatukogu abistama. Teadliku lugeja tiitli pälvis Kaur Magnus Kindsigo (1.b), suurim lugeja oli Mia-Eliise Tõru (4.b) ning raamatuhuvilisteks tunnistati Liisa Marie D'Aloja, Imogen Metsniit ja Nora Org (6.c).

Kõige vähem puudus õppeaasta jooksul Robin Tuuling (9.d), kellel kogunes vaid kuus puudutud tundi.

Paberlennuki lennutamises saavutasid parimad tulemused Jakob Jürviste (9.c) – 22,36 m, Kristjan Kuusk (6.b) – 19,27 m, Oskar Ormus (8.a) – 13 m.

Oma huviringid märkis üles 53 õpilast. Kõige enam osaleti muusikaringides (16), järgnesid võrkpall (15), jalgpall (12), ujumine (10), rahvastepall (8), tantsuringid (7) ning saviring ja keraamika (6). Kõige rohkemates huviringides osalesid II kooliastme õpilased Karl August Kukk, Maria Pajuste, Kelli Koost, Sofia Sadam, Hendriko Roger Luptov, Kenneth Heinväli, Hanna Jõgismaa, Isabel Trei, Rome Püüa; III kooliastmest Eti Nõgu, Mia Toom ja Liselle Niit; I kooliastmest Ruuben Rauk ja Remi Siim.

Sotsiaalmeedias oli kõige rohkem jälgijaid Hugo Pajul (8.c) TikTokis (1754), Trevol (8.a) YouTube'is (6400) ning Kristin Lauril Facebookis (1800) ja Instagramis (1020).

Rekordite hulka kuulusid veel
kõige kiirem heegeldaja – Eti Nõgu (45 cm ühe minutiga);
kõige rohkem vasakukäelisi – 3.c klass (4 õpilast);
kõige aktiivsem Nooruse Meridiaani kirjutajate klass – 7.d;
pikima ja omapärasema nimega õpilane – Margo Christopher Verbitski (8.d);
kooli levinumad perekonnanimed – Kuusk ja Sepp (14 õpilast), Mägi (9 õpilast).

Tossupaelte sidumises olid kiireimad Henriko Gregor Mägi (6.c) – 2,6 s; Aale Tamm (5.c) – 2,9 s; Kenneth Heinväli (5.c) – 3,0 s.

Korvpalli vabavisetes oli täpseim Gert Õunpuu (6.c), tabades kümnest viskest seitse.

Kõige rohkem koduloomi oli Kusti Koppelil (9.c), kelle kodus kasvab kaheksa lammast. Kõige rohkem koduloomi oli aga 5.a klassil – kokku üheksa looma (4 kassi, 2 jänest, 1 koer, 1 hamster ja 1 merisiga).

Kõige rohkem õdesid-vendi on Ants Laulal (5.a), kellel on kaks õde ja neli venda.

Matemaatiliste värvipiltide värvimises oli edukaim 2.b klass, kes värvis kokku 101 pilti. Klassi rekord kuulus Gregor Viitalile 12 värvipildiga.

Lisaks valmis kogu koolipere ühise tööna pritsitehnikas ühismaal, mille keskmes oli ebakorrapärane looduslik pärl, millest kiirgavad Nooruse kooli logovärvid kõikidesse ilmakaartesse. Iga koolipere liige sai maalile anda oma panuse.

Päeva lõpetas traditsiooniline Nooruse Pärlite Gala, kus tunnustati igast lennust ühte õpilast, kes on silma paistnud oma tegude, suhtumise ja panusega kooliellu.

2025/2026. õppeaasta Nooruse Pärlid

1. klass – Elenora Kiil

2. klass – Adeele Järvalt

3. klass – Grethel Orumaa

4. klass – Mia-Eliise Tõru

5. klass – Aale Tamm

6. klass – Railis Rauk

7. klass – Isabella Kuusk

8. klass – Martis Leiner

9. klass – Riko Mattias Nuut

Pärast tunnustamist esitas kogu koolipere koos mudilaskooriga päeva jooksul õpitud ühistantsu. Esmakordselt astus Pärlipäeval üles ka Nooruse kooli koolibänd, kelle etteaste juhatas sisse päeva peaesineja AG kontserdi.

Nii lõppes järjekordne Pärlipäev – päev, mis tõi kogu koolipere kokku, pakkus rõõmu, ühiseid elamusi ning võimaluse märgata ja tunnustada neid, kes on lõppenud õppeaasta jooksul silma paistnud.

Südamlik tänu kõigile õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele ja koostööpartneritele, kes panustasid päeva korraldamisse ning aitasid luua meeldejääva lõpu Nooruse kooli õppeaastale.

Kohtumiseni järgmisel Pärlipäeval!

In memoriam: Hirja Rand

Marit Tarkin, koolijuht — Thu, 11 Jun 2026 18:29:02 +0300

Artikkel, Varia

In memoriam: Hirja Rand Foto: erakogu

„Töö aeg, tunni aeg,“ ütles õpetaja Hirja ikka tunnis. Tõsine tööaeg see oligi, sest tol ajal õpitud valemid ja võtted on endiselt nii selged, et ka praegu ülikoolis korratav põhikooli matemaatika on vaid meeldetuletamise vaev. Kirjutasin just täna geomeetria eksamit ning mõtlesin, et küll on hea, kui koosinusteoreem endiselt peas ning ringjoone sisse joonistatud kõõlnelinurga vastasnurkade suhe meeles. Aitäh, Hirja!“ meenutab Hirja õpilane, Nooruse kooli õpetaja Gert Lutter.

17.10.1934 – 9.06.2026

Pilvepiirile on lahkunud armastatud matemaatikaõpetaja Hirja Rand.
Hirja oli hinnatud matemaatikaõpetaja ja armastatud klassijuhataja, suure südamega inimene.

Hirja sündis Lümandas Leedri külas Peedu talus viielapselise pere teise tütrena. Käis Lümanda koolis ja linnas keskkoolis.

1954–1956 õppis Hirja Tartu Õpetajate Instituudis matemaatika-füüsika erialal ja asus seejärel tööle Vaivere kooli. Seal viis elutee kokku Antsuga. 1958. aastal noored abiellusid, elama asuti Kuressaarde, perre sündisid tütar Eve ja poeg Neeme.

Hirja töötas üle 10 aasta matemaatikaõpetajana ka Kingissepa 8-klassilises koolis. 1978. aastal asus Hirja tööle Kingissepa II Keskkooli, mis jäi tema kodukooliks kuni pensionile minekuni. Osalise ajaga oli armastatud matemaatikaõpetaja tööl kuni 2003. aastani.

Hirja kolleegid meenutavad teda alati teiste suhtes lugupidava, täpse, muheda, ühtehoidva ja rahulikuna. Hirja oli kodu armastav, tema kodu ja aed olid tal alati väga korras. Turvaliselt ühtehoidvad olid nad koos abikaasa Antsuga: külaliste saabumisel ootas ees alati kaetud rikkalik laud, mille krooniks oli abikaasa valmistatud mustsõstranaps meega. Hirja oli kodukoolis väga austatud, ta oli puhas matemaatik – elus täpne kuni lõpuni.

Hirja elas pika ja väärika elu. Kui poeg Neeme küsis, kas kodus on kena olla, vastas ema talle ikka – on küll.
Kui koolipere käis Hirjat tema 90. juubelil õnnitlemas, oli Hirja särav enda roosas kampsunis, tundis huvi, kuidas koolis läheb, kas saame hakkama.

Aitäh, Hirja, selle eest, mida enda õpilastele ja kooliperele elus kinkisid, see on austust ja imetlust väärt!

Töö aeg, tunni aeg, aeg eluks, aeg armastuseks ja aeg taevastele teedele minekuks.
Puhka rahus, armas Hirja!

Südamlik kaastunne kogu perele!

Sõbrad ja Hirja kaasteelised
Kuressaare Nooruse Kool

Leinatalitus toimub laupäeval, 13. juunil Laurentiuse kirikus kell 14.00, millele järgneb muldasängitamine Kudjape kalmistul.

Inge Jalaka mälestusfondi stipendiaadid aastal 2026

Lelet Aavik-Part, arendusjuht — Thu, 11 Jun 2026 14:48:03 +0300

Artikkel, Õppetöö

2026. aasta stipendiaadid lõpuaktusel. galerii Foto: Alar Truu

Teist aastat antakse 9. klasside lõpuaktusel välja meie kooli armastatud liikumisõpetaja ja tantsutreeneri mälestuseks loodud Inge Jalaka mälestusfondi stipendiumid. Kogu fondi suuruseks on sel aastal 1400 eurot. Stipendiumiga tunnustame kooli 9. klassi õpilasi silmapaistva ja tulemusliku osalemise eest huvitegevuses. Oluliseks peame ka head õppeedukust. Tänavu andsime välja neli stipendiumi, igaühe väärtuseks 350 eurot. Fondi rahastab The Barry Foundation MTÜ.

2026. aasta stipendiaadid

Andra-Elizabeth Võeras, 9.a
Andra-Elizabeth on ettevõtlik ja laia silmaringiga noor, kes paistab silma oma aktiivse panuse, algatusvõime ja juhtimisoskustega. Teda iseloomustavad sihikindlus, hea õpimotivatsioon ning julgus võtta vastutust. Andra-Elizabeth on aktiivselt osalenud kooli ajalehe ja raadio töös, olnud väitlusklubi eestvedaja. Tema eestvedamisel valmis vabadussõja-teemaline näidend, mis tõi esile tema suurepärased organiseerimis- ja juhtimisoskused. Lisaks headele õpitulemustele paistab ta silma ühiskondliku aktiivsuse, kriitilise mõtlemise ning sooviga pidevalt õppida ja areneda. Andra teadmishimu ja järjepidevus on kujundanud temast aktiivse ning inspireeriva noore.

Riko Mattias Nuut, 9.c
Riko Mattiase puhul jäävad esmajoones silma tema suur süda, kohusetundlikkus ja silmapaistvad liidriomadused. Ta on alati valmis panustama klassi ja kooli heaks ning juhtis tänavu õpetajate päeval kooli direktorina. Riko Mattiase suurimaks kireks on riigikaitseline tegevus Noorte Kotkaste organisatsioonis, kus tema panust on tunnustatud Saaremaa aasta noorkotka tiitliga ja Eesti aasta noorkotka nominatsiooniga. Ta on esindanud Eestit Poolas ja Suurbritannias ning läbinud katsumusterohked luurevõistlused Mini Erna ja Vesse. Tänavuseks erakordseks tippsündmuseks ja suureks auavalduseks on see, et Riko Mattias on valitud tänavuseks tuletoojaks, kes toob maakonda võidutule vabariigi presidendilt. Ta on kindel meeskonnamängija, kelle nakatav huumor ja töökus innustavad kõiki kaaslasi.

Grettel Rohi, 9.c
Gretteli tegudel on alati selge eesmärk, mille poole ta liigub teadlikult ja imetlusväärse sihikindlusega. Ta on suurepärane eeskuju nii koolipingis kui ka huvihariduses. Grettel lõpetab 9. klassi ainult viite ja kiituskirjaga. Viimased kaheksa aastat on ta pühendunud laulmisele, saavutades Joosep Aaviku nimelises muusikakoolis ja konkurssidel silmapaistvaid tulemusi – tänavu võitis ta Kuressaare Laululinnul 1. koha, pälvis Saaremaa Noortebändide Festivalil tiitli „Hõbekõri“ ja jõudis üleriigilise konkursi Solistica finaali 20 parima hulka. Lisaks muusikale on tema suureks kireks kirjandus: ta pälvis tänavu tunnustuse kõnekonkursil ning loovkirjutise eest on saanud kutse isegi presidendi vastuvõtule. Grettel on ainulaadse ja hingepaitava häälega noor, kellega kohtudes on silmaringi laienemine garanteeritud.

Regor Jalak, 9.d
Regor on sihikindel ja pühendunud noormees, kelle tugevusteks on kohusetundlikkus ja töötahe. Ta on tegelenud jalgpalliga alates 4. eluaastast ning mängib hetkel FC Kuressaare U21 meeskonnas. Ta on varasemalt mänginud Eesti esiliigas ning osalenud Eesti U15, U16 ja U17 koondiste treeningkogunemistel. Regor on olnud kaasatud ka FC Kuressaare esindusmeeskonna treeningprotsessi. Ta on saavutanud edu erinevatel turniiridel ning teda on tunnustatud FC Kuressaare aasta mängija ja aasta treenija tiitlitega. Regor on koolis järjepidevalt õppinud neljadele-viitele ning on kohusetundlik ja viisakas noormees. Ta on esindanud oma klassi ja kooli erinevatel spordivõistlustel ning on sihikindel oma eesmärkide saavutamisel.

Kallid Andra-Elizabeth, Riko Mattias, Grettel ja Regor, soovime kogu koolipere poolt teile veelkord palju õnne stipendiumi pälvimise puhul! Olete seda igati väärt, tuult tiibadesse!

Nooruse kool 5: meie 5 aasta viielised

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Thu, 11 Jun 2026 09:15:28 +0300

Artikkel, Õppetöö

Maksimaalse eksamitulemuseni on jõudnud lausa 23 nutikat noort Foto: Gert Lutter

„Tarkus tuleb tasapisi, tuleb tasahilju, tarkuselt ei tasu loota kohe valmis vilju, pole tarkus ladvaubin, mida haarad käega, ei saa tarkust pähe panna võimu ega väega, ei saa tarkust krati kombel külast kokku kanda ega selle tabamiseks rasket raha anda.“ (Olivia Saar „Tarkus tuleb tasapisi“)

Meie kooli viiel õppeaastal on tarkuse taganõudjaid olnud üksjagu ning neist maksimaalse eksamitulemuseni on jõudnud lausa 22 nutikat noort.

2021/2022. õa
Geidi Tasane, inglise keele eksam 100%

2022/2023. õa
Kätrin Tamira Kanemägi, inglise keele eksam 100%
Kaarel Kallasmaa, matemaatika eksam 100%

2023/2024. õa
Melani Saat, inglise keel 100%
Kendra Kakkum, inglise keel 100%
Sandra Lii, inglise keel 100%
Aleksandra Vahter, inglise keel 100%
Hanna Paju, inglise keel 100%
Hanna Paju, matemaatika 100%
Karola Kirss, matemaatika 100%
Trevor Ast, matemaatika 100%
Lisette Sepp, matemaatika 100%

2024/2025. õa
Heidi Väli, inglise keel 100%
Heidi Väli, eesti keel 100%
Rasmus Sõmmer, ajalugu 100%

2025/2026. õa
Kert Rahu, inglise keel 100%
Kirke Emili Mägi, inglise keel 100%
Luisa Eist, inglise keel 100%
Mirtel Lember, inglise keel 100%
Marcus Strazdins, inglise keel 100%
Abigail Jasmiin Veberson, matemaatika 100%
Hendrik Suurpere, matemaatika 100%
Ramon-Marten Sepp, matemaatika 100%
Katreen Sepp, matemaatika 100%

„Tarkus tuleb tasapisi, aga kannab vilja,
tarkust tragilt taga nõuda
pole iial hilja.“

* Andmed kogus kokku Madli-Maria Naulainen.

Lõpetas Nooruse kooli 5. lend

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 10 Jun 2026 15:30:21 +0300

Reportaaż, Õppetöö

Lõpetas Nooruse kooli 5. lend Foto: Renat Ränk

Kolmapäeval, 10. juunil 2026 toimus Kuressaare Nooruse Kooli juubelihõngulise 5. lennu lõpuaktus ning sel korral meie oma armsas koolimajas. Pidulikul aktusel sai lõputunnistuse 96 noort, kellest 6 lõpetas põhikooli kiitusega.

Kiituskirjaga lõpetasid 9.a klassist Abigail Jasmiin Veberson, 9.b klassist Karolina Kaju ja Risto Klee, 9.c klassist Grettel Rohi ja Katreen Sepp ning 9.d klassist Hanna Väli.

Suurepäraste eksamitulemustega paistsid sel õppeaastal silma 10 õpilast, kes saavutasid kõigil kolmel eksamil tulemuse, mis jäi vahemikku 100–90%. Nendeks olid Artur Veelaid (9.c), Abigail Jasmiin Veberson (9.a), Tuuli Täht (9.c), Katreen Sepp (9.c), Marili Paja (9.a), Noora Nook (9.c), Eva Mägi (9.a), Risto Klee (9.b), Karolina Kaju (9.b) ja Luisa Eist (9.a).

Nimelise käekellaga tunnustati nelja tublit kooli esindamisega silma paistnud õpilast, kelleks olid Riko Mattias Nuut (9.c), Meribel Saat (9.b), Hanna Väli (9.d) ja Andra-Elizabeth Võeras (9.a). Kooli sümboolikaga meene pälvisid õpilasesindusse kuulunud Sten-Markus Lauri (9.c), Noora Nook (9.c) ja Kirke Emili Mägi (9.a).

Lisaks koolipoolsetele tunnustustele pälvis Kuressaare Lions klubi preemia 9.a klassi õpilane Abigail Jasmiin Veberson.

Vallavanema vastuvõtule olid kutsutud meie koolist 8 tublit lõpetajat: Abigail Jasmiin Veberson (9.a), Hendrik Suurpere (9.a), Karolina Kaju (9.b), Risto Klee (9.b), Katreen Sepp (9.c), Grettel Rohi (9.c), Hanna Väli (9.d) ja Regor Jalak (9.d).

Nooruse kooli 5. lennu mentorid olid Kersti Kirs ja Gerly Leibenau (9.a), Gerta Nurk ja Malle Tiitson (9.b), Madli-Maria Naulainen ja Mihkel Vendel (9.c) ning Sander Suurhans ja Marko Kesküla (9.d).

Lastevanemate nimel sai sõna Piia Prei, lõpetajate nimel kõneles Riko Mattias Nuut (9.c). Kooli hümni laulsid koos terve lennuga Grettel Rohi (9.c), Teesi Torn (9.d), Hanna Väli (9.d). Muusikaliste vahepaladega esinesid Kirke Emili Mägi (9.a), Grettel Rohi (9.c) ja õpetaja Mihkel Vendel ning Teesi Torn (9.d).

Teist korda anti aktusel üle ka Inge Jalaka mälestusfondi stipendium, mille eesmärk on tunnustada ja toetada Kuressaare Nooruse Kooli 9. klassi lõpetajaid, kes on silma paistnud aktiivse osalemise ja heade tulemustega huvihariduses ja õppetöös. Stipendiumi andis üle Melani Saat ning selle pälvisid Riko Mattias Nuut (9.c), Grettel Rohi (9.c), Regor Jalak (9.d)
ja Andra-Elizabeth Võeras (9.a).

Oma mõtted ja soovid andis õpilastele kaasa koolijuht Marit Tarkin, kes täheldas, et kuigi tänaste lõpetajate näol oli tegemist juba viienda ehk juubelilennuga, siis paljuski olid need noored just esimesed: lennuülese õppe sisseviimisel, mis viib kooli progümnaasiumi mõtteviisi poole; esimesed koosloomemaratoni, meie uue loovtöövormi läbijad; esimesed, kes Eesti päeval omaalgatuslikult temaatilise näitemängu lavale tõid. Ning kui Chuck Norris joonistas ruudu kolme joonega, siis meie viiendad suudavad seda teha ka kahega – vaja on lihtsalt endasse uskuda.

Aktust juhtis Melissa Kivi 8. klassist ning iseloomustusi lugesid Gloria Randi 5.b ja Martis Leiner 8.d klassist. Tekstid seadis aktuse jaoks õpetaja Eve Tuisk ning üldise korralduse eest hoolitses Kristin Lauri. Suur tänu kõigile, kes aktusega seotud ning selle kordaminekule kaasa aitasid!

Traditsiooniliselt andis 9. klasside liputoimkond Riko Mattias Nuudi (9.c) juhtimisel kooli lipu pidulikult üle järgmistele lõpetajatele, keda esindas Martis Leiner (8.d).

Palju-palju õnne kõigile lõpetajatele, peredele ja õpetajatele!

Nooruse kool 5: viis populaarsemat eesnime

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 10 Jun 2026 08:45:47 +0300

Artikkel, Varia

Kes on Oskar? Kuldne auhinnamehike, kõigile teada-tuntud kirjanik, Lotte isa, hoopis keegi teine tegelane? Foto: Gert Lutter

Heal lapsel mitu nime.

Aus nimi on kallim kui kuld.

Kuidas nimi, nõnda vili.

Need eesti vanasõnad räägivad meile nime olulisusest ajast aega. Nooruse Meridiaan uuris, missugused on olnud viie Nooruse kooli aasta kõige populaarsemad nimed. Kas leiad ka enda nime nende seast?

Oskar – 15
Rasmus – 15
Henri – 11
Kristofer – 11
Liisa – 10
Karola – 9
Robin – 9
Gregor – 8
Mirtel – 8
Markus – 8
Karl – 8
Sander – 8
Kevin – 7
Tristan – 6
Artur – 6
Kaspar – 6
Emma – 6
Hanna – 6
Sandra – 6
Laura – 6

Kui jagada topeltnimed lahti (võtta ainult esimene eesnimi), siis top veidi muutuks:
Oskar – 15
Rasmus – 15
Karl – 13
Henri – 11
Kristofer – 11
Liisa – 10
Karola – 9
Robin – 9
Gregor – 8
Mirtel – 8
Markus – 8
Hanna – 8
Kevin – 8
Sander – 8
Tristan – 6
Artur – 6
Kaspar – 6
Emma – 6
Sandra – 6
Laura – 6

* Andmed kogus kokku Madli-Maria Naulainen.

Raamatuga sõbraks juba esimeses kooliastmes

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Tue, 09 Jun 2026 14:09:49 +0300

Artikkel, Õppetöö

Raamatust saab teada sedagi, kuidas lõbusat joogat teha galerii Foto: erakogu

Illustreerimiseks saab kasutada ka looduslikke materjale Foto: erakogu

1. klassi raamatusõbrad üheskoos Foto: erakogu

Paljud Nooruse kooli õpilased armastavad lugemist ja me teeme selle nimel tööd, et veel rohkem noori lugemispisikuga nakatuks. Esimeses kooliastmes on meil juba mitu aastat teistmoodi lugemistund ja selle aasta 1. klassid ei ole siin erandiks. Õppeaasta vältel kohtus iga esimese klassi õpilane vähemalt viie erineva lugemist armastava õpetajaga ja on temaga koos nii mõndagi põnevat teinud. Ja kõike seda lennuüleses väikeses grupis.

Kui esimesel poolaastal sidusime lugemistunni teemad sellega, mis koolinädalas ja rahvakalendris aktuaalset, siis teisel poolaastal läksime juba erinevate raamatute käsitlemise juurde. „Kaka ja kevad“, „Kampsun ja päike“, digimaailma tarkuste raamat „Suur digiseiklus“, rahatarkuse raamat „Minu raha“ on vaid mõned näited raamatutest, kust õpetaja on katkendeid ette lugenud või mida õpilased ise avastanud on. Õppeaasta vältel tegime veel ise raamatuid ja joonistasime illustratsioone, külvasime ja kasvatasime lilli ja mis peamine – rääkisime tähtsatest maailma asjadest.

Kui poolaasta lõppu tähistasime meeleoluka aabitsapeoga, siis suvele läksime vastu lõbusa aastalõputralliga võimlas, kus sai teha lõbusat joogat, jutustada täringute abil oma lugusid ja lahendada mõistatusi, panna kokku raamatupuslet ning kujundada erinevaid raamatukaane või -tegelaste pilte looduslikest materjalidest.

Lood ärkasid päriselt ellu!

Õpetaja Helen Maandi võtab lugemisaasta kokku nii: Lugemistunnid 1. klassiga kujunesid minu meelest millekski palju suuremaks, kui me alguses aimatagi oskasime. Kõik sai alguse lihtsast soovist sütitada lastes suuremat huvi raamatute ja lugemise vastu, kuid üsna kiiresti avastasime, et neljapäevahommikused kohtumised hakkasid nii meie kui laste jaoks tähendama palju enamat kui lihtsalt teksti lugemist. Raamatud avasid uksi vestlustele, mis viisid meid väikeste inimeste suurte mõtete juurde – saime arutleda elu, tunnete, unistuste, hirmude ja maailma üle.

Aasta lõpuks tunnen, et tekstid ei olnud meie tundides eesmärk omaette, vaid hoopis ühenduseks päriselu juurde. Läbi lugude sain kuulda, kuidas lapsed maailma näevad, mida nad märkavad, mille üle nad mõtlevad ja millest nad unistavad.

Just laste ehe kaasaelamine pani need tunnid päriselt elama. Mäletan, kuidas rahatarkuse raamatu järel hakkasid lapsed innukalt looma oma „kogumise ja kulutamise fonde“ ning kuidas Eve tõi „Roosi kevade“ teemad pärisellu nii, et lastega koos taimi kasvatama hakati. Need hetked tõestasid, et kõige suurem väärtus sünnib siis, kui lood ei jää ainult raamatusse, vaid liiguvad meiega pärisellu kaasa.

Usun, et just seal peituski meie raamatutundide tõeline võti – tekstide ja elu ühendamises. Lood ärkasid päriselt ellu!

Õitsemine algab rohujuuretasandilt

Kuulsin õppeaasta alguses üht Pöide kogukonna tarkust: „Õitsemine algab rohujuuretasandilt!“ Mulle tundub, et meie esimene kooliaste õitseb ägedalt: need (raamatu)jutud ja maailmast arusaamised on ääretult põnevad ja õpetlikud ka meile, täiskasvanutele.

Olen ääretult tänulik võimaluse eest 1. klassi õpilastega raamatumaailma avastada ja elust rääkida. Need siirad „tered“ ja soojad kallistused koridoris teevad iga koolipäeva kohe mitu korda rõõmsamaks. Sama tänulik olen 1. klassi raamatuga sõbraks tunni õpetajatele Triinule, Stevelinile, Ingale ja Helenile ning meie toetajatele Karitale, Gerdile, Dianale ja Annelile, et seda ägedat lugemisaastat koos korraldanud oleme.

Mõnusat suve, väikesed raamatusõbrad!

Hoolekogu eestvedamisel küpsetasid lapsevanemad õpilastele tuhatkond vahvlit

Nooruse Meridiaani toimetus — Tue, 09 Jun 2026 11:35:18 +0300

Uudis, Varia

Vahvliküpsetajad hoos Foto: Maarja Orav

Nooruse kooli 5. sünnipäeva Pärlipäeval ning sellele eelneval õhtul küpsetasid usinad lapsevanemad kõigile meie kooli õpilastele maitsvaid ja krõbedaid vahvleid. Siirad tänusõnad hoolekogu esimehelt Gerly Koitlalt ja koolijuhilt Marit Tarkinilt.

Gerly Koitla: „Hoolekogu tänab maailma parimaid vahvlimeistreid, kes te takistustele vaatamata valmistasite pea 1000 vahvlit laste kõhu rõõmuks! Seda nii Pärlipäeval kui ka eelmisel õhtul. Maarja Orav, aitäh, et Sa seda projekti koos hoidsid! Täname vankumatuid vahvlimeistreid või neid, kes meile vahvlimasina usaldasid: Dagni Viskus, Skaidrid Nahkur, Merike Tõnsau, Kerli Mets, Kerttu Räbin, Liis Tuuling, Kadri Veskimeister, Maarja Amur, Kaia Piipuu, Kaidi Toom, Katrin Skeber, Janika Urb, Mairi Sai, Kateryna Bozhenko, Virge Pihl, Ene Tool, Pille Valdmets, Laura Kuusk, Kaja Kuusk, Gabriela Rooso, Kristin Lauri, Maarja Põlluäär, Maris Rebel, Nataliia Petrova, Käer Karpovski, Kristi Lang, Olena Sierashova, Laura Heinsaar, Kristi Sillart!

Marit Tarkin: „Nooruse kooli juhtkonna nimel tahame väga tänada hoolekogu ja kõiki lapsevanemaid, kes meie Pärlipäeva nii magusalõhnaliseks muutsid. Suur ja siiras tänu nii mõnusa ja maitsva koostöö eest!“

Õpilased võtsid ajaloolises sõprusmängus kindla võidu

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Tue, 09 Jun 2026 08:25:10 +0300

Artikkel, Sport

Jalgpallurid peale meeleolukat mängu Foto: Kristel Paju

Kogu kooli päeval, 5. juunil kirjutati kooli spordiajalukku uus peatükk, kui esmakordselt astusid jalgpalliväljakul vastamisi õpilased ja õpetajad.

Päikeselisel ennelõunal peetud sõpruskohtumine, mida juhtis kohtunikuna vilistlane Horre Arikas, pakkus rohkelt emotsioone, võitluslikke hetki ja kauneid väravaid, kuid lõpuvile kõlades kuulus au ja kuulsus noortele mängumeestele.

Juba avaminutitest oli näha, et õpilased on väljakule tulnud kindla eesmärgiga. Surve õpetajate värava all kasvas järjest ning avavärav saabus õpetajate jaoks õnnetul moel, kui Renat Ränga jalast suundus pall oma väravasse. Kuigi õpetajad püüdsid kiiresti vastata, jätkus mäng peamiselt õpilaste dikteeritud tempos.

Mängu esimeses pooles kasvatati edu veelgi. Lukas Kõrgessaar leidis osavalt tee õpetajate väravani ning saatis palli kindlalt võrku. Publiku rõõmuks sündis peagi ka kohtumise üks efektsemaid väravaid, kui Otto Pastak mängis end oskuslikult löögile ja vormistas õpilaste kolmanda tabamuse.

Õpetajad ei andnud siiski alla ning püüdsid auväravat jahtida kuni viimaste hetkedeni. Mitmed võimalused jäid siiski realiseerimata ning hoopis kohtumise esimesel lisaminutil pani mängule ilusa punkti Regor Jalak, kes võitles palli endale, murdis läbi kaitsjatest ning saatis selle neljandat korda õpetajate väravasse.

Lõppskoor 4:0 peegeldas seekord õpilaste üleolekut, kuid veelgi olulisem oli väljakul valitsenud sportlik vaim ja hea meeleolu.

Väljaku ääres elati kaasa mõlemale võistkonnale ning aplausi jagus nii väravate, tõrjete kui ka võitluslike duellide eest.

Võiduka õpilasmeeskonna koosseisu kuulusid Artur Sall, Regor Jalak, Lukas Kõrgessaar, Sten Õigemeel, Georg Osvald Ots, Kristjan Kuningas, Otto Pastak ja väravavaht Sebastian Tasa. Meeskonda juhendas treenerina Ott Peeter Tuisk.

Õpetajate eest käisid väljakul Renat Ränk, Nikolai Räbin, Sander Suurhans, Mihkel Vendel, Jaanis Kannik, Siim Usin ning väravavahid Gabriel Sepp ja Mikk Meisterson. Õpetajate meeskonna tegemistel hoidis silma peal treener Gabriel Sepp.

Esimene õpilaste ja õpetajate vaheline jalgpallilahing on peetud ning pärast veenvat võitu jääb nüüd õhku küsimus: kas õpetajad suudavad järgmisel aastal revanši võtta või algab koolis õpilaste valitsemisaeg jalgpalliväljakul?

Nooruse võrkpallurid lõpetasid miniliiga sarja medalitega

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Mon, 08 Jun 2026 11:23:59 +0300

Artikkel, Sport

Võrkpallurid Foto: Kristel Paju

2. juunil toimus Kuressaare linnastaadionil koolide võrkpallisarja III etapp, kus Nooruse kooli võistkonnad näitasid taas head mängu ning saavutasid mitmeid häid tulemusi.

Mängud toimusid sel korral välitingimustes ja taaskord mängiti kahes liigas.

I liigas jõudis Nooruse kooli poiste I võistkond (Ander Värkraud,Tristan Remy Ork, Germo Turja, Kaspar Pajuste ja Fredi Reinart) tugevas konkurentsis teisele kohale. Etapivõidu teenis spordikooli poiste I võistkond ning kolmandaks tuli Leisi kooli poiste I võistkond.

II liigas saavutas Nooruse kooli tüdrukute II võistkond (Marie Aavik, Genely Loik, Isabel Trei ja Aale Tamm) tubli teise koha. Esikoha võitis Orissaare tüdrukute II võistkond ning kolmandaks tuli Orissaare tüdrukute I võistkond. Nooruse kooli poiste II võistkond (Miko Erlenbach, Marten Tamm, Kristo Tiitson, Jakob Sisas, Kenneth Heinväli ja Rogert Tool) lõpetas turniiri neljandal kohal. Nooruse kooli tüdrukute I võistkond (Maria Pajuste, Sofia Sadam, Britten-Ly Mets ja Minni Liise Kuusk) saavutas etapil 7. koha.

Kolme etapi kokkuvõttes kujunes Nooruse kooli jaoks hooaeg edukaks. Nooruse poiste I võistkond saavutas üldarvestuses suurepärase 2. koha ning tüdrukute I võistkond teenis sarja kokkuvõttes 3. koha.
Võistlussarja lõpetamisel jagati välja ka individuaalsed tunnustused. Parimaks servijaks valiti Aale Tamm ning parima poisi auhinna pälvis Tristan Tedrekull.

Õnnitleme kõiki mängijaid saavutatud tulemuste puhul ning täname sportlasi ja juhendajaid pühendumise eest kogu võistlussarja jooksul!

Külm-soe-külm-soe – PAUK! ehk KNK 8.d klassi õppereis Rakett69 stuudiosse

Eti Nõgu, 8.d — Mon, 08 Jun 2026 08:36:45 +0300

Artikkel, Varia

Rakett69 stuudio ees Foto: Tiina Käen

Soojusvaheti katse Foto: Gabriel Sepp

Sooja juhtivuse katse Foto: Gabriel Sepp

Kolmapäeval, 3. juunil vabastati Kuressaare Nooruse Kooli 8.d klassi õpilased koolikohustustest, et nad saaksid minna Tallinnasse õppereisile Rakett69 stuudiosse.

Reisile saadeti just 8.d klass, sest meie klassist pärit tiim Kirurgid saavutas Kuressaare Ametikooli korraldatud Goldbergi masina võistlusel 1. koha. Üks auhindadest, mis sellise saavutusega kaasa tuli, oli kogu klassi õppereis Rakett69 stuudiosse.

Meie päevaplaan oli üpriski lihtne: bussiga Tallinnasse, otse Raketi stuudiosse ülesandeid lahendama, kiire lõunapaus ning siis tagasi stuudiosse teadusteatrit vaatama. Kuna aega jäi veel üle, olime planeerinud ka põgenemistoad Play Tallinnas.

Stuudiosse kohale jõudes juhatati meid Utilitase saali, kus meile tutvustati päeva teemat – temperatuurid. Selle teemaga olid seotud kõik meie stuudios tehtud tegevused.

Ehita termos kodus leiduvatest asjadest. Kas sa saaksid hakkama?
Just seda me tegime ka Rakett69 stuudios esimese tegevusena.
Meile oli antud suur hulk erinevaid materjale, mille hulgast saime valida ainult kaks enda termose jaoks. Nipp oli valida väikseima soojusjuhtivusega materjalid, nagu puit või plastik, sest siis ei juhi materjal kuumast veest soojust minema ning see jahtub aeglasemalt.

Sul on ühes karbis kuum vesi ja teises karbis külm vesi, kuidas sa muudad kuuma vee külmemaks ja külma vee soojemaks ilma kuuma ja külma vett kokku segamata?
Just see küsimus tekkis meil, kui me liikusime edasi teise ülesande juurde. Tuleb välja, et vastus on suur osa meie igapäevaelust. Ühe karbi vee temperatuuri muutmiseks oli meil vaja ehitada soojusvaheti, mille abil saab erinevate objektide temperatuuri muuta vastavalt oma tahtmisele. Näiteks üks soojusvaheti, mis on ilmselt kõigil kodus olemas, on radiaator. Ka külmkapis on olemas soojusvaheti.
Kui sa küsimust lugedes ei suutnud soojusvaheti peale tulla või ei teadnud, mis see üldse on, siis muretseda pole mõtet, sest ka meie ei suutnud midagi ilma abita välja mõelda.

Pärast lõunat oli aeg teadusteatri jaoks. Oli tuld, oli jääd, midagi lendas, midagi valgus ja lõppu ka üks suur plahvatus. Paremini ma ei oska kirjeldada – seda peab ikka ise koha peal nägema.

Ka põgenemistubade kohta ei saa ma kahjuks palju rääkida, peale selle, et jumalama äge oli ning ma ei suuda oodata, et tagasi minna ja veel mõistatusi lahendada!

Päev oli pikk ja natukene kaootiline, kuid kohutavalt lõbus ja õpetas palju rohkem, kui ükski õpik kunagi suudaks!

Suur tänu Rakett69 stuudiole, et nad pakkusid meile nii laheda ja lõbusalt hariva võimaluse, ning ka Kuressaare Ametikoolile ja Inseneriakadeemiale, kes korraldasid Goldbergi masina võistluse ja sellise auhinna välja panid!

Kolm maja ja üks võti ehk Külas Saaremaa vallal

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Fri, 05 Jun 2026 08:48:15 +0300

Reportaaż, Klassilood

5.b klass käis külas Saaremaa vallal! Foto: Kristi Sillart

5.b klass käis külas Saaremaa vallal! Foto: Jaana Puksa

1. juunil, lastekaitsepäeval külastas 5.b klass Saaremaa valda. Tutvusime kolme hoonega, kus vallavalitsus ja -volikogu oma tähtsat tööd teevad. Meid tervitasid vallavanem Rainer Antsaar, abivallavanemad Laura Heinsaar ja Kristi Sillart ning volikogu esimees Koit Voojärv, kes rääkisid Saaremaa omavalitsuse ajaloost ja praegusest koosseisust ning selgitasid noortele, mis on nende ülesanded ja teemad, millega igapäevaselt tegeletakse.

Saime teada palju uut ja põnevat:

raekoja majas oli vanasti ka vangla;
volikogu saali laes on üks maal, kuidagi seotud Narvaga;
suur osa valla eelarverahast läheb haridusele;
kollane vallavalitsuse maja on varem põlema läinud;
hariduse abivallavanem on Moonika Parksepp;
ehitus- ja majanduse abivallavanem on Kristjan Tamm;
kultuuri ja spordi abivallavanem on Taniel Vares;
meil on kaks erinevat vappi: üks on Saarema vapp ja teine on Kuressaare vapp;
samas majas, kus toimuvad koosolekud ja istungid, on ka pulmad;
vallavolikogu liikmed valitakse kohalikel valimistel.

Kõige rohkem meeldis

vallavanemaga kohtumine;
volikogu esimehe jutt tema igapäevatööst;
võimalus esitada küsimusi ja saada neile vastuseid;
kui me läksime Lossi 1 maja rõdule ja nautisime vaadet;
saime raekoja võtit oma käes hoida;
käisime kolmes erinevas majas, mitte ainult ühes ega istunud ühe koha peal;
lugu, mida räägiti laemaali kohta;
et nägime Danieli ja Kertoni ema kabinette ning saime kommi.

Aitäh toreda võimaluse eest piiluda meie omavalitsuse telgitagustesse!

Seitsmendike lennu vahva reis Abrukale

Kristel Paju ja Marvi Mäeots — Fri, 05 Jun 2026 08:48:08 +0300

Artikkel, Varia

7. lend Abrukal Foto: Milvi Marle Rist

29.–30. mail käisid 7. lennu õpilased väga meeleolukal reisil Abruka saarel.

Reede hommikul sõitsime laevaga üle tormise mere ning juba see teekond oli põnev, sest saime nautida regati purjekaid Roomassaare sadamas ja kaunist merevaadet.

Saarele jõudes matkasime kaks kilomeetrit ööbimiskohta, millele järgnes telkide püstitamine ning palli mängimine. Õhtul toimus laagri pidulik avamine ja kodukorra tutvustamine. Pärast seda jätkus päev erinevate tegevustega: sai mängida, joosta, naerda ja oma osavust proovile panna. Jõuti ka külakiigele kiikuma ja mõni õpilane isegi ujuma. Terve lennuga käidi õhtul imetlemas päikeseloojangut. Õhtuhämaruses sai grillida vorste ning vahukomme. Oli ka ootamatu üllatusesineja :)

Kahel päeval toimusid giidituurid veoauto kastis. Selle käigus saime teada palju huvitavat Abruka ajaloo ja looduse kohta. Näiteks saime teada, et saar on tuntud liigirikka looduse ja eriti laialehise metsa poolest. Abruka suurim vaatamisväärsus on Abruka looduskaitseala. Nägime vanu talukohti ja saime teada, et kõige rikkamate perede majad olid vanasti kollast värvi. Iga õpilane sai koputada väiksema kiviga erilise „heliseva kivi“ pihta, et tema salasoov täide läheks. See suur kivi on üllatavalt metalse kõlaga, justkui oleks tegemist väikese kellaga. Samuti korjasime siledaid kivikesi, mida siis hiljem laagriplatsil kaunistasime.

Plakati autor Liisa Kongas.

Reis Abrukale oli täis rõõmu, uusi kogemusi ja toredaid ühiseid hetki. Kindlasti jääb see kõigile seitsmendikele kauaks meelde ja tekitab meenutades sooje tundeid. Saime kahel päeval nautida ilusat päikeselist ilma ning Eesti looduse erilist ilu.

Aitäh laeva kaptenile Kaupo Heinlaidile, Musta Pärli meeskonnale, giid Neemele ja Gerta Nurgale meeldiva koostöö eest!

Kooli 5. lennu reis Leetu

Karolina Kaju, 9.b — Thu, 04 Jun 2026 09:05:23 +0300

Arvamus, Varia

Parnidise luite päikesekell Foto: Madli-Maria Naulainen

Päev enne maikuu viimast nädalat alustasime sõitu Palangasse.

Oli põnevust täis bussisõit ning kiire peatus Ristimäel. Järgmistel päevadel käisime Palanga reisile omaselt sellistes kohtades nagu Kura säär, Klaipeda linn, „nõidade mägi“, Nida ja Birute park. Õhtuti, kui oli vaba aeg, sai sõprade seltsis käidud avastamas Palanga jalakäijate tänavat, kus ei olnud veel turismihooaeg, mistõttu olid avatud vaid mõned kohvikud ja tuledes vaateratas. Vaatamata sellele, et turismihooaeg polnud veel alanud, oli lõbusaid inimesi omajagu ning kõndides sai imetleda päikeseloojangut. Kui tugev tuul sind ei seganud, siis sai seda vaadata ka sillalt, kus oli palju loojangut nautivaid inimesi ja mitme õngega kalamehi. Viimasel päeval ei läinud plaanipäraselt delfinaariumisse jõudmine praamijärjekorra pärast, kuid see ei seganud etteaste nautimist. Peale seda olime sekunditega bussis ja sõitsime Eesti suunas.

Kokkuvõttes oli tore reis, sest õpetajad polnud ranged, ilmaga vedas ning giidid Sirje ja Anne tegid meile väga põhjaliku ülevaate Leedu ajaloost ja kultuurist.