Nooruse Meridiaan

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiõpetuse õpetaja — Fri, 06 Mar 2026 17:20:33 +0200

Artikkel, Kultuur

Raamatuillustratsioon Foto: Astrid Koitla

Raamatuillustratsioon Foto: Madli Tuuling

Raamatuillustratsioon Foto: Erich Koitla

Raamatuillustratsioon on kirjandusteost kaunistav ja teksti selgitav pilt. Tööde autorid on Astrid Koitla 4.b klassist ning Madli Tuuling ja Erich Koitla 5.b klassist.

Megaaju 6. voor pani proovile teadmised Eestist

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Fri, 06 Mar 2026 08:25:13 +0200

Artikkel, Varia

Megaaju 6. voor oli pühendatud Eestile Foto: Madli-Maria Naulainen

27. veebruaril toimus Megaaju kuues, Eesti erivoor. Nagu nimigi ütleb, keskenduti sel korral Eestit puudutavatele küsimustele.

Esimest ja teist kohta jäid 5 punktiga jagama õpetajate võistkonnad 3K ja VaSeKe. Kolmanda koha saavutas 4 punktiga 8.c tüdrukud. Sealt edasi on seis väga tasavägine – 3 punkti said lausa 9 võistkonda.

Hooaja üldarvestuses juhivad Megaaju kolm õpetajate võistkonda: esimesel kohal on 32 punktiga 10.SPORT, neile järgnevad 29 punktiga 3K ja 28 punktiga VaSeKe. Õpilastiimidest jagavad 4.-5. kohta 6.c Marineeritud varbad ja 9.c kolmekas. Sealt edasi on punktivahed imepisikesed!

Kas Sina tead?

1. Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab kokku 16 186 inimest, see on rohkem kui terves Kuressaares kokku. Mitu erinevat rahvust selle tiheda ruutkilomeetri sisse mahub?

PS! Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile.

2. 2025. aastal olid Eestis kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala murdmaasuusatamine, iluuisutamine ja jäähoki. Mis ala on neist kolmest 2342 harrastajaga kõige populaarsem?

Vastused

1. Tiheda ruutkilomeetri sisse mahub lausa 81 rahvust, sh 4500 eestlast.
2. 2025. aastal olid kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala jäähoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat) ning iluuisutamine (1838 harrastajat). Eesti spordiregistri andmetel tegeles möödunud aastal taliolümpiaaladega 7913 harrastajat, keda on 40% võrra enam kui veel kümme aastat tagasi, kusjuures ligikaudu kaks kolmandikku ehk 67% harrastajatest on 19-aastased või nooremad, mis viitab tugevale järelkasvule ning kooli- ja noortespordi kesksele rollile. Mehi on taliolümpiaalade harrastajate seas veidi rohkem kui naisi – 55,4% on mehed ja 44,6% naised (statistikaameti andmetel).

Järgmine Megaaju voor toimub juba 18. märtsil.

Õigekirjaolümpiaadi II voor

Anu Liik, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 04 Mar 2026 08:17:43 +0200

Artikkel, Õppetöö

Õigekirjaolümpiaad Foto: Gert Lutter

Viimasel veebruarinädalal toimunud õigekirjaolümpiaadi teises voorus osales 196 õpilast. Kokku oli taas võimalik saada 50 punkti, keskmine punktisumma oli 31 ja keskmine testile kulutatud aeg umbes 11 minutit.

II vooru parimad

1. koht Sebastian Keeroja, 8.d – 48 punkti
2. koht Mirtel Paimre, 9.d – 47 punkti
3.–7. koht Ian Vares, 8.a; Airon Nõmm, 9.a; Grettel Rohi, 9.c; Tuuli Täht, 9.c; Mia Toom, 9.d – 46 punkti
8.–11. koht Teneli Kaljo, 7. kl; Karolina Kaju, 9.b; Kaspar Jürgens, 9.b; Kerden Tänav, 9.d; – 45 punkti

Esikümme kahe esimese vooru tulemuste põhjal

1. koht Sebastian Keeroja, 8.d – 97 punkti
2. koht Grettel Rohi, 9.c – 92 punkti
3.–6. koht Teneli Kaljo, 7. kl; Kaspar Jürgens, 9.b; Tuuli Täht, 9.c; Mia Toom, 9.d – 90 punkti
7. koht Karolina Kaju, 9.b – 89 punkti
8.–9. koht Marili Paja, 9.a; Katreen Sepp, 9.c – 86 punkti
10. koht Lisandra Lehtjärv, 9.d – 83 punkti

III voor toimub juba sel nädalal.
Parimad õigekirjatundjad selguvad 14. märtsiks – emakeelepäevaks.

3.c klass padelihallis

Inna Vann, klassiõpetaja — Wed, 04 Mar 2026 07:52:49 +0200

Artikkel, Klassilood

3.c klass padelihallis Foto: Inna Vann

Ühel neljapäevahommikul seadsid 3.c klassi lapsed sammud kooli asemel hoopis padelihalli suunas. Aga miks? Ikka sellepärast, et jõuluvana oli meile toonud sellise üllatuse.

Padelihallis ootas meid Theroni ema, kelle juhendamisel saime esimesed teadmised selle toreda mängu kohta.

Tunni lõpuks olime kõik veidi väsinud, aga õnnelikud. Parim asi oli see, et saime koos klassiga nii toreda koosolemise aja.

99 päeva lõpetamiseni

Andra-Elizabeth Võeras — Tue, 03 Mar 2026 08:41:52 +0200

Arvamus, Varia

19. veebruaril toimus üheksandike talveball Foto: erakogu

Kooliaasta lõpp läheneb üheksandikele kiiremini kui kellelegi teisele. 19. veebruaril toimus üheksandike talveball.

Aeg balliks jõudis kätte suhteliselt kiiresti. Kuna kuupäev oli varakult teada, olid ka ettevalmistused varased. Selle teadmisega panin oma riietuse valmis juba veebruari alguses. Muidugi, kui kuulus päev kohale tuli, mõtlesin jälle paar asja ümber. Paar tundi enne balli oli minu meelest kõige suurem ettevalmistus. Minul tuli sõber külla ja tegime koos meiki arutasime veel korra üle oma riietuse ja muidugi ka sättisime oma juuksed ilusaks.

Kui igasugune ilustamine oli tehtud, tuli meile järele võlur Raimondi takso. Taksoga tegime pausi poes, et osta kohukesi järgmise päeva näidendiks. Kui lõpuks kooli uksest sisse astusime, oli vähemalt minul printsessi tunne. Balliruum oli üli-ilusasti kaunistatud Kristin Lauri poolt, tõeline balli hall. Aitäh, Kristin!

Ball ise oli tore. Oli tore alguses vaadata, kes mida oli selga pannud. Lahe oli ka vaadata SG 11. klassi õpilaste etteasteid. Peale seda sai bändi saatel lüüa tantsu nii oma paarilisega kui ka paljude sõpradega. Ball on suuresti oluline, sest ta kindlasti on omaette mälestus. Ta võib olla nii halb kui ka absoluutselt fantastiline. Ball on ka oluline selleks, et aru saada, missugused peod meeldivad. Meie kooli ballil oli tunda nii klassikalist balli, kus tantsisid paarilisega, kui ka klubipidu. Ball kindlasti tekitab visiooni, mis võib olla tantsupidu. Õhtu lõpuks oli ball ülitore ja leian, et iga koolilaps võiks sealt vähemalt läbi astuda, kas või ainult hea toidu pärast.

Parimad geograafiatundjad selgunud

Malle Tiitson, geograafiaõpetaja — Tue, 03 Mar 2026 07:36:25 +0200

Uudis, Konkurss

10. veebruaril toimus piirkondlik geograafiaolümpiaad, Saare maakonnas oli osalejaid kokku 96.

Meie koolist oli osalejaid 14 ning tavapäraselt oli tegemist väga tasavägise võistlusega.

Seitsmendatest klassidest oli meieparim Anna Naulainen, kes saavutas 11. koha.
Kaheksandatest pälvis Martis Leiner 5. koha (neljandast kohast jäi eraldama 0,1 punkti!).
Üheksandatest olid parimad Risto Klee – 3. koht, Marili Paja – 6. koht ja Noora Nook – 9. koht.

Geograafia on väga lai valdkond, mis on tihedalt seotud paljude teiste elu- ja teadusvaldkondadega. Olümpiaadil ei piisa ainult koolis õpitud teadmistest, olulisel kohal on silmaring, oskus targalt kasutada internetist leitavat infot, osata allikaid kriitiliselt hinnata ja luua seoseid.

Aitäh kõikidele osalejatele, pidite proovile panema oma teadmised ja oskused ülesannetes, mis nõuavad nutikust, loogilist mõtlemist ja laiemat maailmapilti, saite sellega väga hästi hakkama!

Õpilasesinduse kuukiri ehk Kuidas me Motivaarikat korraldasime

Kristin Lauri, noorsootöötaja — Mon, 02 Mar 2026 10:56:17 +0200

Reportaaż, ÕE

Maailmakohvik galerii Foto: Renat Ränk

Maakondlik Motivaarikas toimus sel aastal Nooruse koolis ja oli meie kooli õpilasesinduse korraldada. Motivaarikas toob kokku Saaremaa eri paikade noored, kes soovivad kaasa rääkida ja kaasa mõelda koolielu ning noorte tuleviku üle. Motivaarikas on maakondlik õpilasesinduste koostööpäev, mille eesmärk on tugevdada noorte omavahelist suhtlust, jagada kogemusi ning anda noortele võimalus ühiselt arutleda neid puudutavatel teemadel. Päev pakkus võimalust kohtuda, arutleda ja jagada ideid nii oma kooli kui ka kogu maakonna vaates.

Motivaarikal osalesid lisaks meie koolile sellel korral Kärla Põhikool, Muhu Põhikool, Aste Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Salme Põhikool, Leisi Kool, Pöide Kool, Valjala Põhikool, Lümanda Põhikool, Kuressaare Vanalinna Kool ning Luce Kool.

Päeva inspireeriva alguse lõid inspiratsiooniloengud, kus oma mõtteid ja kogemusi jagasid Laura Karp, STHK noorsootöötaja, ning Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilane ja Saaremaa Noortevolikogu liige Lenna Haandi. Nende lood julgustasid noori kaasa mõtlema, oma arvamust väljendama ning nägema, et noorte hääl loeb nii koolis kui ka laiemalt ühiskonnas, oluline on kuulata südame häält.

Enne veel, kui asuti maailmakohvikus erinevate teemade üle arutlema, osaleti töötubades, kus Nooruse kooli õpetajad ja õpilased näitasid maakonna noortele, mille põnevaga meie siin tegeleme. Suur aitäh, Kristel Paju, Madli-Maria Naulainen (koos Madelini ja Annaga), Eve Tuisk, Renat Ränk, Marko Keskküla, Siim Usin!

Maailmakohvikus arutleti erinevadel teemadel, mis noorte ja ka meie kui täiskasvanute jaoks olulised kuulda ja mõelda on.

1. Kuidas õpilasesindus teha nähtavaks

Õpilasesindus ei koosne ainult koosolekutest ja protokollidest, see on noorte hääl koolis. Selle teema eesmärk oli mõelda, kuidas õpilasesindus oleks päriselt koolis nähtav, mõjus ja kaasav, mitte ainult „paberil olemas“. Arutelus otsiti vastuseid, kuidas ÕE saaks paremini õpilasteni jõuda, tekitada usaldust ning panna noori tundma, et nende hääl loeb ja kaasamine on päris.

Noorte arvamus:

õpilasesindus muutub nähtavaks siis, kui ta on aktiivne ja kohal – korraldab üritusi, sündmusi ja on koolielus pidevalt pildis;
väga oluliseks peetakse näost näkku suhtlust: klassist klassi käimine, infominutid ja otsekontakt toimivad paremini kui ainult kirjad või plakatid;
kogu kooli kaasavad sündmused aitavad õpilastel ÕE-d paremini tundma õppida;
õpilaste arvamuste küsimine loob tunde, et ÕE on nende jaoks, mitte ainult formaalne kogu;
sotsiaalmeedia on vajalik, kuid seda tuleb teadlikult arendada ja kasutada huvitaval viisil;
praegu ei usuta sageli, et ÕE suudab päriselt muutusi luua, ja see vähendab motivatsiooni kaasa lüüa;
ÕE liikmed tunnevad ka survet, sest oodatakse tulemusi, kuid ootused ei ole alati selged;
noored osalevad meelsamini sündmustel, kui seal on konkreetne väärtus või kasu (nt ühistegevus, toit, elamus).

2. Kuuldavus ja sõnaõigus valla tasandil

Noori puudutavad otsused tehakse sageli valla tasandil, kuid noorte hääl ei pruugi alati otsustajateni jõuda. Selle teema eesmärk oli arutada, kuidas noorte arvamus oleks kuuldav, arvesse võetud ja nähtava mõjuga. Fookuses oli küsimus, kuidas muuta noorte osalus lihtsamaks, otsesemaks ja sisulisemaks.

Noorte arvamus:

noored tunnevad, et nende arvamust kuulatakse ebaühtlaselt – osa mõtteid jõuab kohale, osa kaob ära;
sageli liigub noorte hääl vallani läbi täiskasvanu (nt huvijuhi), mitte otse ja see vähendab mõju;
olulised teemad, milles noored tahavad sõna sekka öelda, on näiteks haridus, koolitoit, eksamid ja huviharidus;
noorte arvates tuleks kaasata rohkem noorteorganisatsioone ja õpilasesindusi, sh ÕE presidendid otse vallajuhtidega suhtlema;
otsesuhtlus (kohtumised, arutelud) toimib paremini kui kirjalik tagasiside;
noorte esindajad peaksid olema reaalselt kaasatud aruteludesse, mitte ainult formaalselt ära kuulatud;
mõju on noorte jaoks nähtav alles siis, kui nad näevad päriselt tehtud muutusi.

3. Vaba aja tingimused Saaremaa noortele

Vaba aeg mõjutab otseselt noorte heaolu ning seda, kas kodukoht tundub äge või igav. Selle teema eesmärk oli kaardistada, mida noored Saaremaal vabal ajal vajavad, millised võimalused on puudu ja kuidas olemasolevaid tingimusi paremaks muuta, et noored tahaksid oma kodukohas rohkem aega veeta.

Noorte arvamus arutelust:

linnas on puudu noortele mõeldud ajaveetmisruumid ja -alad, kus saaks niisama olla ja kohtuda;
maapiirkondades tuntakse puudust suurematest ja paremini varustatud noortekeskustest;
oluliseks peetakse mitmekesiseid huviringe ja treeninguid, sh skeitparkide olemasolu;
spaad ja veekeskused on olemas, kuid paljude jaoks liiga kallid;
soovitakse rohkem seikluslikke tegevusi: seikluspargid, ronimine, rajad looduses;
tahetakse rohkem kooliväliseid sõite ja üritusi, eriti koostöös noortekeskustega;
noored tunnevad, et neile suunatud sündmusi võiks olla rohkem ja üldised tingimused noortele paremad.

4. Koostöö õpilasesinduste vahel

Saaremaal on palju erinevaid koole ja õpilasesindusi, kuid noorte mured ja ideed on sageli sarnased. Selle teema eesmärk oli mõelda, miks ja kuidas õpilasesindused võiksid rohkem koostööd teha, et noorte hääl oleks tugevam ja mõju suurem. Arutelus vaadeldi nii võimalusi kui ka takistusi koostöö tekkimisel.

Noorte arvamus:

üritused ja ühised kogunemised ühendavad noori ja loovad suhteid koolide vahel;
koostööd takistavad eelkõige aja- ja ressursipuudus;
õpilasesinduste koosseis vahetub sageli, mis teeb pikaajalise koostöö keeruliseks;
koostöö suurim väärtus on teadmiste ja kogemuste jagamine;
vajadus on ühise suhtluskanali järele, nt Saaremaa õpilasesinduste ühine grupp;
ühiseid teemasid on palju: koolivägivald, kooliõued, vahetunnid, kodutööde maht, telefonide kasutus, õpimotivatsioon;
soovitakse rohkem ühiseid algatusi: motivatsioonipäevad, õpilasesinduste mess, kohvikud ja ühtsed stiilipäevad.

5. Noortepromo Saaremaale

Saaremaa on paljude jaoks kodusaar, kuid sageli minnakse pärast kooli mandrile või välismaale. Selle teema eesmärk oli mõelda, mis teeks Saaremaa noore jaoks nii atraktiivseks, et siia tahetaks tagasi tulla elama, õppima või töötama, ning kuidas just noored ise Saaremaa lugu jutustaksid.

Noorte arvamus:

Saaremaal on mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks, mida alati piisavalt ei teadvustata;
väga tugevateks väärtusteks peetakse ilusat loodust, rahulikku elutempot ja kodutunnet;
samas tuntakse puudust töö- ja õpivõimalustest, mis sunnib noori ära minema;
Saaremaa võiks olla nooruslikum ja rohkem noortega arvestav;
oluline küsimus noorte jaoks on: kuidas teha nii, et noor ei lähekski Saaremaalt ära;
noored soovivad, et neid kaasataks ka valla tasandil ning et noori endid kasutataks Saaremaa promoks – noored räägivad kõige usutavamalt noortele.

„Mitteformaalõppe tulemuste arvestamine formaalõppes“

Kokkuvõtte koostas Lindia Lallo

Lisaks huvihariduses ja huvitegevuse valitud eriala oskuste omandamisele tagab huvialaga tegelemine noortele vaimse ning füüsilisele heaolu ning lisaks sellele arendavad noored ka

meeskonnatööd;
koostööd;
suhtlemisoskust;
saavad julgust;
loovust;
digioskuseid;
eneseväljendust ja esinemisoskust;
teadmisi erinevatest kultuuridest, keeltest, seadustest, kommetest;
sõprussuhteid.

Noored tõid välja, et noorte saavutatud häid tulemusi märgatakse ja tunnustatakse:

saad näiteks hea hinde, kui käid olümpiaadil;
peale esindamist või osalemist on vabastus järgmisel koolipäeval.

Mõtted ja ettepanekud:

võiks saada lisahinde;
võiks soodustada ja arvestada mitteformaalõppe tulemusi, tõsta õpetajate teadlikkust ja selgitada lõimingu võimalusi;
et tunnis jõuaks rohkem ja oleks vähem kodutöid.

Kuidas tõestada õpitut?

Õpetaja teeb ühekordse lõpliku töö või testi (hinnata oskusi ja teadmisi).

Kui sul oleks samal ajal vabastus tunnist?

Tegeleksin oma eriala/huviala oskuste arendamisega.
Tegeleksin teiste hobide arendamisega.
Puhkaksin ja lõõgastuksin.
Õpiksin/teeksin koolitöid.

Liikumismängudega muudame lapsed aktiivsemaks

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Mon, 02 Mar 2026 10:55:57 +0200

Artikkel, Koolitus

Õpetajad mänguhoos Foto: Kristel Paju

27. veebruaril toimus Kuressaare Vanalinna Koolis maakonna õpetajatele suunatud aktiivse ainetunni koolitus, mida viis läbi Siim Tõnisson.

Siim Tõnisson on liikumisõpetaja ja platvormi Liikumismängud looja. Tema esmane plaan on tuua traditsiooniliste aine- ja klassitundide kõrvale õppetöösse rohkem liikumist, mängulisust ja kaasamist. Tema koolitused põhinevad ideel, et õpilaste keskendumine, motivatsioon ja heaolu paranevad siis, kui õppetöö seob vaimsed ülesanded füüsilise aktiivsusega.

Saaremaal toimunud koolitus keskendus koolitaja praktilistele tegevustele ja näidetele sellest, kuidas aktiveerida õpilasi õppimise ajal läbi mänguliste liikumisülesannete, mis sobivad erinevate ainete tundidesse. Koolitusel tutvustati ideid, kuidas muuta klassiruumid ja õppetunnid dünaamilisemaks ning anda õpetajatele konkreetseid tööriistu, mille abil õpilasi aktiivselt kaasata. Mängiti läbi koolitaja koostatud raamatus „Õpime liikudes“ olevaid mänge.

Siim rõhutas, et liikumise lisamine ei tähenda õppeaja mahavõtmist, vaid aitab õpilastel õppida läbi tegevuse — näiteks seostada kehalist aktiivsust aine sisu omandamisega ning kasutada lühikesi liikumispause, mis värskendavad meeli ja toetavad tähelepanu hoidmist.

Nooruse kooli esindasid koolitusel Kristel Paju, Helean Täht, Stevelin Tamm ja Angeliina Rooväli. Saaremaa vald kinkis igale koolile ka koolitaja mängude raamatu, mida saab laenutada kooli raamatukogust. Julgustame aktiivselt kasutama!

Meie ühine Eesti päev Nooruse koolis

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Fri, 27 Feb 2026 10:38:13 +0200

Reportaaż, Kultuur

Laura Naagel ja Kaidi juhendamas pärimustantse Foto: Anneli Meisterson

Eesti päev tõi kokku kogu koolipere.

Reedel, 20. veebruaril tähistasime koolis Eesti päeva – päeva, mis tõi kogu koolipere kokku, et ühiselt väärtustada meie riiki, kultuuri ja traditsioone. See oli päev, mis pakkus rõõmu ühisest laulmisest, tantsimisest, liikumisest ja kaasaelamisest ning andis õpilastele võimaluse panna proovile oma teadmised Eesti kohta.

Eesti päeva jooksul said õpilased osaleda kolmes erinevas tegevuses: pidulikul aktusel, pärimustantsude ja -mängude õppimisel võimlas ning Eesti-teemalises viktoriinis klassijuhataja/mentortunnis.

Eriliseks hetkeks kujunes 9. klasside omaloominguline näidend, mis näitas, et noortele läheb korda meie riik, selle ajalugu ja tulevik ning et nad oskavad seda väljendada loovalt ja mõtlemapanevalt.

Oli rõõm näha, kui aktiivselt ja siiralt õpilased ja õpetajad tegevustes kaasa lõid. Just sellised ühised hetked tugevdavad meie koolipere ühtekuuluvustunnet ja aitavad hoida elus meie traditsioone.

Suur tänu kõigile, kes selle päeva ettevalmistamisse ja läbiviimisse panustasid ning aitasid luua sooja ja meeldejääva Eesti päeva.

Head vabariigi aastapäeva!

Nooruse kooli õpetajad naasid võrkpalliturniirilt väärika tulemusega

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Fri, 27 Feb 2026 10:36:40 +0200

Artikkel, Sport

Nooruse kooli esindus Foto: Triin Kõue

Pika pausi järel osales Kuressaare Nooruse Kooli võistkond taas Eesti haridustöötajate traditsioonilisel võrkpalliturniiril, mis toimus 22.–23. veebruarini Tartu Ülikooli spordihoones. Kahepäevane turniir tõi kokku õpetajad ja teised koolitöötajad üle Eesti, pakkudes sportlikku pinget ja rõõmu ühisest tegutsemisest.

Haridustöötajate võrkpalliturniiril on pikk ajalugu – alates 1980. aastate keskpaigast on Eesti koolide töötajad moodustanud võistkondi, et omavahel mõõtu võtta. Tänavu osales turniiril 30 segavõistkonda, kes jagunesid nelja liigasse. Liigade moodustamisel võetakse aluseks eelmise aasta tulemused ning uued tulijad alustavad neljandast liigast.

Nooruse kooli võistkond pidas kahe päeva jooksul viis kohtumist, millest kolm lõppesid võiduga ja kaks kaotusega. Selline tulemus andis saarlastele oma liigas tubli viienda koha. Meeskonda kuulusid Triin Kõue, Stevelin Tamm, Kristel Paju, Sander Suurhans, Koit Simso ning kaptenina Gabriel Sepp.

Turniiri iseloomustasid sportlik hasart, üksteise innustamine ja toetav meeskonnavaim. Mängud pakkusid osalejatele nii pingelisi hetki kui ka rõõmu õnnestunud pallivahetustest.

Edukas tagasitulek võistlustele on andnud Nooruse võistkonnale uut motivatsiooni. Plaanis on suurendada senist treeningkoormust – kui siiani koguneti kord nädalas, siis uuel hooajal võetakse plaani trenni teha juba kaks korda nädalas. Eesmärk on järgmisel aastal veelgi tugevamana turniirile naasta.

Nooruse kooli õpetajad kutsuvad võrkpallihuvilisi kolleege treeningutega liituma – ühine sportlik tegevus pakub lisaks liikumisrõõmule ka võimalust tugevdada meeskonnatunnet ja esindada oma kooli väärikalt üle-eestilisel võistlusel.

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiõpetuse õpetaja — Thu, 26 Feb 2026 10:08:22 +0200

Artikkel, Kultuur

Talverõõmud Foto: Carolin Aus

Talverõõmud Foto: Karola Masing

Talverõõmud vaheajal! Tööde autorid on Carolin Aus 1.b klassist ja Karola Masing 1.c klassist.

Nooruse kool liitus Tallinna Ülikool kooliarendusprogrammiga

Lelet Aavik-Part, arendusjuht — Mon, 23 Feb 2026 11:02:43 +0200

Uudis, Õppetöö

Programmi esimesel kohtumisel Tallinna Ülikoolis. Pildilt puuduvad meeskonnaliimed Eve Tuisk ja Malle Tiitson Foto: Lelet Aavik-Part

Hea meel on teada anda, et Kuressaare Nooruse Kool osaleb aastatel 2026–2028 Tallinna Ülikool kooliarendusprogrammis, mis on osa Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) eestvedamisel ja Euroopa Liidu toel elluviidavast programmist „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“.

Tegemist on kolmeaastase arenguprogrammiga, mis lähtub Tulevikukooli metoodikast ning toetab koolide tõenduspõhist ja koostöist muutuste juhtimist. Programmi põhiline eesmärk on arendada õppija arengut toetavat õppimis- ja õpetamiskultuuri kogu koolis.

Kooli poolt veab programmi 7-liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad õpetajad Eve Tuisk, Malle Tiitson, Triin Kõue, Grete Pihl ja arendusjuht Lelet Aavik-Part, koolijuht Marit Tarkin ja õppejuht Aire Siinvert. Kogu programmi vältel toetab meie kooli kogenud kooliarendusmentor, Püha Johannese Kooli juht Liivika Simmul, kes aitab hoida selget arengusuunda ning toetab meeskonda muutuste juhtimisel. Seejuures on oluline rõhutada, et programmi õnnestumiseks on sellesse protsessi kaasatud kogu koolipere – ees ootab ühine õppimine ja koostöine tegutsemine, et kujundada muutusi ühiselt ja teadlikult.

2026. aasta kevadsemester on ettevalmistusperiood, mille jooksul kaardistame kooli hetkeolukorra, sõnastame arengueesmärgid ning kavandame tegevused nende saavutamiseks. Järgnevatel õppeaastatel keskendume muutuste elluviimisele ja nende mõju hindamisele, et saavutada püsivad ja süsteemsed arengud kogu koolipere jaoks, eelkõige mõistagi õppija arengust lähtuvalt.

Usume, et programmis osalemine annab meile hea võimaluse tugevdada omavahelist koostööd, toetada õpetajate professionaalset arengut ning kujundada ühiselt veelgi õppijasõbralikum ja tõenduspõhisem koolikultuur Nooruse koolis.

Hoiame kooliperet programmi käiguga kursis!

Pikk Hermann on meie riigi sümbol

Reet Lasn, klassiõpetaja — Mon, 23 Feb 2026 11:02:38 +0200

Artikkel, Klassilood

Pikk Hermann on meie riigi sümbol Foto: Reet Lasn

2.c klassi lapsed meisterdasid Pika Hermanni torni, mille tipus lehvib Eesti lipp päikesetõusust loojanguni.

Võrkpalliturniirilt toodi koju kuldmedal ja maakonna meistritiitel!

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Mon, 23 Feb 2026 11:02:00 +0200

Artikkel, Sport

MV võistkonnad mängudeks valmis Foto: Kristel Paju

18. veebruaril toimusid Saare maakonna koolinoorte 7.–9. klasside võrkpalli meistrivõistlused ja Super Skyparki Võrkpalli Kooliliiga turniir.

Nooruse kooli noormehed (Hugo Paju, Rasmus Rauk, Regor Jalak, Kert Kombe, Karl Pajuste, Oskar Laanet, Kiur Arro ja Sten Õigemeel) saavutasid I koha, neile järgnesid Leisi ja Vanalinna kool.

Nooruse neiud (Getter Mägi, Isabella Kuusk, Kerttu Väli, Grette Väli, Vanessa Laul, Madelin Nigol, Genely Loik ja Marie Aavik) kogusid olulisi kogemusi ja lõpetasid turniiri 5. kohaga. Esikolmikusse tulid Hariduse kool, Vanalinna kool ja Orissaare I võistkond.

Noori juhendasid Gabriel Sepp ja Kristel Paju.

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiõpetuse õpetaja — Fri, 20 Feb 2026 07:09:17 +0200

Artikkel, Kultuur

Head vabariigi aastapäeva Foto: Hanna Rüütel

Head vabariigi aastapäeva Foto: Liisa Altmets

Head vabariigi aastapäeva Foto: Chris Daniel Paalits

Head vabariigi aastapäeva! Sünnipäeva pidulauda kujutasid 4.c klassi õpilased Hanna Rüütel, Liisa Altmets, Chris Daniel Paalits.

Nooruse kool 5: viis isamaalist hetke

Toimetus — Fri, 20 Feb 2026 07:09:02 +0200

Artikkel, Kultuur

Nooruse kool 5: viis isamaalist hetke Foto: erakogu

Veebruarikuise koolivaheaja eel tähistab Kuressaare Nooruse Kool taas Eesti päeva, mille raames toimuvad kooliastmeti aktused ja ülekooliline viktoriin parimate Eesti tundjate väljaselgitamiseks. Kenaks traditsiooniks on saanud ka uste kaunistamine.

https://nooruse.edu.ee/meridiaan/index.php?s=5840 „Minu Eestimaa“ 2022

https://nooruse.edu.ee/m/galerii/?s=1770#100568 Eesti päeva aktuse lipuvalve 2023

https://nooruse.edu.ee/meridiaan/index.php?s=6770 Eesti päeva viktoriin 2024

https://nooruse.edu.ee/meridiaan/index.php?s=7227 Noorkotkad 2025

Temaatilised klassiuksed 2026

Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

Kultuur on sild inimeste vahel

Martis Leiner, 8.d — Fri, 20 Feb 2026 07:08:58 +0200

Artikkel, Õppetöö

Eesti päeva ootuses Foto: Gert Lutter

Kujuta ette end olukorras, kus oled lukustatud ühte tuppa ning sa ei tea, mis toimub. Kui uurid lähemalt, märkad, et oled toas koos ühe eestlase ja ühe jaapanlasega. Eestlane tõstab käe, et kätt suruda, jaapanlane kummardab. Kummaga hakkaksid esimesena rääkima?

Olen päris kindel, et valiksid just eestlase, juba puhtalt sellepärast, et tavaline jaapanlane ei oska isegi eesti keelt. See valik on nagu instinkt, mis on meile ajaga kaasa tulnud: meie kultuuriruumis elav inimene tundub palju tuttavam, lähedasem, sarnasem, kuid tegelikult on mõlemad täpselt sama võõrad. Milline kultuur üldse meil siin Eestimaal on?

Eesti kultuuri kuuluvad näiteks Eesti lipp, Eesti hümn, eesti keel, rahvuslind, rahvuskivi, rahvustoidud, Eesti president, Koidula, Tammsaare, Arvo Pärt ja veel sadu muid. Me kõik teame neid ja just see ühendabki meid tugeva sillana.

Kultuur ei eksisteeri ju ainult Eestis, seda leidub kõikjal. Kui reisid näiteks Hiinasse, näed, et seal on koerte söömine täiesti tavaline tegevus. Või kui reisid USAsse, süüakse seal massiivses koguses töödeldud valmistoitu. Meile tundub see võõras ja meid tabab kultuurišokk, kuna me pole sealse kultuuriruumi ja sealsete tegevustega harjunud. Seega kui panna see sama lause – „Kultuur on sild inimeste vahel“ – erinevate kultuuride vahele, läheb see sild minu meelest katki.

Kui tulla tagasi algusesse, siis võin öelda, et samas kultuuriruumis olevad inimesed kipuvad ühte hoidma, kuid oma kultuuriruumist väljas võivad nad tunda ebamugavust.

Ajaloo-olümpiaadil selgusid parimad ajalootundjad

Kaisa Sau, ajalooõpetaja / argumenteerimise valdkonna juhtõpetaja — Fri, 20 Feb 2026 07:08:38 +0200

Teade, Õppetöö

5. veebruaril toimus üleriigilise ajaloo-olümpiaadi veebipõhine eelvoor. Meie koolist osales sel korral olümpiaadil 3 õpilast.

Saaremaalt osales 6. klassidest kokku 26 õpilast. Teemaks oli seekord Vana-Egiptus. Kuressaare Nooruse Koolist osales 6.c klassist Nora Org, kes sai 10. koha.

Seitsmendate klasside teemaks oli Hansa Liit ning olümpiaadiks valmistus Eerik Elias Rekaya, kes viimasel hetkel siiski haigestumise tõttu olümpiaadilt kõrvale jäi.

Kaheksandatest klassidest osalesid 8.d klassist Eti Nõgu ja Martis Leiner, kes töötasid läbi 150 lehekülge teksti teemal „Rahvuslik ärkamine Euroopas ja Eestis 19. sajandil“.

9. klassist osalejaid meie koolist seekord ei olnud. Teema oli „Eesti Vabariigi kaitse- ja välispoliitika 1920–1940 (Tartu rahust Narva diktaadini)“.

Suur tänu kõigile osalejatele, kes töötasid olümpiaadiks valmistumisel läbi suure hulga materjale!

Pärnu koolijuhid külastasid Nooruse kooli

Marit Tarkin, koolijuht — Fri, 20 Feb 2026 07:08:27 +0200

Uudis, Varia

Pärnu koolijuhid külastasid Nooruse kooli Foto: Maili Rasva

Reedel, 13. veebruaril külastasid meie kooli Pärnumaa koolijuhid: Grüüne Ott Pärnu Mai Koolist, Anneli Rabbi Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Anne Kalmus Paikuse Koolist.

Üheskoos arutati õpetajate uut atesteerimismudelit, jagati pikkade ja lühikeste tundide ning päevakava loomise praktikat ja tutvuti Nooruse kooli tegemiste ja kooliga.

Oli tegus hommikupoolik ja aeg lendas kiiremini, kui oli planeeritud. Mõtteid ja võimalusi koostööks tekkis palju ja saab ootama jääda uusi tegusaid kohtumisi.

Piirkondliku keemiaolümpiaadi tulemused

Eneli Vahar, keemiaõpetaja — Thu, 19 Feb 2026 14:27:43 +0200

Uudis, Konkurss

30. jaanuaril toimus Saaremaa Gümnaasiumis järjekordne piirkondlik keemiaolümpiaad.

Kaheksanda klassi õpilased lahendasid muu hulgas ülesandeid inimeses leiduvatest keemilistest elementidest, spordijoogi ABC-st ja laborikeemiast. 8. klassist osalesid olümpiaadil Martis Leiner ja Sebastian Keeroja. 9. klassi õpilased puutusid kokku hommikuse mõistatusega, suure segadusega ainete tuvastamisel ning ballieelse keemiatestiga. Meie kooli üheksandikest võtsid osa Andra-Elizabeth Võeras ja Risto Klee.

Suur tänu meie õpilastele, kes enne olümpiaadi pühendasid aega ja energiat keemiaülesannete lahendamisele ning jõudsid olümpiaadil oma tublide tulemustega esimesse poolde!