Nooruse Meridiaan

In memoriam: Hirja Rand

Marit Tarkin, koolijuht — Thu, 11 Jun 2026 18:29:02 +0300

Artikkel, Varia

In memoriam: Hirja Rand Foto: erakogu

„Töö aeg, tunni aeg,“ ütles õpetaja Hirja ikka tunnis. Tõsine tööaeg see oligi, sest tol ajal õpitud valemid ja võtted on endiselt nii selged, et ka praegu ülikoolis korratav põhikooli matemaatika on vaid meeldetuletamise vaev. Kirjutasin just täna geomeetria eksamit ning mõtlesin, et küll on hea, kui koosinusteoreem endiselt peas ning ringjoone sisse joonistatud kõõlnelinurga vastasnurkade suhe meeles. Aitäh, Hirja!“ meenutab Hirja õpilane, Nooruse kooli õpetaja Gert Lutter.

17.10.1934 – 9.06.2026

Pilvepiirile on lahkunud armastatud matemaatikaõpetaja Hirja Rand.
Hirja oli hinnatud matemaatikaõpetaja ja armastatud klassijuhataja, suure südamega inimene.

Hirja sündis Lümandas Leedri külas Peedu talus viielapselise pere teise tütrena. Käis Lümanda koolis ja linnas keskkoolis.

1954–1956 õppis Hirja Tartu Õpetajate Instituudis matemaatika-füüsika erialal ja asus seejärel tööle Vaivere kooli. Seal viis elutee kokku Antsuga. 1958. aastal noored abiellusid, elama asuti Kuressaarde, perre sündisid tütar Eve ja poeg Neeme.

Hirja töötas üle 10 aasta matemaatikaõpetajana ka Kingissepa 8-klassilises koolis. 1978. aastal asus Hirja tööle Kingissepa II Keskkooli, mis jäi tema kodukooliks kuni pensionile minekuni. Osalise ajaga oli armastatud matemaatikaõpetaja tööl kuni 2003. aastani.

Hirja kolleegid meenutavad teda alati teiste suhtes lugupidava, täpse, muheda, ühtehoidva ja rahulikuna. Hirja oli kodu armastav, tema kodu ja aed olid tal alati väga korras. Turvaliselt ühtehoidvad olid nad koos abikaasa Antsuga: külaliste saabumisel ootas ees alati kaetud rikkalik laud, mille krooniks oli abikaasa valmistatud mustsõstranaps meega. Hirja oli kodukoolis väga austatud, ta oli puhas matemaatik – elus täpne kuni lõpuni.

Hirja elas pika ja väärika elu. Kui poeg Neeme küsis, kas kodus on kena olla, vastas ema talle ikka – on küll.
Kui koolipere käis Hirjat tema 90. juubelil õnnitlemas, oli Hirja särav enda roosas kampsunis, tundis huvi, kuidas koolis läheb, kas saame hakkama.

Aitäh, Hirja, selle eest, mida enda õpilastele ja kooliperele elus kinkisid, see on austust ja imetlust väärt!

Töö aeg, tunni aeg, aeg eluks, aeg armastuseks ja aeg taevastele teedele minekuks.
Puhka rahus, armas Hirja!

Südamlik kaastunne kogu perele!

Sõbrad ja Hirja kaasteelised
Kuressaare Nooruse Kool

Leinatalitus toimub laupäeval, 13. juunil Laurentiuse kirikus kell 14.00, millele järgneb muldasängitamine Kudjape kalmistul.

Inge Jalaka mälestusfondi stipendiaadid aastal 2026

Lelet Aavik-Part, arendusjuht — Thu, 11 Jun 2026 14:48:03 +0300

Artikkel, Õppetöö

2026. aasta stipendiaadid lõpuaktusel. galerii Foto: Alar Truu

Teist aastat antakse 9. klasside lõpuaktusel välja meie kooli armastatud liikumisõpetaja ja tantsutreeneri mälestuseks loodud Inge Jalaka mälestusfondi stipendiumid. Kogu fondi suuruseks on sel aastal 1400 eurot. Stipendiumiga tunnustame kooli 9. klassi õpilasi silmapaistva ja tulemusliku osalemise eest huvitegevuses. Oluliseks peame ka head õppeedukust. Tänavu andsime välja neli stipendiumi, igaühe väärtuseks 350 eurot. Fondi rahastab The Barry Foundation MTÜ.

2026. aasta stipendiaadid

Andra-Elizabeth Võeras, 9.a
Andra-Elizabeth on ettevõtlik ja laia silmaringiga noor, kes paistab silma oma aktiivse panuse, algatusvõime ja juhtimisoskustega. Teda iseloomustavad sihikindlus, hea õpimotivatsioon ning julgus võtta vastutust. Andra-Elizabeth on aktiivselt osalenud kooli ajalehe ja raadio töös, olnud väitlusklubi eestvedaja. Tema eestvedamisel valmis vabadussõja-teemaline näidend, mis tõi esile tema suurepärased organiseerimis- ja juhtimisoskused. Lisaks headele õpitulemustele paistab ta silma ühiskondliku aktiivsuse, kriitilise mõtlemise ning sooviga pidevalt õppida ja areneda. Andra teadmishimu ja järjepidevus on kujundanud temast aktiivse ning inspireeriva noore.

Riko Mattias Nuut, 9.c
Riko Mattiase puhul jäävad esmajoones silma tema suur süda, kohusetundlikkus ja silmapaistvad liidriomadused. Ta on alati valmis panustama klassi ja kooli heaks ning juhtis tänavu õpetajate päeval kooli direktorina. Riko Mattiase suurimaks kireks on riigikaitseline tegevus Noorte Kotkaste organisatsioonis, kus tema panust on tunnustatud Saaremaa aasta noorkotka tiitliga ja Eesti aasta noorkotka nominatsiooniga. Ta on esindanud Eestit Poolas ja Suurbritannias ning läbinud katsumusterohked luurevõistlused Mini Erna ja Vesse. Tänavuseks erakordseks tippsündmuseks ja suureks auavalduseks on see, et Riko Mattias on valitud tänavuseks tuletoojaks, kes toob maakonda võidutule vabariigi presidendilt. Ta on kindel meeskonnamängija, kelle nakatav huumor ja töökus innustavad kõiki kaaslasi.

Grettel Rohi, 9.c
Gretteli tegudel on alati selge eesmärk, mille poole ta liigub teadlikult ja imetlusväärse sihikindlusega. Ta on suurepärane eeskuju nii koolipingis kui ka huvihariduses. Grettel lõpetab 9. klassi ainult viite ja kiituskirjaga. Viimased kaheksa aastat on ta pühendunud laulmisele, saavutades Joosep Aaviku nimelises muusikakoolis ja konkurssidel silmapaistvaid tulemusi – tänavu võitis ta Kuressaare Laululinnul 1. koha, pälvis Saaremaa Noortebändide Festivalil tiitli „Hõbekõri“ ja jõudis üleriigilise konkursi Solistica finaali 20 parima hulka. Lisaks muusikale on tema suureks kireks kirjandus: ta pälvis tänavu tunnustuse kõnekonkursil ning loovkirjutise eest on saanud kutse isegi presidendi vastuvõtule. Grettel on ainulaadse ja hingepaitava häälega noor, kellega kohtudes on silmaringi laienemine garanteeritud.

Regor Jalak, 9.d
Regor on sihikindel ja pühendunud noormees, kelle tugevusteks on kohusetundlikkus ja töötahe. Ta on tegelenud jalgpalliga alates 4. eluaastast ning mängib hetkel FC Kuressaare U21 meeskonnas. Ta on varasemalt mänginud Eesti esiliigas ning osalenud Eesti U15, U16 ja U17 koondiste treeningkogunemistel. Regor on olnud kaasatud ka FC Kuressaare esindusmeeskonna treeningprotsessi. Ta on saavutanud edu erinevatel turniiridel ning teda on tunnustatud FC Kuressaare aasta mängija ja aasta treenija tiitlitega. Regor on koolis järjepidevalt õppinud neljadele-viitele ning on kohusetundlik ja viisakas noormees. Ta on esindanud oma klassi ja kooli erinevatel spordivõistlustel ning on sihikindel oma eesmärkide saavutamisel.

Kallid Andra-Elizabeth, Riko Mattias, Grettel ja Regor, soovime kogu koolipere poolt teile veelkord palju õnne stipendiumi pälvimise puhul! Olete seda igati väärt, tuult tiibadesse!

Nooruse kool 5: meie 5 aasta viielised

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Thu, 11 Jun 2026 09:15:28 +0300

Artikkel, Õppetöö

Maksimaalse eksamitulemuseni on jõudnud lausa 23 nutikat noort Foto: Gert Lutter

„Tarkus tuleb tasapisi, tuleb tasahilju, tarkuselt ei tasu loota kohe valmis vilju, pole tarkus ladvaubin, mida haarad käega, ei saa tarkust pähe panna võimu ega väega, ei saa tarkust krati kombel külast kokku kanda ega selle tabamiseks rasket raha anda.“ (Olivia Saar „Tarkus tuleb tasapisi“)

Meie kooli viiel õppeaastal on tarkuse taganõudjaid olnud üksjagu ning neist maksimaalse eksamitulemuseni on jõudnud lausa 22 nutikat noort.

2021/2022. õa
Geidi Tasane, inglise keele eksam 100%

2022/2023. õa
Kätrin Tamira Kanemägi, inglise keele eksam 100%
Kaarel Kallasmaa, matemaatika eksam 100%

2023/2024. õa
Melani Saat, inglise keel 100%
Kendra Kakkum, inglise keel 100%
Sandra Lii, inglise keel 100%
Aleksandra Vahter, inglise keel 100%
Hanna Paju, inglise keel 100%
Hanna Paju, matemaatika 100%
Karola Kirss, matemaatika 100%
Trevor Ast, matemaatika 100%
Lisette Sepp, matemaatika 100%

2024/2025. õa
Heidi Väli, inglise keel 100%
Heidi Väli, eesti keel 100%
Rasmus Sõmmer, ajalugu 100%

2025/2026. õa
Kert Rahu, inglise keel 100%
Kirke Emili Mägi, inglise keel 100%
Luisa Eist, inglise keel 100%
Mirtel Lember, inglise keel 100%
Marcus Strazdins, inglise keel 100%
Abigail Jasmiin Veberson, matemaatika 100%
Hendrik Suurpere, matemaatika 100%
Ramon-Marten Sepp, matemaatika 100%
Katreen Sepp, matemaatika 100%

„Tarkus tuleb tasapisi, aga kannab vilja,
tarkust tragilt taga nõuda
pole iial hilja.“

* Andmed kogus kokku Madli-Maria Naulainen.

Lõpetas Nooruse kooli 5. lend

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 10 Jun 2026 15:30:21 +0300

Reportaaż, Õppetöö

Lõpetas Nooruse kooli 5. lend Foto: Renat Ränk

Kolmapäeval, 10. juunil 2026 toimus Kuressaare Nooruse Kooli juubelihõngulise 5. lennu lõpuaktus ning sel korral meie oma armsas koolimajas. Pidulikul aktusel sai lõputunnistuse 96 noort, kellest 6 lõpetas põhikooli kiitusega.

Kiituskirjaga lõpetasid 9.a klassist Abigail Jasmiin Veberson, 9.b klassist Karolina Kaju ja Risto Klee, 9.c klassist Grettel Rohi ja Katreen Sepp ning 9.d klassist Hanna Väli.

Suurepäraste eksamitulemustega paistsid sel õppeaastal silma 10 õpilast, kes saavutasid kõigil kolmel eksamil tulemuse, mis jäi vahemikku 100–90%. Nendeks olid Artur Veelaid (9.c), Abigail Jasmiin Veberson (9.a), Tuuli Täht (9.c), Katreen Sepp (9.c), Marili Paja (9.a), Noora Nook (9.c), Eva Mägi (9.a), Risto Klee (9.b), Karolina Kaju (9.b) ja Luisa Eist (9.a).

Nimelise käekellaga tunnustati nelja tublit kooli esindamisega silma paistnud õpilast, kelleks olid Riko Mattias Nuut (9.c), Meribel Saat (9.b), Hanna Väli (9.d) ja Andra-Elizabeth Võeras (9.a). Kooli sümboolikaga meene pälvisid õpilasesindusse kuulunud Sten-Markus Lauri (9.c), Noora Nook (9.c) ja Kirke Emili Mägi (9.a).

Lisaks koolipoolsetele tunnustustele pälvis Kuressaare Lions klubi preemia 9.a klassi õpilane Abigail Jasmiin Veberson.

Vallavanema vastuvõtule olid kutsutud meie koolist 8 tublit lõpetajat: Abigail Jasmiin Veberson (9.a), Hendrik Suurpere (9.a), Karolina Kaju (9.b), Risto Klee (9.b), Katreen Sepp (9.c), Grettel Rohi (9.c), Hanna Väli (9.d) ja Regor Jalak (9.d).

Nooruse kooli 5. lennu mentorid olid Kersti Kirs ja Gerly Leibenau (9.a), Gerta Nurk ja Malle Tiitson (9.b), Madli-Maria Naulainen ja Mihkel Vendel (9.c) ning Sander Suurhans ja Marko Kesküla (9.d).

Lastevanemate nimel sai sõna Piia Prei, lõpetajate nimel kõneles Riko Mattias Nuut (9.c). Kooli hümni laulsid koos terve lennuga Grettel Rohi (9.c), Teesi Torn (9.d), Hanna Väli (9.d). Muusikaliste vahepaladega esinesid Kirke Emili Mägi (9.a), Grettel Rohi (9.c) ja õpetaja Mihkel Vendel ning Teesi Torn (9.d).

Teist korda anti aktusel üle ka Inge Jalaka mälestusfondi stipendium, mille eesmärk on tunnustada ja toetada Kuressaare Nooruse Kooli 9. klassi lõpetajaid, kes on silma paistnud aktiivse osalemise ja heade tulemustega huvihariduses ja õppetöös. Stipendiumi andis üle Melani Saat ning selle pälvisid Riko Mattias Nuut (9.c), Grettel Rohi (9.c), Regor Jalak (9.d)
ja Andra-Elizabeth Võeras (9.a).

Oma mõtted ja soovid andis õpilastele kaasa koolijuht Marit Tarkin, kes täheldas, et kuigi tänaste lõpetajate näol oli tegemist juba viienda ehk juubelilennuga, siis paljuski olid need noored just esimesed: lennuülese õppe sisseviimisel, mis viib kooli progümnaasiumi mõtteviisi poole; esimesed koosloomemaratoni, meie uue loovtöövormi läbijad; esimesed, kes Eesti päeval omaalgatuslikult temaatilise näitemängu lavale tõid. Ning kui Chuck Norris joonistas ruudu kolme joonega, siis meie viiendad suudavad seda teha ka kahega – vaja on lihtsalt endasse uskuda.

Aktust juhtis Melissa Kivi 8. klassist ning iseloomustusi lugesid Gloria Randi 5.b ja Martis Leiner 8.d klassist. Tekstid seadis aktuse jaoks õpetaja Eve Tuisk ning üldise korralduse eest hoolitses Kristin Lauri. Suur tänu kõigile, kes aktusega seotud ning selle kordaminekule kaasa aitasid!

Traditsiooniliselt andis 9. klasside liputoimkond Riko Mattias Nuudi (9.c) juhtimisel kooli lipu pidulikult üle järgmistele lõpetajatele, keda esindas Martis Leiner (8.d).

Palju-palju õnne kõigile lõpetajatele, peredele ja õpetajatele!

Nooruse kool 5: viis populaarsemat eesnime

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 10 Jun 2026 08:45:47 +0300

Artikkel, Varia

Kes on Oskar? Kuldne auhinnamehike, kõigile teada-tuntud kirjanik, Lotte isa, hoopis keegi teine tegelane? Foto: Gert Lutter

Heal lapsel mitu nime.

Aus nimi on kallim kui kuld.

Kuidas nimi, nõnda vili.

Need eesti vanasõnad räägivad meile nime olulisusest ajast aega. Nooruse Meridiaan uuris, missugused on olnud viie Nooruse kooli aasta kõige populaarsemad nimed. Kas leiad ka enda nime nende seast?

Oskar – 15
Rasmus – 15
Henri – 11
Kristofer – 11
Liisa – 10
Karola – 9
Robin – 9
Gregor – 8
Mirtel – 8
Markus – 8
Karl – 8
Sander – 8
Kevin – 7
Tristan – 6
Artur – 6
Kaspar – 6
Emma – 6
Hanna – 6
Sandra – 6
Laura – 6

Kui jagada topeltnimed lahti (võtta ainult esimene eesnimi), siis top veidi muutuks:
Oskar – 15
Rasmus – 15
Karl – 13
Henri – 11
Kristofer – 11
Liisa – 10
Karola – 9
Robin – 9
Gregor – 8
Mirtel – 8
Markus – 8
Hanna – 8
Kevin – 8
Sander – 8
Tristan – 6
Artur – 6
Kaspar – 6
Emma – 6
Sandra – 6
Laura – 6

* Andmed kogus kokku Madli-Maria Naulainen.

Raamatuga sõbraks juba esimeses kooliastmes

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Tue, 09 Jun 2026 14:09:49 +0300

Artikkel, Õppetöö

Raamatust saab teada sedagi, kuidas lõbusat joogat teha galerii Foto: erakogu

Illustreerimiseks saab kasutada ka looduslikke materjale Foto: erakogu

1. klassi raamatusõbrad üheskoos Foto: erakogu

Paljud Nooruse kooli õpilased armastavad lugemist ja me teeme selle nimel tööd, et veel rohkem noori lugemispisikuga nakatuks. Esimeses kooliastmes on meil juba mitu aastat teistmoodi lugemistund ja selle aasta 1. klassid ei ole siin erandiks. Õppeaasta vältel kohtus iga esimese klassi õpilane vähemalt viie erineva lugemist armastava õpetajaga ja on temaga koos nii mõndagi põnevat teinud. Ja kõike seda lennuüleses väikeses grupis.

Kui esimesel poolaastal sidusime lugemistunni teemad sellega, mis koolinädalas ja rahvakalendris aktuaalset, siis teisel poolaastal läksime juba erinevate raamatute käsitlemise juurde. „Kaka ja kevad“, „Kampsun ja päike“, digimaailma tarkuste raamat „Suur digiseiklus“, rahatarkuse raamat „Minu raha“ on vaid mõned näited raamatutest, kust õpetaja on katkendeid ette lugenud või mida õpilased ise avastanud on. Õppeaasta vältel tegime veel ise raamatuid ja joonistasime illustratsioone, külvasime ja kasvatasime lilli ja mis peamine – rääkisime tähtsatest maailma asjadest.

Kui poolaasta lõppu tähistasime meeleoluka aabitsapeoga, siis suvele läksime vastu lõbusa aastalõputralliga võimlas, kus sai teha lõbusat joogat, jutustada täringute abil oma lugusid ja lahendada mõistatusi, panna kokku raamatupuslet ning kujundada erinevaid raamatukaane või -tegelaste pilte looduslikest materjalidest.

Lood ärkasid päriselt ellu!

Õpetaja Helen Maandi võtab lugemisaasta kokku nii: Lugemistunnid 1. klassiga kujunesid minu meelest millekski palju suuremaks, kui me alguses aimatagi oskasime. Kõik sai alguse lihtsast soovist sütitada lastes suuremat huvi raamatute ja lugemise vastu, kuid üsna kiiresti avastasime, et neljapäevahommikused kohtumised hakkasid nii meie kui laste jaoks tähendama palju enamat kui lihtsalt teksti lugemist. Raamatud avasid uksi vestlustele, mis viisid meid väikeste inimeste suurte mõtete juurde – saime arutleda elu, tunnete, unistuste, hirmude ja maailma üle.

Aasta lõpuks tunnen, et tekstid ei olnud meie tundides eesmärk omaette, vaid hoopis ühenduseks päriselu juurde. Läbi lugude sain kuulda, kuidas lapsed maailma näevad, mida nad märkavad, mille üle nad mõtlevad ja millest nad unistavad.

Just laste ehe kaasaelamine pani need tunnid päriselt elama. Mäletan, kuidas rahatarkuse raamatu järel hakkasid lapsed innukalt looma oma „kogumise ja kulutamise fonde“ ning kuidas Eve tõi „Roosi kevade“ teemad pärisellu nii, et lastega koos taimi kasvatama hakati. Need hetked tõestasid, et kõige suurem väärtus sünnib siis, kui lood ei jää ainult raamatusse, vaid liiguvad meiega pärisellu kaasa.

Usun, et just seal peituski meie raamatutundide tõeline võti – tekstide ja elu ühendamises. Lood ärkasid päriselt ellu!

Õitsemine algab rohujuuretasandilt

Kuulsin õppeaasta alguses üht Pöide kogukonna tarkust: „Õitsemine algab rohujuuretasandilt!“ Mulle tundub, et meie esimene kooliaste õitseb ägedalt: need (raamatu)jutud ja maailmast arusaamised on ääretult põnevad ja õpetlikud ka meile, täiskasvanutele.

Olen ääretult tänulik võimaluse eest 1. klassi õpilastega raamatumaailma avastada ja elust rääkida. Need siirad „tered“ ja soojad kallistused koridoris teevad iga koolipäeva kohe mitu korda rõõmsamaks. Sama tänulik olen 1. klassi raamatuga sõbraks tunni õpetajatele Triinule, Stevelinile, Ingale ja Helenile ning meie toetajatele Karitale, Gerdile, Dianale ja Annelile, et seda ägedat lugemisaastat koos korraldanud oleme.

Mõnusat suve, väikesed raamatusõbrad!

Hoolekogu eestvedamisel küpsetasid lapsevanemad õpilastele tuhatkond vahvlit

Nooruse Meridiaani toimetus — Tue, 09 Jun 2026 11:35:18 +0300

Uudis, Varia

Vahvliküpsetajad hoos Foto: Maarja Orav

Nooruse kooli 5. sünnipäeva Pärlipäeval ning sellele eelneval õhtul küpsetasid usinad lapsevanemad kõigile meie kooli õpilastele maitsvaid ja krõbedaid vahvleid. Siirad tänusõnad hoolekogu esimehelt Gerly Koitlalt ja koolijuhilt Marit Tarkinilt.

Gerly Koitla: „Hoolekogu tänab maailma parimaid vahvlimeistreid, kes te takistustele vaatamata valmistasite pea 1000 vahvlit laste kõhu rõõmuks! Seda nii Pärlipäeval kui ka eelmisel õhtul. Maarja Orav, aitäh, et Sa seda projekti koos hoidsid! Täname vankumatuid vahvlimeistreid või neid, kes meile vahvlimasina usaldasid: Dagni Viskus, Skaidrid Nahkur, Merike Tõnsau, Kerli Mets, Kerttu Räbin, Liis Tuuling, Kadri Veskimeister, Maarja Amur, Kaia Piipuu, Kaidi Toom, Katrin Skeber, Janika Urb, Mairi Sai, Kateryna Bozhenko, Virge Pihl, Ene Tool, Pille Valdmets, Laura Kuusk, Kaja Kuusk, Gabriela Rooso, Kristin Lauri, Maarja Põlluäär, Maris Rebel, Nataliia Petrova, Käer Karpovski, Kristi Lang, Olena Sierashova, Laura Heinsaar, Kristi Sillart!

Marit Tarkin: „Nooruse kooli juhtkonna nimel tahame väga tänada hoolekogu ja kõiki lapsevanemaid, kes meie Pärlipäeva nii magusalõhnaliseks muutsid. Suur ja siiras tänu nii mõnusa ja maitsva koostöö eest!“

Õpilased võtsid ajaloolises sõprusmängus kindla võidu

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Tue, 09 Jun 2026 08:25:10 +0300

Artikkel, Sport

Jalgpallurid peale meeleolukat mängu Foto: Kristel Paju

Kogu kooli päeval, 5. juunil kirjutati kooli spordiajalukku uus peatükk, kui esmakordselt astusid jalgpalliväljakul vastamisi õpilased ja õpetajad.

Päikeselisel ennelõunal peetud sõpruskohtumine, mida juhtis kohtunikuna vilistlane Horre Arikas, pakkus rohkelt emotsioone, võitluslikke hetki ja kauneid väravaid, kuid lõpuvile kõlades kuulus au ja kuulsus noortele mängumeestele.

Juba avaminutitest oli näha, et õpilased on väljakule tulnud kindla eesmärgiga. Surve õpetajate värava all kasvas järjest ning avavärav saabus õpetajate jaoks õnnetul moel, kui Renat Ränga jalast suundus pall oma väravasse. Kuigi õpetajad püüdsid kiiresti vastata, jätkus mäng peamiselt õpilaste dikteeritud tempos.

Mängu esimeses pooles kasvatati edu veelgi. Lukas Kõrgessaar leidis osavalt tee õpetajate väravani ning saatis palli kindlalt võrku. Publiku rõõmuks sündis peagi ka kohtumise üks efektsemaid väravaid, kui Otto Pastak mängis end oskuslikult löögile ja vormistas õpilaste kolmanda tabamuse.

Õpetajad ei andnud siiski alla ning püüdsid auväravat jahtida kuni viimaste hetkedeni. Mitmed võimalused jäid siiski realiseerimata ning hoopis kohtumise esimesel lisaminutil pani mängule ilusa punkti Regor Jalak, kes võitles palli endale, murdis läbi kaitsjatest ning saatis selle neljandat korda õpetajate väravasse.

Lõppskoor 4:0 peegeldas seekord õpilaste üleolekut, kuid veelgi olulisem oli väljakul valitsenud sportlik vaim ja hea meeleolu.

Väljaku ääres elati kaasa mõlemale võistkonnale ning aplausi jagus nii väravate, tõrjete kui ka võitluslike duellide eest.

Võiduka õpilasmeeskonna koosseisu kuulusid Artur Sall, Regor Jalak, Lukas Kõrgessaar, Sten Õigemeel, Georg Osvald Ots, Kristjan Kuningas, Otto Pastak ja väravavaht Sebastian Tasa. Meeskonda juhendas treenerina Ott Peeter Tuisk.

Õpetajate eest käisid väljakul Renat Ränk, Nikolai Räbin, Sander Suurhans, Mihkel Vendel, Jaanis Kannik, Siim Usin ning väravavahid Gabriel Sepp ja Mikk Meisterson. Õpetajate meeskonna tegemistel hoidis silma peal treener Gabriel Sepp.

Esimene õpilaste ja õpetajate vaheline jalgpallilahing on peetud ning pärast veenvat võitu jääb nüüd õhku küsimus: kas õpetajad suudavad järgmisel aastal revanši võtta või algab koolis õpilaste valitsemisaeg jalgpalliväljakul?

Nooruse võrkpallurid lõpetasid miniliiga sarja medalitega

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Mon, 08 Jun 2026 11:23:59 +0300

Artikkel, Sport

Võrkpallurid Foto: Kristel Paju

2. juunil toimus Kuressaare linnastaadionil koolide võrkpallisarja III etapp, kus Nooruse kooli võistkonnad näitasid taas head mängu ning saavutasid mitmeid häid tulemusi.

Mängud toimusid sel korral välitingimustes ja taaskord mängiti kahes liigas.

I liigas jõudis Nooruse kooli poiste I võistkond (Ander Värkraud,Tristan Remy Ork, Germo Turja, Kaspar Pajuste ja Fredi Reinart) tugevas konkurentsis teisele kohale. Etapivõidu teenis spordikooli poiste I võistkond ning kolmandaks tuli Leisi kooli poiste I võistkond.

II liigas saavutas Nooruse kooli tüdrukute II võistkond (Marie Aavik, Genely Loik, Isabel Trei ja Aale Tamm) tubli teise koha. Esikoha võitis Orissaare tüdrukute II võistkond ning kolmandaks tuli Orissaare tüdrukute I võistkond. Nooruse kooli poiste II võistkond (Miko Erlenbach, Marten Tamm, Kristo Tiitson, Jakob Sisas, Kenneth Heinväli ja Rogert Tool) lõpetas turniiri neljandal kohal. Nooruse kooli tüdrukute I võistkond (Maria Pajuste, Sofia Sadam, Britten-Ly Mets ja Minni Liise Kuusk) saavutas etapil 7. koha.

Kolme etapi kokkuvõttes kujunes Nooruse kooli jaoks hooaeg edukaks. Nooruse poiste I võistkond saavutas üldarvestuses suurepärase 2. koha ning tüdrukute I võistkond teenis sarja kokkuvõttes 3. koha.
Võistlussarja lõpetamisel jagati välja ka individuaalsed tunnustused. Parimaks servijaks valiti Aale Tamm ning parima poisi auhinna pälvis Tristan Tedrekull.

Õnnitleme kõiki mängijaid saavutatud tulemuste puhul ning täname sportlasi ja juhendajaid pühendumise eest kogu võistlussarja jooksul!

Külm-soe-külm-soe – PAUK! ehk KNK 8.d klassi õppereis Rakett69 stuudiosse

Eti Nõgu, 8.d — Mon, 08 Jun 2026 08:36:45 +0300

Artikkel, Varia

Rakett69 stuudio ees Foto: Tiina Käen

Soojusvaheti katse Foto: Gabriel Sepp

Sooja juhtivuse katse Foto: Gabriel Sepp

Kolmapäeval, 3. juunil vabastati Kuressaare Nooruse Kooli 8.d klassi õpilased koolikohustustest, et nad saaksid minna Tallinnasse õppereisile Rakett69 stuudiosse.

Reisile saadeti just 8.d klass, sest meie klassist pärit tiim Kirurgid saavutas Kuressaare Ametikooli korraldatud Goldbergi masina võistlusel 1. koha. Üks auhindadest, mis sellise saavutusega kaasa tuli, oli kogu klassi õppereis Rakett69 stuudiosse.

Meie päevaplaan oli üpriski lihtne: bussiga Tallinnasse, otse Raketi stuudiosse ülesandeid lahendama, kiire lõunapaus ning siis tagasi stuudiosse teadusteatrit vaatama. Kuna aega jäi veel üle, olime planeerinud ka põgenemistoad Play Tallinnas.

Stuudiosse kohale jõudes juhatati meid Utilitase saali, kus meile tutvustati päeva teemat – temperatuurid. Selle teemaga olid seotud kõik meie stuudios tehtud tegevused.

Ehita termos kodus leiduvatest asjadest. Kas sa saaksid hakkama?
Just seda me tegime ka Rakett69 stuudios esimese tegevusena.
Meile oli antud suur hulk erinevaid materjale, mille hulgast saime valida ainult kaks enda termose jaoks. Nipp oli valida väikseima soojusjuhtivusega materjalid, nagu puit või plastik, sest siis ei juhi materjal kuumast veest soojust minema ning see jahtub aeglasemalt.

Sul on ühes karbis kuum vesi ja teises karbis külm vesi, kuidas sa muudad kuuma vee külmemaks ja külma vee soojemaks ilma kuuma ja külma vett kokku segamata?
Just see küsimus tekkis meil, kui me liikusime edasi teise ülesande juurde. Tuleb välja, et vastus on suur osa meie igapäevaelust. Ühe karbi vee temperatuuri muutmiseks oli meil vaja ehitada soojusvaheti, mille abil saab erinevate objektide temperatuuri muuta vastavalt oma tahtmisele. Näiteks üks soojusvaheti, mis on ilmselt kõigil kodus olemas, on radiaator. Ka külmkapis on olemas soojusvaheti.
Kui sa küsimust lugedes ei suutnud soojusvaheti peale tulla või ei teadnud, mis see üldse on, siis muretseda pole mõtet, sest ka meie ei suutnud midagi ilma abita välja mõelda.

Pärast lõunat oli aeg teadusteatri jaoks. Oli tuld, oli jääd, midagi lendas, midagi valgus ja lõppu ka üks suur plahvatus. Paremini ma ei oska kirjeldada – seda peab ikka ise koha peal nägema.

Ka põgenemistubade kohta ei saa ma kahjuks palju rääkida, peale selle, et jumalama äge oli ning ma ei suuda oodata, et tagasi minna ja veel mõistatusi lahendada!

Päev oli pikk ja natukene kaootiline, kuid kohutavalt lõbus ja õpetas palju rohkem, kui ükski õpik kunagi suudaks!

Suur tänu Rakett69 stuudiole, et nad pakkusid meile nii laheda ja lõbusalt hariva võimaluse, ning ka Kuressaare Ametikoolile ja Inseneriakadeemiale, kes korraldasid Goldbergi masina võistluse ja sellise auhinna välja panid!

Kolm maja ja üks võti ehk Külas Saaremaa vallal

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Fri, 05 Jun 2026 08:48:15 +0300

Reportaaż, Klassilood

5.b klass käis külas Saaremaa vallal! Foto: Kristi Sillart

5.b klass käis külas Saaremaa vallal! Foto: Jaana Puksa

1. juunil, lastekaitsepäeval külastas 5.b klass Saaremaa valda. Tutvusime kolme hoonega, kus vallavalitsus ja -volikogu oma tähtsat tööd teevad. Meid tervitasid vallavanem Rainer Antsaar, abivallavanemad Laura Heinsaar ja Kristi Sillart ning volikogu esimees Koit Voojärv, kes rääkisid Saaremaa omavalitsuse ajaloost ja praegusest koosseisust ning selgitasid noortele, mis on nende ülesanded ja teemad, millega igapäevaselt tegeletakse.

Saime teada palju uut ja põnevat:

raekoja majas oli vanasti ka vangla;
volikogu saali laes on üks maal, kuidagi seotud Narvaga;
suur osa valla eelarverahast läheb haridusele;
kollane vallavalitsuse maja on varem põlema läinud;
hariduse abivallavanem on Moonika Parksepp;
ehitus- ja majanduse abivallavanem on Kristjan Tamm;
kultuuri ja spordi abivallavanem on Taniel Vares;
meil on kaks erinevat vappi: üks on Saarema vapp ja teine on Kuressaare vapp;
samas majas, kus toimuvad koosolekud ja istungid, on ka pulmad;
vallavolikogu liikmed valitakse kohalikel valimistel.

Kõige rohkem meeldis

vallavanemaga kohtumine;
volikogu esimehe jutt tema igapäevatööst;
võimalus esitada küsimusi ja saada neile vastuseid;
kui me läksime Lossi 1 maja rõdule ja nautisime vaadet;
saime raekoja võtit oma käes hoida;
käisime kolmes erinevas majas, mitte ainult ühes ega istunud ühe koha peal;
lugu, mida räägiti laemaali kohta;
et nägime Danieli ja Kertoni ema kabinette ning saime kommi.

Aitäh toreda võimaluse eest piiluda meie omavalitsuse telgitagustesse!

Seitsmendike lennu vahva reis Abrukale

Kristel Paju ja Marvi Mäeots — Fri, 05 Jun 2026 08:48:08 +0300

Artikkel, Varia

7. lend Abrukal Foto: Milvi Marle Rist

29.–30. mail käisid 7. lennu õpilased väga meeleolukal reisil Abruka saarel.

Reede hommikul sõitsime laevaga üle tormise mere ning juba see teekond oli põnev, sest saime nautida regati purjekaid Roomassaare sadamas ja kaunist merevaadet.

Saarele jõudes matkasime kaks kilomeetrit ööbimiskohta, millele järgnes telkide püstitamine ning palli mängimine. Õhtul toimus laagri pidulik avamine ja kodukorra tutvustamine. Pärast seda jätkus päev erinevate tegevustega: sai mängida, joosta, naerda ja oma osavust proovile panna. Jõuti ka külakiigele kiikuma ja mõni õpilane isegi ujuma. Terve lennuga käidi õhtul imetlemas päikeseloojangut. Õhtuhämaruses sai grillida vorste ning vahukomme. Oli ka ootamatu üllatusesineja :)

Kahel päeval toimusid giidituurid veoauto kastis. Selle käigus saime teada palju huvitavat Abruka ajaloo ja looduse kohta. Näiteks saime teada, et saar on tuntud liigirikka looduse ja eriti laialehise metsa poolest. Abruka suurim vaatamisväärsus on Abruka looduskaitseala. Nägime vanu talukohti ja saime teada, et kõige rikkamate perede majad olid vanasti kollast värvi. Iga õpilane sai koputada väiksema kiviga erilise „heliseva kivi“ pihta, et tema salasoov täide läheks. See suur kivi on üllatavalt metalse kõlaga, justkui oleks tegemist väikese kellaga. Samuti korjasime siledaid kivikesi, mida siis hiljem laagriplatsil kaunistasime.

Plakati autor Liisa Kongas.

Reis Abrukale oli täis rõõmu, uusi kogemusi ja toredaid ühiseid hetki. Kindlasti jääb see kõigile seitsmendikele kauaks meelde ja tekitab meenutades sooje tundeid. Saime kahel päeval nautida ilusat päikeselist ilma ning Eesti looduse erilist ilu.

Aitäh laeva kaptenile Kaupo Heinlaidile, Musta Pärli meeskonnale, giid Neemele ja Gerta Nurgale meeldiva koostöö eest!

Kooli 5. lennu reis Leetu

Karolina Kaju, 9.b — Thu, 04 Jun 2026 09:05:23 +0300

Arvamus, Varia

Parnidise luite päikesekell Foto: Madli-Maria Naulainen

Päev enne maikuu viimast nädalat alustasime sõitu Palangasse.

Oli põnevust täis bussisõit ning kiire peatus Ristimäel. Järgmistel päevadel käisime Palanga reisile omaselt sellistes kohtades nagu Kura säär, Klaipeda linn, „nõidade mägi“, Nida ja Birute park. Õhtuti, kui oli vaba aeg, sai sõprade seltsis käidud avastamas Palanga jalakäijate tänavat, kus ei olnud veel turismihooaeg, mistõttu olid avatud vaid mõned kohvikud ja tuledes vaateratas. Vaatamata sellele, et turismihooaeg polnud veel alanud, oli lõbusaid inimesi omajagu ning kõndides sai imetleda päikeseloojangut. Kui tugev tuul sind ei seganud, siis sai seda vaadata ka sillalt, kus oli palju loojangut nautivaid inimesi ja mitme õngega kalamehi. Viimasel päeval ei läinud plaanipäraselt delfinaariumisse jõudmine praamijärjekorra pärast, kuid see ei seganud etteaste nautimist. Peale seda olime sekunditega bussis ja sõitsime Eesti suunas.

Kokkuvõttes oli tore reis, sest õpetajad polnud ranged, ilmaga vedas ning giidid Sirje ja Anne tegid meile väga põhjaliku ülevaate Leedu ajaloost ja kultuurist.

Lõbus ja õpetlik päev Hiiumaal

Marta Aavik, Rosanna Tiitma, Noora-Liisa Raadel — Thu, 04 Jun 2026 09:05:13 +0300

Artikkel, Klassilood

Artur ja Noora-Liisa tiigielustikku uurimas. Foto: Katrin Liiv

4.a klass käis naabersaarel Hiiumaal õppimas ja lõbutsemas. Meeleolukast päevast valmis koomiksisari, mida saab uudistada ruumis 400.

Meie klass käis Hiiumaal, sest me tahtsime õppida väljaspool Saaremaad ja klassiga rohkem aega veeta.

Õppetöö toimus Ristna RMK-s. Seal pidime uurima tiigielustikku ja täitma töölehte tiigis elavate putukate kohta. Töölehele pidi kirjutama ka vee temperatuuri ja mis ilm oli. Me püüdsime kahvaga erinevaid vees elavaid putukaid ja uurisime neid. Peale putukate ja kulleste nägime ka nastikut. Pärast putukate püüdmist külastasime Mere kaubamaja. Seal oli kõik see prügi. mis oli merest randa uhutud. Nägime isegi vanaaegseid telekaid. Pärast kiiret käiku Mere kaubamajja läksime vaatama loomade topiseid. Seal me nägime loomade nahkasid, kotka topist ja veel väiksemate loomade topiseid. Kui kõik vaadatud sai, läksime metsa matkale. Saime kõik targemaks igasugustest putukatest ja muudest veeolenditest.

Siis kihutasime Kõpu tuletorni juurde, aga kui saime teada, et see on kinni, läksime edasi Hiiumaa lastefestivalile Kärdla linnaparki. Seal sai teha tasuta näomaalinguid, hüpata batuutidel, mängida erinevaid mänge ja kuulata kontserti.

Reisi muljed on head. Kõik arvasid, et reis oli lõbus, tore ja huvitav.

TOP 5 koolisündmust või -traditsiooni!

Gert Lutter, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 03 Jun 2026 08:08:56 +0300

Artikkel, Varia

Fotomeenutus 5. klasside looD/Vuslaagrist 2017. aastal Foto: Nooruse kool

Peatselt saabuva Nooruse kooli 5. sünnipäeva puhul otsis koolilehe toimetus kõige vahvamat, kõige meeldejäävamat või lihtsalt lahedat meie kooli sündmust/traditsiooni.

Nüüd on tulemused käes!

Ülekaalukalt popim sündmus on 5. klasside kevadlaager! Traditsiooniliselt Pärnumaal toimuv laager kogus kokku 63 häält.

Teisele kohale paigutus kindlat õpetajate päeva tähistamine. Päev, mil 9. klasside õpilased võimu enda kätte haaravad, meeldis kogunisti 51 hääletajale.

Palju ei jäänud maha talvine 8. klasside suusalaager Otepääl, mille saagiks jäi seekord 47 punkti.

Traditsiooniline võimlemisvõistlus tõusis oma püramiidide toel 4. kohale, kogudes 38 hääletaja poolehoiu.

Ning top 5 lõpetas pentatlon! Traditsiooniline kevadine õpilaste (ja vahel ka töötajate-lastevanemate-vilistlaste) mõõduvõtt sai kokku 38 häält.

Nimekirja aluseks olid kooli tööplaani kantud sündmused ning küsitlusele said vastata nii õpilased kui ka õpetajad.

Milline on hoopis Sinu lemmiktraditsioon seoses meie kooliga? Vastuse võid jätte kooli Facebooki seinal artikli kommentaari!

Võtame kevadlaagri kokku ehk Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Kristin Lauri, noorsootöötaja — Wed, 03 Jun 2026 08:07:20 +0300

Reportaaż, Õppetöö

Ühispilt Foto: Kristin Lauri

5. klasside kevadlaager ongi selleks aastaks ajalugu. Ühes töötoaa said õpilased ülesande võtta kogu laagrikogemus kokku ühele plakatile.

Iga plakat on omanäoline, kuid neid kõiki vaadates joonistus välja üsna selge pilt sellest, milline kevadlaager viiendike jaoks oli. Kõige rohkem jäid silma märksõnad sõprus, koostöö, tervis, liikumine, loodus ja rõõm. Nende kõrval leidus aga ka palju neid väikeseid detaile, mis teevad ühest laagrist just selle laagri – Nooruse kooli kevadlaagri.

Plakatitelt võis leida rabamatku, discgolf'i, pallimänge, töötubasid, madusid, maitsvaid sööke, jäätisepause ja laagri lemmikuid magustoite. Meelde olid jäänud nii uued teadmised ja oskused kui ka naljakad juhtumised, väsinud jalad pärast pikki matku ning õhtud, mis möödusid sõpradega koos aega veetes.

Eraldi väärib märkimist see, kui tähtsal kohal olid plakatitel inimesed. Joonistustel, kollaažidel ja märksõnades kohtasime kaasõpilasi, õpetajaid ja juhendajaid. See näitab hästi, et kuigi tegevusi oli laagris palju, jäävad kõige eredamalt meelde inimesed, kellega neid kogemusi jagati.

Mõni plakat keskendus rohkem loodusele, teine spordile, kolmas sõprusele või tervisele. Mõni pani kirja laagri tähtsamad õppetunnid, teine meenutas hoopis kõige naljakamaid hetki. Kõik need tööd rääkisid aga ühte ja sama lugu – lugu sellest, kuidas koos kogetud seiklused muutuvad mälestusteks.

Kui keegi tahaks teada, milline oli Nooruse kooli 2026. aasta kevadlaager, siis piisaks nende plakatite vaatamisest. Sealt leiab kõik olulise: sõbrad, seiklused, looduse, liikumise, koostöö, naeru, natuke väsimust ja väga palju häid mälestusi. Just sellisena jääb see kevadlaager meile meelde.

Aitäh õpetaja Virge Lemberile, kelle töötoas plakatid valmisid.

Üks unistuste maja kaugel ilma peal

Erich Koitla, 5.b klass — Tue, 02 Jun 2026 12:32:41 +0300

Artikkel, Õppetöö

Üks unistuste maja kaugel ilma peal Foto: Erich Koitla

Tallinna vanalinnast mitte väga kaugel on üks kortermaja, kus elab 9-aastane poiss Aleksander. Aleksandrit hüütakse ka Aleksiks. Talle meeldib väga maal, sest seal saab palju õues mängida ja seal on häid mängusõpru. Paraku on novembrikuu ja sellel ajal pole Aleksi emal ja isal aega maale minemiseks. Pealegi käib kool ja Alex on koolipoiss.

Alexil on igav. Koolipäeva õhtud venivad nagu teod. Tal on küll väike õde, kuid ta ei oska veel mängida. Isa on tööl ja ema hoolitseb õe eest. Aleksander unistab. Unistuses on üks supersuur maja, kus on välibassein ja liutoru, mis tuleb otse pööningult alla õue. See oleks lahe! Maja sees on turnimise ala nagu Tallinna Skypargis, kus Aleks on käinud vähemalt 30 korda. Nii väga meeldis talle seal! Aleks ohkab. Ta on kuulunud kusagilt, et unistama peab suurelt. No ja niimoodi ta unistabki iga jumala päev.

Ühel õhtul, kui vihma sadas ja Aleks oli äsja pesust tulnud, läks ta voodisse. Järsku nägi ta enda toa kõige pimedamas nurgas kedagi seismas. Aleks on vapper poiss ning ei kartnud musta kogu.

„Kes sa selline veel oled?“ küsis Aleks olevuselt. Kogu vastas: „Mina olen sinu unistus.“ „Mis unistus?“ imestas Aleks. „Sinu praegune unistus, mida sa unistad pidevalt,“ rääkis kogu. „Sa pead mulle lihtsalt oma käe andma, et su unistus saaks teoks.“ Pimedusest tuli nähtavale üleni valge käsi. Aleks mõtles korra ja andis oma käe. Järsku läks kõik väga uduseks ning hetke pärast lebas Aleks murul maas.

Kui ta oma silmad avas, oli ta ühe suure – ei, ikka väga suure maja ees! Aleks tundis maja kohe ära ja oli rõõmust lõhki minemas. Ta nägi maja aias seenekujulist maja, kus on kauplusemüüjaks mullamutt Murteff. Ta müüb seenetooteid. Seenemaja kõrval on suur auk ja redel. „Huvitav,“ ütleb Aleks kõva häälega. „Kas see on muti või kellegi teise jaoks?“

Hoovis on tohutu ujumisbassein, mis ei jäta kedagi külmaks. Marjapõõsaste juures seisab skulptuur, mis oleks justkui mehe kuju. „Ohoo, see on ju nagu muuseumis!“ hüüab Aleks.

Seejärel läks Aleks maja uksest sisse, et vaadata, mida huvitavat seal leida on. Kõigepealt sisenes ta hüppamise ja ronimise tuppa. „See on ju veel parem kui Skypark!“ hüüdis poiss. Ta kargles ja ronis seal pikalt, kuni talle tuli meelde, et ei ole veel selles majas paljusid asju näinud. Aleks sisenes järgmisena suurde saali. Tundub nagu see oleks kinosaal. Isegi popkornid olid laual. Ta haaras popkornist, ent kuulis: „Ei võta! Enne pead maksma!“ Ehmunud poiss vaatas jalgade ette ja nägi seal popkornilammast enda eest seismas. Pigem oli see lambatall. „Kes sina oled?“ tahtis ta küsida, aga siis meenus talle, et ta ise oli mõelnud välja tegelased, kes elavad või töötavad unistuste majas. Poiss vastas: „Oih! Ma ei teadnud, et siin maksma peab.“

Popkornilammas nägi välja päris vihane. „Kust sa muide pärit oled ja kuidas sa siia sattusid?“ küsis lammas. „Tallinnast,“ vastas Aleks ja jutustas loo, kuidas ta oli igavusest unistanud. Nüüd ühtäkki oli ta oma unistusse sattunud.

Aleksile meeldis see natuke vihane lammas, kes lõpuks ei olnudki enam vihane ja mingit raha ta ka enam ei küsinud. Koos hakati kinosaalis filmi vaatama. Siis mängiti õues, ujuti ja käidi veel palju kordi koos batuudil hüppamas. Nii lõbus oli! Neist said väga head sõbrad. Varsti sai Aleks sõbraks veel seenemaja mutt Murteffiga ja nahkhiir Nälviga.

Nagu näha, on Aleksil unistustemajas väga lõbus. Pealegi on ta leidnud toredad mängukaaslased. Huvitav, kas ta tuleb ikka tagasi oma unistusest? Kas ta hakkab igatsema oma peret või on see lihtsalt üks pikk unenägu, mis otsa saab? Mis sina arvad?

* Jutuke on valminud eesti keele, kirjanduse ja kunstiõpetuse tunni tööna.

Mis on parim nipp tulevasele juhile?

Lisette Milpak, Saaremaa Gümnaasiumi gümnasist — Mon, 01 Jun 2026 12:34:54 +0300

Artikkel, Varia

Mis on parim nipp tulevasele juhile? Foto: Renat Ränk

Saaremaa Gümnaasiumis on G2-s suunamoodul „Juhtimine“, mis keskendub suhtlemis- ja liidrioskuste arendamisele nii teoorias kui ka praktikas. Kevadel on vaja viimase kursuse raames varjutada ühte juhti haridusvaldkonnast ja teist mõnest muust valdkonnast. Selle kaudu saingi idee just Marit Tarkinit varjutama tulla.

Hommik algas erinevate töötajate, näiteks õppejuhi, juhiabi ja infojuhi tutvustamisega, kust sain veidi aimu ka nende igapäevatööst. Siis suundusime direktori kabinetti, kus kuulasime Klaid Mägi põnevat koolitust küberturvalisusest. Külastasime veel erinevaid inimesi ning pärast seda oli lõunapaus armsas koolisööklas. Päeva lõpetuseks sain ära küsida ka oma kõige põnevamad küsimused ja päeva kokku võtta.

Koolijuhi töö on väga mitmekesine ja eriline. Alguses tundub, et juhi roll tähendab peamiselt otsuste tegemist ja inimeste juhtimist, kuid tegelikult kaasneb sellega palju vastutust, suhtlemist ja keeruliste probleemide lahendamist. Samas võib töö olla väga tähendusrikas, sest juht saab toetada meeskonna arengut ja mõjutada töökeskkonda positiivselt. Juhtimine õpetab palju ka iseenda kohta ning just see teeb selle töö minu jaoks inspireerivaks.

Minu lemmikmõtteterad, mille Marit Tarkin minu küsimuse peale „Mis on parim nipp, mida ühele tulevasele juhile anda?“, olid, et juhi töö ei võrdu võimuga, vaid targa inimeste juhtimisega ning hea juht armastab oma tööd ja inimesi, keda ta juhib.

Soovin siiralt tänada Nooruse kooli ja Marit Tarkinit selle võimaluse ja nii sooja vastuvõtu eest! Kindlasti võtan endaga selle hea kogemuse tuleviku otsuseid tegema hakates kaasa.

Nooruse kool 5: Viis viimast (loe: viis esimest)

Gert Lutter, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Mon, 01 Jun 2026 08:02:04 +0300

Intervjuu, Personaalia

Nooruse kool 5: Viis viimast (loe: viis esimest) Foto: Gert Lutter

Viis aastat on möödunud sellest ajast, kui meie kool sai nimeks Nooruse kool. Samal 2021. aasta sügisel alustasid Nooruse koolis tööd päris mitmed uued inimesed: Aire Siinvert, Liisa Toomsalu, Kärt Keert, Triin Kald ja Mihkel Vendel.

Uurin neilt, kuidas on Nooruse koolis läinud ning kuhu nad on omadega välja jõudnud. Ning kuhu kool on nende arvates selle viie viimase aastaga jõudnud.

„Viis aastat – see on korraga nii lühike, samas pikk aeg,“ arvab Aire. Fotod Gert Lutter.

1. Viis aastat – on see olnud lühike või pikk aeg? Kooli- või koolis töötaja jaoks. Inimese jaoks.

Aire Siinvert: Viis aastat – see on korraga nii lühike, samas pikk aeg. Õpilase jaoks, kes alustas Kuressaare Nooruse Kooli 1. klassis viis aastat tagasi õpinguid, on see periood pikk aeg: pool põhikooli ajast läbitud ning areng on olnud märkimisväärne.
Töötaja jaoks tundub viis aastat pigem lühike aeg. Selle aja jooksul hakkad aduma organisatsiooni tegelikku toimimist, väärtusi, inimesi. Samuti kool alles kasvab ja areneb, olles katsetamiste ja muudatuste faasis, leidmas oma suunda.

Triin Kald: Aus vastus? Mõlemat. Tundub, nagu oleks see olnud eile, kui Toomas Takkis mind tööle võttis – mäletan siiani seda tunnet, kui majja astusin: „Siia ma kuulun.“ Kool sai hetkega kuidagi koduseks. Samas, kui vaadata õpilasi, kes on selle ajaga sirgunud ja juba lõpetanud, siis ei saa eitada – aeg on päriselt ka läinud. Kooli jaoks on viis aastat pigem nagu sisseelamise aeg – kõik muutused tahavad ju natuke settimist (nagu hea tee või … mõni kooliuuendus 😊).

Liisa Toomsalu: Viis aastat on inimese elus pigem lühike aeg ning need on läinud kiirelt. Selle aja sees jõudsin ka korra eemal viibida, aga see ei takistanud mul aru saada, milline Nooruse kool seestpoolt on. Hetkel või kindlalt öelda, et olen selles majas oma koha leidnud ja mulle meeldib siin.

Kärt Keert: Viis aastat on korraga nii lühike kui ka pikk aeg. Kooli jaoks on see pigem alles algus – aeg, mil kujunevad identiteet ja traditsioonid. Minu jaoks on see olnud aga päris pikk ja tähendusrikas teekond. Selle aja sisse on mahtunud nii tööalane kasv kui ka suured muutused isiklikus elus, mis annavad ajale hoopis teise mõõtme.

Mihkel Vendel: Viieaastane periood kätkeb nii kooli, õpetaja kui inimese vaatest küllalt palju muutusi, millega kohanemine, leppimine või mõistmine nõuab palju vaimujõudu. See on paras aeg analüüsiks ja kursimuutuseks ning uute ideede kasvatamiseks.

„Koolis töötamine on eriline – sul on iga päev võimalus maailma natuke paremaks muuta,“ kirjutab Triin.

2. Kuidas on sinu teekond või töö nende aastatega muutunud? Kuhu oled välja jõudnud?

AS: On olnud pidevas muutumises.

TK: Kui keegi oleks mulle viis aastat tagasi öelnud, et minust saab koolijuht, oleksin võib-olla natuke muhelenud ja siis ikkagi järele mõelnud. Elu pakkus selle võimaluse ja tuli lihtsalt julgus kokku võtta. Nii ma siis liikusin õpetajast koolijuhiks maakooli. Õpetaja minus ei ole aga kuhugi kadunud – annan siiani ühiskonnaõpetust, sest päris ilma klassiruumita ma lihtsalt ei oska olla. Koolis töötamine on eriline – sul on iga päev võimalus maailma natuke paremaks muuta. Mõnikord suurelt, mõnikord täiesti märkamatult.

LT: Olen jõudnud järeldusele, et kunagine elukutsevalik on olnud õige. Töö noortega hoiab mind erksana, samas paneb ka proovile.

KK: Alustasin Nooruse koolis ajal, mil kõik oli uus – nii kooli nimi, suund kui ka paljude inimeste jaoks rollid. Selle ajaga olen liikunud teadlikuma õpetamise suunas, kus lisaks ainele on oluline ka õpilaste heaolu, koostöö ja õpihimu hoidmine. Tunnen, et olen jõudnud kohta, kus mul on suurem kindlus ja arusaam, kuidas toetada õpilaste arengut terviklikult.

MV: Teekond on kulgenud kantuna ideest arendada ja areneda, mis on alati lõppenud plussmärgiga, sest ka ebaõnnestumised erinevatel etappidel on aidanud mõista ja suunanud paadi purjed taaskord pärituulde.

Sellisel mereteel puudub finiš, jäävad vaid sadamad ja mälestused, mida valikuliselt taas külastad!

„Kuidas edasi? Arenguruumi on absoluutselt kõiges,“ ütleb Liisa.

3. Kuidas edasi? Kooli, töö või sinu enda seisukohalt.

AS: Koolina edasi liikumine kätkeb endas järjepidevust – väärtuste hoidmist, mis on juba kujunenud, samas valmisolekut muutuda.

TK: Kool on pidevas muutumises – mõnikord aeglasemalt, mõnikord kiiremini, aga alati ajaga kaasas käies. Koolis ei ole kunagi igav. See töö on ühtaegu sütitav ja väljakutseid pakkuv, aga vahel ka keeruline. Kõige olulisem ja samas kõige keerulisemad on suhted – nende loomine ja hoidmine. Edasi liikumisel ongi minu jaoks keskmes just head ja hoitud suhted ning julgus teha asju, mis viivad koolielu edasi.

LT: Kuidas edasi? Arenguruumi on absoluutselt kõiges. Eelkõige ainealaselt, siis koostöös teiste aineõpetajatega. Sügisel alustan mentorina, mis tundub põneva väljakutsena. Ma pole varem olnud klassijuhataja, aga mul on mälestused enda koolipõlvest, kui minu klassijuhataja oli mulle kui teine ema. Loodan saavutada hea ja usaldusväärse sideme oma noortega.

KK: Edasi liigun sooviga jätkata arengut ja hoida alles uudishimu. Koolina võiksime hoida seda ühtehoidmist ja avatust, mis on meid siiani kandnud. Isiklikult tahan panustada sellesse, et õppimine oleks tähenduslik ja toetav, ning leida tasakaalu töö ja isikliku elu vahel.

MV: Edasi tundmatuse poole, sest kui teekonda ette teaks, oleks äärmiselt igav!

„Kasvamine – koostöö – muutused – julgus – koolirõõm,“ sõnastab Kärt oma viis märksõna.

4. Millised oleksid viis märksõna Nooruse koolist ja selle viiest aastast?

AS: Muutused. Otsing. Katsetused. Vaheldusrikkus. Liikumine.

TK: Rõõmsad ja toetavad kolleegid ja õpilased, ERASMUS-projektis osalemine, ühised tegemised ja ägedad sündmused, vaade minu klassiruumist õue – minu telefon on täis imelisi hommikuid!

LT: Pidev areng, hoolivus, koostöö, uuendusmeelsus, nooruslikkus.

KK: Kasvamine – koostöö – muutused – julgus – koolirõõm.

MV: Avastamine. Areng. Identiteet. Mõtestamine. Julgus.

„Tee, mida käime, on ühine,“ ütleb Mihkel.

5. Mida soovid Nooruse koolile järgmiseks viieks aastaks?

AS: Soovin aega ja julgust. Aega süvenemiseks ja julgust jääda iseendaks kesk muutusi.

TK: Soovin teile jätkuvalt häid ideid (üks suur fänn käib teie kodulehte ikka piilumas 😉), rõõmsaid ja tegusaid õpilasi ning julgeid õpetajaid, kes neid ideid ellu viivad. Hoidke oma sooje suhteid – see on suurim väärtus. Ja muidugi seda, et Nooruse koolimaja saaks seest sama inspireerivaks kui see, mis aknast välja vaadates paistab!

LT: Soovin Nooruse koolile järgmiseks viieks aastaks kasvamist, ühtehoidmist ja julgust olla koht, kus iga noor leiab oma tee ja iga õpetaja tunneb oma tööst rõõmu!

KK: Soovin Nooruse koolile soojust ja inimlikkust – et see oleks koht, kus iga õpilane julgeb olla tema ise ja iga õpetaja tunneb, et tema tööl on tähendus. Et meil jätkuks rõõmu õppimisest ja õpetamisest ning julgust proovida uusi viise, kuidas toetada tulevikuoskuste arengut. Ja et see nooruslik vaim – avatus, uudishimu ja elurõõm – jääks meid saatma ka järgmistel aastatel.

MV: Uue etapi eel tuleb soovida avatust kõigi osapoolte suunas, sest tee, mida käime, on ühine. Kui järgmisel viiel aastal saaks sammud klappima, muutuks mäng veelgi paremaks.

Ühineme meiegi heade soovidega oma vanale heale koolile, mis vahepeal justkui nooremaks saanud. Ikka inspiratsiooni, kasvamist, uudishimu ning oskust jääda iseendaks kesk muutuvat maailma!

Ning pole enam üldse kaugel hetk, kui tähistame sellesamase armsa koolimaja 50. sünnipäeva. Ikka siin – kadakasel, kivisel ja tuultest räsit' kodusaarel. Kohtume!

Kooli uue arengukava avalikustamine ettepanekuteks

Lelet Aavik-Part, arendusjuht — Fri, 29 May 2026 08:57:30 +0300

Teade, Õppetöö

Kooli uue arengukava avalikustamine ettepanekuteks Foto: Nooruse kool

Saaremaa vallavolikogu maikuu istungil kiideti heaks ja suunati avalikustamisele Nooruse kooli uue arengukava eelnõu.

Kooli arengukava on avalikustatud ettepanekute ja tagasiside esitamiseks kõigile kuni 12. juunini kell 11.00.

Dokumendiga saab tutvuda siin: https://nooruse.edu.ee/arengukava/

Ettepanekud palume esitada hiljemalt 12. juuniks otse kooli arendusjuhile lelet.aavik-part@nooruse.edu.ee.