Kümme aastat tagasi algatas Inge Jalakas huvikooli Inspira juhina koostöös vallaga ühe väga vajaliku konverentsi, mis liitis üle Eesti kõiki huviharidusega tegelevaid inimesi. Aastate jooksul jõudis konverents pugeda osalejate südamesse ja saada traditsiooniks, mis igal kevadel inimesed, kel noorte elu higes, saarele kokku tõi.

Sõnaosavate noorte klubi käis reedel väitlemas ja ideid ammutamas Saaremaa Gümnaasiumis.

„Kümme küsimust“ on persoonilugude rubriik, kus meie inimesed vastavad lihtsatele küsimustele, mille kaudu õppida tundma kolleege väljaspool nende harjumuspärast rolli.

Sel korral vastab küsimustele Kuressaare Nooruse Kooli muusikaõpetaja õpetaja Anita Kangur.

Püüdke ta kinni!

Üks kummaline mees saabus linna. Ta oli nähtamatu. Ta püüdis teha katseid oma toas, aga inimesed sekkusid tema asjadesse. Sellepärast hakkas juhtuma kummalisi sündmusi linnas.

Triinu Truumees, Kuressaare Nooruse Kooli 3. lennu vilistlane õpib täna Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Triinu soovitab üheksandikele, et ka eksamite ajal peaks vaim olema rahulik, sest liigne ülemõtlemine lihtsalt teeb sul endal asja raskemaks.

Kolmapäeval, 19. veebruaril toimus kunstikooli õpilaste väljasõit Tallinnasse, et külastada Riigikogus olevat näitust „101 portreed“.

Meid kutsus külla Riigikogu liige Mart Maastik.

Raamat „Suhkrust ja jahust“ räägib 10. klassi tüdrukust Johannast, kes saab endale uue salapärase ja ilusa klassiõe Mia. Johanna oli väga meelitatud, et Mia temaga sõbrustada otsustas.

Veebruaris alustas Nooruse koolis tööd Renat Ränk. Renat on mees nagu orkester, kes lisaks IT-alastele tegemistele võtab enda peale ka bändi- ja heliruumi vedamise.

Kuidas Renat meie majja jõudis, saad lugeda siitsamast leheloost.

Raamat räägib, kuidas üks 16-aastane tüdruk nimega Kati Park proovib enda eluga hakkama saada, kuid tal on väga palju takistusi ja probleeme, näiteks depressioon ja uimastite kasutamine.

21. veebruaril 2025 toimus Eesti Vabariigi 107. aastapäeva puhul ainulaadne videoprojket „107 minutit Eestile“, kus kooliõpilased ja õpetajad ühendasid jõud, et esitada Eesti ajaloole ja kultuurile pühendatud lugemisi.

Lõpetamiseni on jäänud veel 100 päeva. Seda on küll vähe, aga suvi juba ootab. Ei suuda ikka veel uskuda, et talveballil oli üks viimaseid kordi, kui koos terve lennuga koolilaulu laulsime. Samas lendavad mõtted juba eksami- ja sisseastumistulemusteni.

„60 meetri jooksu alguses veidi komistasin. Arvan, et selles mõttes võib jooksu tulemusega rahule jääda.“

26.–27. veebruaril toimus kooli töötajate õppereis Viljandisse, mille raames külastati Viljandi Jakobsoni kooli ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat. Õppereisi raames saime tutvuda kahe väga erineva iseloomuga õppeasutusega ja vaadata Ugala teatri etendust „Uus tüdruk“.

Arutleva Kooli raames katsetasime 1.a kassiga arutlusmeetodeid ja jõudsime järeldusele, et ka kõige pisematega saab arutleda küll, tuleb ainult leida sobivad teemad ning moodustada paraja suurusega rühmad.

Jaanuaris toimus üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi veebipõhine eelvoor. Meie koolist osalesid olümpiaadil 6. ja 9. klasside õpilased.

19. veebruaril kohtusid taaskord õpilased palliplatsil Nooruse kooli meeskahurväega.

Selleks, et Nooruse kooli õpilaste hääl kõlaks selgelt ja kostuks kaugele, anname sõna Sõnaosavate noorte ringi õpilastele, kes avaldavad arvamust neid kõnetaval teemal. Tiffany Šaukštelite räägib põhikooli lõpetajale seatud ootustest, hirmudest ning võimalustest, mida tulevik tänapäeva noorele pakub.

„Kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi.“ Seda tsitaati teavad vast kõik eestlased. Oskar Lutsu „Kevadet“ on lugenud vanaemad ja vanaisad, emad ja isad, pojad ja tütred. See kuulus raamat ühendab erinevaid põlvkondi. Või kui keegi ütleb, et sa teed kilplase tööd, siis kõik saavad aru, millest jutt käib.