George Orwelli „Loomade farm“ on raamatumaailma klassik, mille peamised teemad räägivad tänapäevastest poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest. Aga miks üldse lugeda just seda raamatut?

Selleks korraks on ka mõttespordi olümpiaad läbi. Mõttespordi olümpiaadist võttis osa algkooli vanuseklassis 59 kooli ja 442 õpilast, põhikooli vanuseklassis 53 kooli ja 561 õpilast ning gümnaasiumi vanuseklassis 21 kooli ja 78 õpilast. Kuidas meie kooli esindusel läks?

Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Epp Kristel Tuisk, 4. lennu vilistlane, leiab, et ajaplaneerimine on igal ajal oluline oskus ning selle õppimisele oleks pidanud põhikoolis rohkem tähelepanu pöörama. Lisaks arvab ta, et oleks võinud rohkem aega veeta klassikaaslastega, samas ka pingutama ja lõbutsema, sest eksamiteks valmistumine on küll oluline, aga päriselu elamist ei tohiks ka unustada.

Luule võib sündida ka liikudes. 7. klassi õpilased köitsid liikumisampsu nautides luuletusteks ridu, mida märkasid koolimaja seintel, stendidel, vitriinides ja mujal.

Kui mõtestad veel enda jaoks lahti muusikali, sõnalavastuse, opereti, ooperi, rokkkontserdi ja muu sellise, siis muutub pilt veel selgemaks.

Nooruse kooli õpetaja Kristel Paju, liikuma kutsuva kooli eestvedaja, on teinud koolijuhile ettepaneku vahetada koolimajas kõik toolid jooksulintide vastu. Kooli juhtkond on selle ettepanekuga nõus. Seega on alates 2. aprillist kõigis klassiruumides toolide asemel jooksulindid.

Alex Pärnoja, Nooruse kooli 4. lennu vilistlane, õpib Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassis (G1). Ta on õnnelik selle üle, et saab seal tegeleda endale huvipakkuvaga: nii koolimeedia kui ka psühholoogiaga. Alex leiab, et kõik, mida ta 9. klassis õppis, tuleb gümnaasiumis kasuks, ja rõhutab: „Ainetele tuleb tugev põhi põhikoolist saada, et gümnaasiumi tempoga toime tulla, eriti matemaatikas.“

Emakeelepäev on meie kõigi päev – pisipõnnidest väärikate vanaemade-vanaisadeni. Nooruse koolis tähistatakse seda päeva mitmekülgselt 1. klassi õpilastest koolijuhini. Pakume ka oma lugejatele väikese valiku hetkedest, kus meie koolipere nautis kauni eesti keele kõla ning sõnaseadmise ilu.

Märtsi esimesel nädalal toimus õigekirjaolümpiaadi kolmas, viimane voor, milles osales 210 õpilast. Taas võis koguda 50 punkti ning sarnaselt eelmise vooruga oli keskmine punktisumma 32 ja keskmine testile kulutatud aeg natuke üle 11 minuti. 

Viimasel veebruarinädalal toimunud õigekirjaolümpiaadi teises voorus osales 196 õpilast. Kokku oli taas võimalik saada 50 punkti, keskmine punktisumma oli 31 ja keskmine testile kulutatud aeg umbes 11 minutit.  

Hea meel on teada anda, et Kuressaare Nooruse Kool osaleb aastatel 2026–2028 Tallinna Ülikool kooliarendusprogrammis, mis on osa Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) eestvedamisel ja Euroopa Liidu toel elluviidavast programmist „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“.

Kujuta ette end olukorras, kus oled lukustatud ühte tuppa ning sa ei tea, mis toimub. Kui uurid lähemalt, märkad, et oled toas koos ühe eestlase ja ühe jaapanlasega. Eestlane tõstab käe, et kätt suruda, jaapanlane kummardab. Kummaga hakkaksid esimesena rääkima?

5. veebruaril toimus üleriigilise ajaloo-olümpiaadi veebipõhine eelvoor. Meie koolist osales sel korral olümpiaadil 3 õpilast.

Mida tähendab teile keel? Vastused võivad olla täiesti erinevad. Irooniline, et sellele küsimusele mõeldes

oli mul raske leida õigeid sõnu. Aga võib-olla selles asi ongi. Annan teile oma mõtted edasi.

28. jaanuaril toimus matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor, kus meie kooli õpilased näitasid väga tublit taset ning esindasid kooli väärikalt. Rõõmustav on see, et osalejaid oli mitmest klassist ning mitmed õpilased saavutasid ka auhinnalisi kohti.

Ma arvan, et sõnale 'kultuur' täpset selgitust leida on keeruline. Mina näen, et kultuur on rahvas ja rahva soov ja vajadus koos teha, luua ja kogeda. Noorena on seda ilmselt kergem mõista läbi kontsertide, festivalide ja muude ürituste.

Oled sa kunagi mõnel sellisel üritusel olles kogenud, kuidas sinu ja mõne teise täiesti võõra inimese vahel tekib kontakt ja teie sarnased huvid ja näiteks muusikamaitse teid kokku toovad?

„Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb …“

Kui Carl Robert Jakobson need sõnad ütles, oli rahvuslik ärkamisaeg ja eesti keele ning rahvuse üle arutleti palju. Täna soovin ka mina arutleda eesti keele tuleviku ja rahvuse kandja rolli üle.

Talvelaager on igal aastal oodatud sündmus, mis pakub noortele võimalust astuda välja tavapärasest koolirutiinist ning kogeda õppimist ja koosolemist teistsuguses keskkonnas. Selle laagri väärtus ei seisnenud ainult sportlikes tegevustes või füüsilises pingutuses, vaid eelkõige kogemustes, mida noored ise sõnastasid: eneseületuses, uutes oskustes, ühtekuuluvustundes ja julguses proovida.