Nooruse kooli 5. lennu vilistlane Noora Nook õpib sügisest Nõmme gümnaasiumis. Ta tundis, et mandrile kooliminek oli tema jaoks rohkem vajadus kui valik, kuna Saaremaa oli jäänud kitsaks ning tal oli suur tung uue keskkonna ja vabaduse järele. Nüüdseks on ta leidnud Tallinnas täiesti omamoodi turvalisuse.

„Minu uus kool meenutab tegelikult mulle väga Saaremaa koole. Siin on tugev kogukonnatunne ja püüdlus õpetada õpikust rohkem. Nõmme, olles kesklinna melust kaugemal, on armas ning kodune ja kuigi see polnud mu esimene valik, olen õnnelik, et jõudsin lõpuks just siia.“

Nooruse kooli 2. lennu vilistlane Kaarel Kallasmaa õpib Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Kui ta mõtleb tagasi põhikooliajale, peab ta edu võtmeks järjepidevust, enese motiveerimist ja head ajaplaneerimist. Samas rõhutab ta, et heade hinnete nimel pingutades ei tohiks unustada sõpru, kooliüritusi ega viimase põhikooliaasta nautimist. Oma kogemuste kaudu julgustab ta noori seadma eesmärke, õppima vigadest ja kindlasti looma mälestusi, mis jäävad kooliajast kauaks kaasa.

2025. aasta PISA (Programme for International Student Assessment) uuringu põhjal on Eesti jätkuvalt Euroopa tipus ja maailma esikümnes. Eesti 15-aastaste teadmised ja oskused loodusteadustes ja matemaatikas on Euroopas esimesel ning lugemises teisel kohal¹. Samas on lugemistulemused viimase kümnendi jooksul Eestis ja enamikus arenenud riikides langenud, ehkki Eesti tulemused on langenud vähem kui OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) riikide keskmine.

Terve, oleme kaks 9.b õpilast, Ats ja Sten, ning siin on meie kiri ajalehte. 

Päev enne maikuu viimast nädalat alustasime sõitu Palangasse.

Johannes Aus, Nooruse kooli 4. lennu vilistlane, õpib Saaremaa gümnaasiumi 10. klassis (G1), nii nagu ta oma eesmärgiks seadis. „Põhikool on elu osa, mille puhul peab nautima protsessi, mitte ainult ära tegema,“ arvab Johannes.

Nooruse kooli juubeliaasta ning -lennu eksamiperioodi eel uurisime peatsetelt koolilõpetajatelt, mis on nende jaoks põhikooli viimase aasta kõige meeldejäävamad sündmused. Siin need on.

Kiiremini kui kõigil varasematel lendudel on üheksandike koolitee siin majas lõppemas. Väga varakult jõudis kätte ka meie tutinädal, mida oleme kõik pikisilmi oodanud. Meie viimane nädal, kus saame end jälle hetkeks tunda väikeste ja muretutena, lihtsalt nautida elu nagu laps.

George Orwelli „Loomade farm“ on raamatumaailma klassik, mille peamised teemad räägivad tänapäevastest poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest. Aga miks üldse lugeda just seda raamatut?

Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Epp Kristel Tuisk, 4. lennu vilistlane, leiab, et ajaplaneerimine on igal ajal oluline oskus ning selle õppimisele oleks pidanud põhikoolis rohkem tähelepanu pöörama. Lisaks arvab ta, et oleks võinud rohkem aega veeta klassikaaslastega, samas ka pingutama ja lõbutsema, sest eksamiteks valmistumine on küll oluline, aga päriselu elamist ei tohiks ka unustada.

Alex Pärnoja, Nooruse kooli 4. lennu vilistlane, õpib Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassis (G1). Ta on õnnelik selle üle, et saab seal tegeleda endale huvipakkuvaga: nii koolimeedia kui ka psühholoogiaga. Alex leiab, et kõik, mida ta 9. klassis õppis, tuleb gümnaasiumis kasuks, ja rõhutab: „Ainetele tuleb tugev põhi põhikoolist saada, et gümnaasiumi tempoga toime tulla, eriti matemaatikas.“

Haridus ei sünni ainult klassiruumis ega piirdu õppekavaga – see kujuneb kogemustest, suhetest, kogukonnast ja huvitegevusest. Konverentsil HuNt arutlesid haridus-, kultuuri- ja noortevaldkonna eksperdid selle üle, kuidas kasvatada noori nii, et nad tunneksid end võimekana, kuuluksid kogukonda ja leiaksid oma tee kiiresti muutuvas maailmas. Kõlama jäi mõte, et inimeseks olemise kunsti ei õpita eraldi õppeaines, vaid elus endas.

Kooliaasta lõpp läheneb üheksandikele kiiremini kui kellelegi teisele. 19. veebruaril toimus üheksandike talveball.

28. jaanuaril osalesid Nooruse kooli 8. ja 9. klassid Kuressaare Ametikoolis Oskuste Päeva töötubades, kus lennutati droone, tehti jäätist, õpiti jumestamist, valmistati filmidele rekvisiite, pandi kokku unistuste maja ja tehti muudki põnevat. Kokku oli valida 16 erineva töötoa vahel. Lisaks said noored ülevaate tulevikuvõimalustest, mida pakuvad uued rakendusliku keskhariduse õppekavad.

Mida noored ise sellisest päevast arvavad ja missuguseid üllatuslikke hetki töötoad pakkusid?

Minu jaoks on olümpiaadidel osalemine tähtis peamiselt kahel põhjusel.

Sõnaosavate noorte ringi liige Hanna Väli arvab, et tasuta ülikoolikohtade arvu vähendamist Eestis tuleks kaaluda, ning toob välja mitmed ohud, kui seda ei tehta. Täielikku üleminekut tasulisele kõrgharidusele ta siiski ei poolda, sest haridus on Eestis peamine sotsiaalse mobiilsuse võimaldaja.

Theron Kütt, Nooruse kooli 4. lennu vilistlane, õpib Orissaare Gümnaasiumi sisekaitsesuunal. Põhikoolis aitas tal mõtte selgemaks saada maadlustrennis osalemine ja kodus füüsilise töö tegemine, aga väga olulisel kohal olid ka tema vanemad ja toredad klassivennad.

Nooruse kooli 2. lennu lõpetanud Siimon Toplaan jätkab oma haridusteed Saaremaa Gümnaasiumis. Tema sõnul on oluline seada endale eesmärgid ning leida sisemine motivatsioon, sest õppida on võimalik alati ja väga erineval viisil.