Kiiremini kui kõigil varasematel lendudel on üheksandike koolitee siin majas lõppemas. Väga varakult jõudis kätte ka meie tutinädal, mida oleme kõik pikisilmi oodanud. Meie viimane nädal, kus saame end jälle hetkeks tunda väikeste ja muretutena, lihtsalt nautida elu nagu laps.

George Orwelli „Loomade farm“ on raamatumaailma klassik, mille peamised teemad räägivad tänapäevastest poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest. Aga miks üldse lugeda just seda raamatut?

Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Epp Kristel Tuisk, 4. lennu vilistlane, leiab, et ajaplaneerimine on igal ajal oluline oskus ning selle õppimisele oleks pidanud põhikoolis rohkem tähelepanu pöörama. Lisaks arvab ta, et oleks võinud rohkem aega veeta klassikaaslastega, samas ka pingutama ja lõbutsema, sest eksamiteks valmistumine on küll oluline, aga päriselu elamist ei tohiks ka unustada.

Alex Pärnoja, Nooruse kooli 4. lennu vilistlane, õpib Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassis (G1). Ta on õnnelik selle üle, et saab seal tegeleda endale huvipakkuvaga: nii koolimeedia kui ka psühholoogiaga. Alex leiab, et kõik, mida ta 9. klassis õppis, tuleb gümnaasiumis kasuks, ja rõhutab: „Ainetele tuleb tugev põhi põhikoolist saada, et gümnaasiumi tempoga toime tulla, eriti matemaatikas.“

Haridus ei sünni ainult klassiruumis ega piirdu õppekavaga – see kujuneb kogemustest, suhetest, kogukonnast ja huvitegevusest. Konverentsil HuNt arutlesid haridus-, kultuuri- ja noortevaldkonna eksperdid selle üle, kuidas kasvatada noori nii, et nad tunneksid end võimekana, kuuluksid kogukonda ja leiaksid oma tee kiiresti muutuvas maailmas. Kõlama jäi mõte, et inimeseks olemise kunsti ei õpita eraldi õppeaines, vaid elus endas.

Kooliaasta lõpp läheneb üheksandikele kiiremini kui kellelegi teisele. 19. veebruaril toimus üheksandike talveball.

28. jaanuaril osalesid Nooruse kooli 8. ja 9. klassid Kuressaare Ametikoolis Oskuste Päeva töötubades, kus lennutati droone, tehti jäätist, õpiti jumestamist, valmistati filmidele rekvisiite, pandi kokku unistuste maja ja tehti muudki põnevat. Kokku oli valida 16 erineva töötoa vahel. Lisaks said noored ülevaate tulevikuvõimalustest, mida pakuvad uued rakendusliku keskhariduse õppekavad.

Mida noored ise sellisest päevast arvavad ja missuguseid üllatuslikke hetki töötoad pakkusid?

Minu jaoks on olümpiaadidel osalemine tähtis peamiselt kahel põhjusel.

Sõnaosavate noorte ringi liige Hanna Väli arvab, et tasuta ülikoolikohtade arvu vähendamist Eestis tuleks kaaluda, ning toob välja mitmed ohud, kui seda ei tehta. Täielikku üleminekut tasulisele kõrgharidusele ta siiski ei poolda, sest haridus on Eestis peamine sotsiaalse mobiilsuse võimaldaja.

Theron Kütt, Nooruse kooli 4. lennu vilistlane, õpib Orissaare Gümnaasiumi sisekaitsesuunal. Põhikoolis aitas tal mõtte selgemaks saada maadlustrennis osalemine ja kodus füüsilise töö tegemine, aga väga olulisel kohal olid ka tema vanemad ja toredad klassivennad.

Nooruse kooli 2. lennu lõpetanud Siimon Toplaan jätkab oma haridusteed Saaremaa Gümnaasiumis. Tema sõnul on oluline seada endale eesmärgid ning leida sisemine motivatsioon, sest õppida on võimalik alati ja väga erineval viisil.

148 päeva on veel jäänud, kuniks meie kui 9ndike teekond põhikoolis lõpeb. Seega on viimane aeg teha väike kokkuvõte meie koolis toimunud jõulupeost.

Nooruse kooli 4. lennu vilistlane Eleanor Leedo õpib Saaremaa gümnaasiumis G1.N-is. Koolivälisel ajal tegeleb ta purjetamisega, õpib lohesurfi ning teeb niisama trenni. Rõõmsameelne Eleanor kommenteerib ise: „Kooli kõrvalt on aja leidmine raske, kuid õnneks koju õppida väga palju ei jäeta, ning kui jääb, proovin kähku ära teha ja trenni minna.“

Nooruse kooli 4. lennu vilistlane Aleksandra Uue õpib Kuressaare ametikoolis turismiteenuseid. Praegustele üheksandikele ütleb ta, et vead ei ole ebaõnnestumised, vaid kõige väärtuslikumad õpetajad, ja lisab: „Iga takistus ja iga uuesti proovimine ei ole samm tagasi, vaid vältimatu samm edasi – teel iseenda leidmise poole.“

Meie teekond võimlemisvõistluseni algas üsnagi pauguga. Tegelikult alustasime muusika valimise ja trikkide otsimisega juba kaheksandas klassis, kuid kava õppimist alustasime tüdrukutega oktoobri alguses. See oli esimene kord, kui meie klassi tüdrukud tegid kava koostöös teiste klasside tüdrukutega, kuid kuidagi läks see üllatavalt sujuvalt ning kasvas kiiresti üle headeks sõprussuheteks. Ka paarilised saime valitud väga kiiresti ja ladusalt, mis oli meile kõigile hämmastav, sest eelmisel aastal oli see võib-olla üks keerulisemaid etappe.

Jõulud poolitavad kooliaasta. See on sobiv hetk korraks peatuda ja meenutada ning märgata, mida poolaasta on pakkunud. Ehk on neil erilistel hetkedel meile ka suurem sõnum? Või kannavad pikemalt emotsiooni, mis toetab ka argipäevases rööprähklemises? Nooruse Meridiaani toimetus jagab teiega oma top 5 hetke, mis pealkirjastavad meie poolaastat.

Nooruse kooli 4. lennu vilistlane Liisbet Sepp oli põhikoolis õppides iseendaga rahul vaid maksimumilähedasi tulemusi saavutades. Põhikooli viimases klassis jõudis ta järeldusele, et öised „õppesessioonid“ võivad küll kontrolltöö hinde päästa, kuid tõeliselt efektiivne õppimine, millest jääb midagi meelde ka pärast töö sooritamist, saab toimuda vaid puhanud ajus. Nüüd, kui ta õpib Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, on temas kangekaelne perfektsionist tasapisi tagasi tõmbuma hakanud.

Oscar Wilde'i „Canterville'i lossi vaim“ räägib perest, kes kolib suurde mahajäetud lossi. Selgub aga, et see pole mingi tavaline loss, vaid neetud ning kummitav.

Kas 15-aastane tüdruk Virginia suudab sõbraga ära mõistatada, mis või kes nende seletamatute juhtumite ja needuse taga on?