Raamatuillustratsioon on kirjandusteost kaunistav ja teksti selgitav pilt. Tööde autorid on Astrid Koitla 4.b klassist ning Madli Tuuling ja Erich Koitla 5.b klassist.

27. veebruaril toimus Megaaju kuues, Eesti erivoor. Nagu nimigi ütleb, keskenduti sel korral Eestit puudutavatele küsimustele.

Viimasel veebruarinädalal toimunud õigekirjaolümpiaadi teises voorus osales 196 õpilast. Kokku oli taas võimalik saada 50 punkti, keskmine punktisumma oli 31 ja keskmine testile kulutatud aeg umbes 11 minutit.  

Ühel neljapäevahommikul seadsid 3.c klassi lapsed sammud kooli asemel hoopis padelihalli suunas. Aga miks? Ikka sellepärast, et jõuluvana oli meile toonud sellise üllatuse.

27. veebruaril toimus Kuressaare Vanalinna Koolis maakonna õpetajatele suunatud aktiivse ainetunni koolitus, mida viis läbi Siim Tõnisson.

Pika pausi järel osales Kuressaare Nooruse Kooli võistkond taas Eesti haridustöötajate traditsioonilisel võrkpalliturniiril, mis toimus 22.–23. veebruarini Tartu Ülikooli spordihoones. Kahepäevane turniir tõi kokku õpetajad ja teised koolitöötajad üle Eesti, pakkudes sportlikku pinget ja rõõmu ühisest tegutsemisest.

Talverõõmud vaheajal! Tööde autorid on Carolin Aus 1.b klassist ja Karola Masing 1.c klassist.

2.c klassi lapsed meisterdasid Pika Hermanni torni, mille tipus lehvib Eesti lipp päikesetõusust loojanguni.

18. veebruaril toimusid Saare maakonna koolinoorte 7.–9. klasside võrkpalli meistrivõistlused ja Super Skyparki Võrkpalli Kooliliiga turniir.

Head vabariigi aastapäeva! Sünnipäeva pidulauda kujutasid 4.c klassi õpilased Hanna Rüütel, Liisa Altmets, Chris Daniel Paalits.

Veebruarikuise koolivaheaja eel tähistab Kuressaare Nooruse Kool taas Eesti päeva, mille raames toimuvad kooliastmeti aktused ja ülekooliline viktoriin parimate Eesti tundjate väljaselgitamiseks. Kenaks traditsiooniks on saanud ka uste kaunistamine. 

Kujuta ette end olukorras, kus oled lukustatud ühte tuppa ning sa ei tea, mis toimub. Kui uurid lähemalt, märkad, et oled toas koos ühe eestlase ja ühe jaapanlasega. Eestlane tõstab käe, et kätt suruda, jaapanlane kummardab. Kummaga hakkaksid esimesena rääkima?

Mida tähendab teile keel? Vastused võivad olla täiesti erinevad. Irooniline, et sellele küsimusele mõeldes

oli mul raske leida õigeid sõnu. Aga võib-olla selles asi ongi. Annan teile oma mõtted edasi.

Neljapäeval, 12. veebruaril käis meie koolis mobiilne planetaarium. Seal oli päris lahe.

Ma arvan, et sõnale 'kultuur' täpset selgitust leida on keeruline. Mina näen, et kultuur on rahvas ja rahva soov ja vajadus koos teha, luua ja kogeda. Noorena on seda ilmselt kergem mõista läbi kontsertide, festivalide ja muude ürituste.

Oled sa kunagi mõnel sellisel üritusel olles kogenud, kuidas sinu ja mõne teise täiesti võõra inimese vahel tekib kontakt ja teie sarnased huvid ja näiteks muusikamaitse teid kokku toovad?

„Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb …“

Kui Carl Robert Jakobson need sõnad ütles, oli rahvuslik ärkamisaeg ja eesti keele ning rahvuse üle arutleti palju. Täna soovin ka mina arutleda eesti keele tuleviku ja rahvuse kandja rolli üle.

Kas olete kunagi võtnud riiulist raamatu ja siis selle kohe tagasi pannud, sest raamatu kaaned on liiga igavad, sellepärast, et raamatus on liiga palju lehekülgi, või vahest ka lihtsalt sellepärast, et raamatus pole mitte ühtegi pilti? Ma usun, et kõik on seda vähemalt ühe korra oma elus kogenud.

Hiina kalendri järgi algab 17. veebruaril 2026 energiast tulvil tulihobuse aasta. Tulihobuseid kujutasid Melani Tasa ja Tristan Tänav 1.b klassist ning Kirke Sädeli Talp 3.c klassist.