Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal 11–15-aastaste Eesti kooliõpilaste seas tehtud tervisekäitumise uuringust selgus, et koolipäevadel magab eakohaselt piisavalt 63% noortest. Kui 2014. aastal oli 13-aastasi unevaeguses poisse 25%, siis 2022. aastaks on see juba 30%.

Teadlased on tõestanud, et laps peab saama ööpäevas 9 tundi und. Ebapiisaval unel on otsene seos inimese kehvema füüsilise ja vaimse tervisega. Noortel mõjutab see kindlasti ka koolielu. Unisus muudab inimesed energiavaeseks ja ka tegevuskiiruse aeglasemaks. Väsinud inimene võib olla väga ärrituv ja aeglasema reageerimisega. Koolitundides annab tunda aeglane mõtlemine ja mäluhäired, mis ei tee õpilase elu lihtsamaks. Unisusest tingitult muutub ka õpilase õppeedukus kehvemaks. Sageli võib väheneda söögiisu ja kannatada sotsiaalsus.

Olen ka ise kogenud unisuse mõju, kui olen koolipäeval hiljem magama läinud. Kõige enam mõjutas mind väsimus, mis kestis terve päeva. Eriti andis väsimus tunda pärast kooli, kui oli vaja trenni minna ja koduseid töid teha. Läbi sundimise tegin ära tundides vajaliku ja ega midagi sellest meelde ei jäänud. Tundsin, et häirima hakkas koolipäeva tavaline melu, millele tavaliselt tähelepanu ei pööra.

Vähene magamine mõjutab inimest üha enam. Minu arvates on vajalik, et inimene magaks ööpäevas vähemalt 9 tundi, et hoida tasakaalus nii oma vaimset kui ka füüsilist poolt. Kõigil, kes ei maga veel 9 tundi, oleks aeg minna õigel ajal magama. Lapsed, magama!

*Arvamuslugu on valminud eesti keele tunni ülesandena.