1. päev. 200 000 risti, palvehelmed ja promenaad

Kui me reisi esimesel päeval Lätti jõudsime, olid kõigil juba kõhud tühjad. Seega oli õige aeg teha lõunasöögipeatused – justnimelt peatused (mitte peatuse), sest sõitsime reisile kolme bussiga.

Reisi esimene vaatamisväärsus oli kindlasti Ristimägi, kus meie giidi sõnul oli umbes 200 000 risti. Ristide küljes oli palju palvehelmeid. Kõndisime ristide vahel ja ainult imestasime ja pildistasime. 

Kui õhtul hotelli jõudsime, anti meile vaba aeg. Jalutasime promenaadil ja linnas. Õnneks oli seal lihtne orienteeruda ja kõike oli kerge leida. Kus iganes sa käisid, oli kohvikutes näha meie lennukaaslasi. Üleüldse nägime Palangal palju omavanuseid eestlasi, sest see on populaarne reisisihtkoht koolide seas. Pika päeva lõpetasime rannas jalutamise ja õhtusöögiga. 

PS! Esimene nõuanne Palangale minnes: ära mine valgete pükstega nagu meie üks klassivend, sest on suur võimalus need toiduga ära määrida ja neid järgmised kolm õhtut küürida.

2. päev. Palju liiva, samme ja valehäireid

Nagu ikka, algas päev hommikusöögiga – sel korral Palanga Park hotellis, kus sõime pannkooke, mis said hommikusöökidel meie vaieldamatuks lemmikuks. Seejärel avastasime KlaipÄ—das salapärast „nõidade mäge“. See on pargis asuv puuskulptuuride muuseum, mis sisaldab endas erisuguseid folklooritegelasi, peamiselt nõidasid. Iga kuju kohta jutustas giid ühe loo. „Nõidade mäelt“ läks meie teekond edasi Juodkrantese külasse, kust ostsime suveniire: magneteid, käevõrusid, sõrmuseid ja igasuguseid asju, mis otse loomulikult olid merevaiguga kaetud. Suundusime ka Nida poolsaarele, kus nägime kauneid vaateid Leedumaa liivaluidetele. Väidetavalt on seal kuulsad laulvad liivad, aga meie neid ei kuulnud.

Kui oli aeg lõunatamiseks ja ostude tegemiseks, saime aru, et söögikohta on raske leida, sest kõik kohvikud olid täis. Pärast 45-minutilist ootamist olime enda toitudes natukene pettunud, sest meie koolisöökla ja Saaremaa kohvikutega ei saanud seda võrreldagi. Toitudes puudus särtsakus. 

Päeva lõpetuseks käisime rannas päikeseloojangut imetlemas ja kõndisime erinevaid teid mööda, mida varem ei olnud kõndinud. Leidsime ka paar kaunist pagariäri, mida sooviksime uuesti külastada. Ühe pagariäri brownie`d olid lihtsalt nii imelised. 

Õhtul saime väheke riielda, et öörahust kinni ei pidanud. Ja siis läks meil tuletõrjealarm tööle. Mõned jooksid õue, kuid juba viie minuti pärast selgus, et tegu oli valehäirega. Läksime tubadesse tagasi, kuid siis hakkas see jälle undama. Kuigi see oli unustamatu kogemus, kuidas kõik pidžaamades ja tekkides olid, ei olnud see sellel hetkel eriti naljakas. Nüüd vaatame tagasi ja naerame, kuid sellel hetkel oli meeleolu pinev.

3. päev. Delfiinid, merelõvid ja merevaik

Lennureisi 3. päev algas loomulikult hommikusöögiga, sõime jällegi pannkooke (!) ning kui kõhud olid täis, suundusime KlaipÄ—da poole, et uuesti praamiga Kura säärele minna. Erinevalt eelmisest päevast sõitsime nüüd ülespoole, et jõuda Baltikumi ainsasse delfinaariumisse. Saime näha vahvat show'd hüpete ja trikkidega, kus peastaarideks olid nii delfiinid kui ka merelõvid. Show'l oli ka sügavam mõte meelelahutuse kõrval: olla keskkonnasäästlikum ja hoida loodust (ja merd!) puhtana. 

Peale delfinaariumi tegime lühikese jalutuskäigu ja läksime ranna äärde merevaiku otsima, mõni leidis seda väga palju. Šoppajate unistus täitus KlaipÄ—das asuva Akropolise ostukeskusega. Seal oli meil kahjuks ainult kaks tundi aega ja kõiki soovitud poode külastada ei jõudnud.

Viimasel õhtul jalutas üks grupp inimesi Palanga botaanikaaeda ja merevaigumuuseumi, teised läksid kohe linna peale  – Palangast tuleb ju võtta kõik, mis võimalik: osteti viimaseid suveniire, käidi rannas lihtsalt kõndimas, kuid tehti ka öiseid suplusi ja lihtsalt nauditi.

PS! Veel üks nõuanne Palangale minnes: kui lähed õhtul jalutama, tee seda suure pundiga, kui sul ei ole just soovi ühe bemmi eest karjudes metsa põgeneda.

4. päev. Väsimus, giid Anne ja kojusõit

Neljanda päeva hommikul sõime viimast korda bufee hommikusööki ja läksime äratama sissemagajaid. Koristasime oma toad (peaaegu nagu talvelaagris), andsime võtmed üle ning siis saime asuda koduteele. Esimestel sõidutundidel oli bussis vaikus, sest kõik olid möödunud reisist väsinud. Pausi tegime Lätis, kus meil oli tund vaba aega KuldÄ«gas. Sel ajal otsiti lähimat toidupoodi, mõned nautisid aga niisama linna. Nägime ka ära Euroopa kõige laiema, 100 meetri laiuse Venta joa. Otse loomulikult tegime sealgi ilusaid pilte.

Meie giidid said meiega väga hästi hakkama, arvestades seda, et olime hulk lärmakaid üheksandikke. Mitmed faktid jäid meile päriselt meelde ja nad olid sõbralikud. Meie giid Anne jääb meile kauaks meelde, sest ta tuletas enda nime pidevalt meelde: „Tere, minu nimi on jätkuvalt Anne ...“

Reisidel on ikka nii, et näed inimestes tavapärasest erinevaid külgi, ja nii oli ka meil. Paljud üllatasid meid enda salapäraste külgedega: üks ei saa ilma kohvita hakkama, teine sööb ainult värsket, kolmas on hommikul sama energiline kui päeval. Oleme ülimalt tänulikud terve reisi, meeleolu ja mälestuste eest.

PS! Jah, me teame, et poleks vaja nii palju söögile tähelepanu pöörata, aga teeme seda nostalgilisel põhjusel: koolilõuna oli ja on meie koolipäeva lemmikosa. Nii ka reisil!