üles
Teisipäev, 20. mai 2025
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

20. mai

21. mai

22. mai

23. mai

24. mai

25. mai

27. mai

Töötajate sünnipäevad

22. mai

24. mai

Uudis, avaldatud 6. mai 2025, vaadatud 330 korda, autor Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
4.b klass laval Autor/allikas: Gert Lutter

Kolmapäeval, 30. aprillil toimus Leisi koolis Saare maakonna algklasside näitemängupäev, kus teiste seas astus lavale ka meie kooli 4.b klass.

Toredaid etendusi valmist muusikalini esitasid Saare maakonna koolide 1.–4. klasside õpilased Leisi, Lümanda, Luce, Nooruse, Hariduse ja Vanalinna koolist ning Orissaare Gümnaasiumist. Etteasteid vaatas ja tagasisidet andis žürii koosseisus Piret Rauk (Kuressaare Teatri juht), Krista Lember (Saare maakonna rahvakultuuri spetsialist), Lindia Lallo (Saaremaa valla noorsootöö ja huvihariduse peaspetsialist), Elle Lepp (pikaaegne algklasside õpetaja).

Meie kooli 4.b klassi esitatud „Arabella, mereröövli tütar“ pälvis eripreemia liikuva ja tempoka lavastuse eest. Aitäh, Mihkel Vendel, et aitasid rütmi seada!

Küsimusele, miks üldse teatrit teha ning mida sellest kogemusest õppida, vastasid asjaosalised nii.

Kelli: Mulle meeldis teatritegemise juures kõige rohkem see, et saame sellest ise laval ja mujal kogemusi juurde ning kokku väga ägeda ja suure näidendi. Tähtis pole see, et peab võitma, tähtis on sõna „koos“, sest meil võib olla midagi, mida teistel ei ole. Iga trupp on erinev.

Õppisin sellest kogemusest, et keegi võib ka haiget saada või tunda end halvasti, kui silme ees on kaotus ja teised võidavad. Sellel ei ole tegelikult tähtsust, oluline on, et tunneksid rõõmu, kurbust, valu, viha ja paljusid teisi emotsioone. Õppisin ka seda, et kui näidendit teed, siis saab nalja, ning kui lugu kirjutad, kutsu appi sõbrad ja siis ongi see üks suur sõbralik koostöö.

Aksel: Võitlusstseenid meeldisid mulle kõige rohkem – need olid lõbusad.

Isabel: Mulle teatritegemine ei meeldi, sest kui esinen, lähen närvi, kuna pole sellega harjunud ja kardan esineda, kuid õppisingi, et peaks vähem kartma, ning kui oled närvis, ära vaata publikusse, siis on julgem.

Tomi: Teatritegemise juures on parim see, et siis pole tunde ja võib juhtuda naljakaid asju. Samas tuleb olla kannatlik, sest me kõik õpime ja ei ole nii, et kohe tead, kuidas teha, vaid vahepeal võib olla nii, et sa õpid midagi uut juurde.

Madli: Mulle meeldib lava kujundada ja liikumist seada. Saan ise valida, kuhu keegi läheb, mida keegi teeb või milline lava sel hetkel välja näeb. Saan vajadusel teiselt abi küsida ja mõelda ka kaaslaste soovituste peale. Samuti meeldib proove teha, sest siis näeb, kuidas meil välja tuleb ning mida on vaja muuta. Tore, kui on palju teksti, ja kõige rohkem meeldib mulle näidelda. Kui me näitleme, siis saab olla hoopis keegi teine, näiteks kuningas või mereröövel või hoopis lepatriinu.

Õppisin, et kui proovis tasa pole, pole ka õpetajal võimalik aidata. Lisaks sain kogemuse, et alati tuleb oma mõte välja öelda, näiteks pakkusin, et võiks kasutada binoklit, ja see läks töösse.

Hans: Tore on näidendit harjutada ja siis selle tulemust pärast laval näidata.
Kogesin, et kui esimest korda lavale lähed, siis süda küll natuke puperdab, aga kui see on tehtud, siis on enesetunne parem. Ja õppisin seda, et publiku poole peab olema kogu aeg näoga.

Annabel: Mulle meeldib teatritegemise juures see, et kui pean lavale tulema, on mul millegipärast hea meel. Meeldib ka kostüümiga proovi teha ja näha, kuidas teised sellele reageerivad. Hea, kui on vähe teksti pähe õppida, sest siis ei saa sassi minna.

Robin: Mulle meeldib teistele esineda ja meeldis see, kui me edasi pääsesime. Meeldib ka vaadata teiste etendusi. Tore oli ka teha proove ning et seetõttu jäid meil mõned tunnid ära.
Mõistsin, et peame proovides üksteist kuulama ja aitama. Kui me üksteist kuulame, siis äkki kellelgi on hea mõte ning saame seda katsetada.

Hanna: Teatritegemise juures on parim see, et saab juurde uusi kogemusi ja saab inimeste ees esitada näidendit, mida oleme kõik koos harjutanud. Igal aastal teeme näidendi erinevate raamatute või lugude kohta. Väga tore on siis, kui näidendi lõpus kõik inimesed plaksutavad – see teeb mind nii rõõmsaks, kui publikule meeldib see, mille me välja mõtlesime.
Tean nüüd, et sellest pole lugu, kui midagi läheb valesti, siis saab uuesti proovida, kuni tuleb õigesti väja.

Sebastian: Näidendi juures meeldib mulle kõige rohkem see, kui juhtub midagi naljakat ning see paneb mu naerma.
Õppisin, et tuleb olla julge osaleja ning ei tohi minna paanikasse. Tuleb õppida oma osa pähe, sest teised ei ütle ega tee seda minu eest ära.

Grete: Teatritegemise juures meeldib näitlemine ja see, et saab olla laval inimeste ees – see arendab julgust. Saame näidata, mida oskame, ja arendada häälekasutust. Kõigiga peab ka hästi läbi saama.
Sain teada, kuidas olla lava taga vaikselt, et peab olema julge, ei peaks kartma. Kui etenduses tuleb enda osa, siis peab olema rahulik. Ja kui näiteks sõber unustab ühe lause, siis võib teda sosistades aidata.

Jaagup: Inimeste ees esinemine on kõige põnevam ning siis peab valju häälega rääkima. Oma laused peavad peas olema ning peab olema rahulik.

Kerton: Mulle meeldib liikuda ja võidelda ning meeldis seda harjutada. Laval rääkida on ka lahe.
Õppisin mõõgaga paremini võitlema, kuidas olla karm ning laval olla. Sain ka teada, kuidas mereröövlielu käib.

Mirell: Mulle meeldib vaadata, kuidas etendus valmib ja eriti lõpptulemus – see on alati kõige lahedam ja huvitavam.
Nägin, et etenduse valmimise ajal on palju ülesandeid, mida peab tegema, täpsed rollid, laused ja sõnad, palju hääletõstmist nii, et pärast on kodus kindlasti hääl ära.

Mairo: Mulle meeldib, kuidas saame rahvast naerma panna, sest see annab uhke tunde, ja et rahvale päriselt meeldib ka näidend. Teatri juures on ka selline asi, et keegi pole kaotaja, sest kõik saavad toreda kogemuse laval. See on samuti tore, et kui me harjutasime näidendit, siis ei pidanud nii palju teisi asju õppima.
Sain palju julgust juurde ja õppisin valju selge häälega rääkima. Õppisin ka naeru kinni hoidma, kui näidendis on tõsine koht, aga tegelikult on naljakas. Õppisin ka laval mõõgaga võitlema.

Ronja: Näidelda on tore ja lõbus, ja kui oled seda teinud kaua, siis lihtsalt satud nii enda rolli, et see hakkab muutuma toredaks ja meeldivaks.
Enne lavale minekut on oluline meenutada pähe õpitud teksti, et ei läheks midagi sassi, ja oluline on mitte minna laval närvi, sest muidu läheb kõik segi. Kindlasti ei tohi mõelda millegi muu peale, peab mõtlema ainult näidendile, muidu tulevad hoopis teised sõnad suust välja.

Kevin: Mulle meeldib teatrit rohkem vaadata kui ise näidelda. Näitlemine on igavam, sest tean, mis lõpus juhtub.

Richard: Huvitav on mõelda välja põnev lugu, mis meeldiks vaatajatele. Õppisin, et peab harjutama ja harjutama, kuni tuleb välja, sest seda ei saa esimese prooviga.

Gloria: Lavaproovid olid kõige huvitavamad, sest mulle meeldib uutes saalides näidendit läbi proovida. Meeldis ka koos Kelliga lugu kirjutada ja saime naerda, kui keegi meie mõeldud naljakat kohta ette luges.
Oskan nüüd teistega rohkem arvestada ja paremini suhelda. Õppisin ka erinevate lavade pikkuse ning laiusega arvestama.

Daniel: Mulle meeldib teatritegemise juures kõige rohkem, et saame koos klassiga midagi lõbusat teha ja et saame olla koos sõpradega. Oluline on anda endast parim.

Aitäh kõigile, kes meie loo valmimisele kaasa aitasid!

Jaana Puksa,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kuulutused

Galerii