Otsi
Artiklite sarjad
- n päeva lõpetamiseni (41)
- Vilistlase vaatepunkt (20)
- Nooruse kool 5 (2)
- Kümme küsimust (27)
- Bookstagramid (63)
- Eesti päev (18)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (49)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
18. november
- Risto Lepisto 8.c
19. november
- Adolf Maru Benno 1.c
- Karl Hans Laidna 1.a
- Kirke Sädeli Talp 3.c
- Pille-Riin Nuut 9.d
- Vanessa Laul 7.k
20. november
- Eia Nõgu 6.a
21. november
- Emilia Räbin 1.a
- Liisa Loorits 4.a
- Stanislav Ihnatenko 3.c
- Trevor Riis 1.b
22. november
- Imogen Metsniit 6.c
- Kristelle Kiil 9.b
24. november
- Krister Ivalo 4.a
- Tevin Kaljo 4.a
25. november
- Katreen Sepp 9.c
- Viktoria Vahter 1.b
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu*
25. november
- Jaanis Kannik*
11. aprillil toimus Tallinnas „Ajalugu eksiilis“ projekti raames ingliskeelne seminar „Kes jutustab minevikku? Venemaa ja Nõukogude ajaloo õpetamine tänapäeval“. Rahvusvahelise koostööprojekti raames toimuva seminari eesmärk on toetada ajalooõpetajaid ja uurijaid, et avardada arutelu selle üle, kes ja kuidas kirjutab ajalugu, eriti konfliktsete teemade puhul.
Seminar keskendus sellele, kuidas õpetada Vene ja Nõukogude ajalugu tänases klassiruumis, eriti praeguse aja valguses. Päevakavas olid ettekanded eri riikide uurimustest mälupoliitika mõjust õppekavadele ja paneeldiskussioon, milles arutleti, kuidas tagada mitmekihiline ja tasakaalustatud ajaloopilt, et vältida poliitilist ühekülgsust.
Seminaril rõhutati allikakriitika tähtsust, eriti seoses propagandamaterjalide ja mälupoliitikaga. Õpetajatega jagati praktilisi meetodeid, kuidas tuua tunnis esile erinevaid vaateid ning kasutada digitaalseid tööriistu, et tugineda esmasele allikmaterjalile. Arutelu näitas, et avatud arutelu ja mitmekülgne lähenemine aitavad õpilastel keerukaid ajalooprotsesse paremini mõista. Ajalugu kuulub kõigile ja iga rahvas loob ise oma jutustuse, aga meeles tuleb pidada seda, et erinevate vaatepunktide kaasamine on demokraatliku hariduse võti.
haridustehnoloog / ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
