Mis tunne on olla koolis tagasi?
Tore on olla tagasi koolis mitte õpilase, vaid kooliõena. Aasta algul asusin tööle Nooruse kooli meditsiinikabineti õena. 34 aastat tagasi, kui sulgesin kooliukse, ei osanud unistada, et avan selle ukse jälle.
Tunne on väga meeldiv ja kodune. Käisin selles koolis 1.–12. klassini ja lõpetasin Kuressaare Gümnaasiumi 13. lennu. 

Kelleks sa soovisid saada väiksena?
Tahtsin saada õeks, unistasin sellest juba lapsena. 

Kas kooli tagasi tulles oled kohanud endisi õpetajaid?
Jah, minule andsid kunagi tunde Malle Tustit, Heidi Truu ja Maret Laurson. Nad kõik andsid väga meeldejäävalt emakeele ja ka kirjanduse tunde. 

Kuidas on kool muutunud võrreldes ajaga, kui sa siin õpilane olid?
Kool on muutunud nii välimiselt kui ka sisemiselt, isegi nimi on uus. Palju on noori ja andekaid õpetajaid, juba mitu aastat on koolil uus direktor ja muidugi on lapsed/õpilased muutunud ajaga. 

Mis on kõige suurem erinevus varasemaga võrreldes?
Kõige suurem erinevus on, et koolis kasutatakse palju erinevaid tehnilisi lahendusi, näiteks käib koolitöö arvutites, nutitahvlites ja telefonides. Infotehnoloogia on jõudnud igale poole. 

Kas sul on mälestusi kooliõest ja kooliõe kabinetist?
Mäletan, et minu kooliajal oli kooliõde nimega Marianne. Ta oli väga kena kooliõde, kes meeldis õpilastele. Ise sattusin kord spordivõistluse ajal sinna kabinetti. Sain palliga vastu nägu ja tekkis ninaverejooks, siis kooliõde tegeles minuga ja peatas verejooksu. Veel mäletan, et seal sai käidud vaktsineerimas ja tervisekontrollis. 

Mis sulle kooliõe töö juures meeldib kõige rohkem?
Kõige enam meeldib, et  saab töötada väikeste ja suurte lastega. Huvitav on see, et vahel peab olema nagu detektiiv, sest lapsed tulevad näiteks ühe kaebusega ja küsitledes võib avaneda hoopis teine pilt ja muu probleem. 

Kas meditsiinikabinetis on mõni ese, mida mäletad oma kooliajast?
Jah, seal on üks suur metallist kaal, millega kõiki õpilasi kaaluti. Praeguseks on see jäänud sisekujunduselemendiks. Samuti on seal ka nägemisteravuse uurimise tabel, millega kontrolliti silmi juba kooli avamise aastal.  

Millised on kõige sagedasemad tervisemured, millega õpilased sinu poole pöörduvad?
Kõige sagedamini valutab õpilastel kõht või pea. Põhjuseks, et õpilased ei jõua kodus süüa ega juua. Koolis on tihti väga pingeline, see võib põhjustada halba enesetunnet. 

Miks sa õppisid meditsiiniõeks?
Õeks õppimine oli minu suur unistus juba lapsepõlvest saadik. Mulle meeldis teisi aidata ja abistada. Mängisin tihti sõbrannaga arstimängu. 

Kus sa õppisid meditsiiniõeks?
Õppisin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Õpe kestis kolm ja pool aastat. 

Kellele sa soovitad sellist eriala?
Neile, kes ei karda verd ning kellele meeldib ja kellel on tahe teisi aidata. 

Kas sulle meeldib, et sinu lapsed on samas koolis käinud?
Jah, ma hindan seda kooli kõrgelt. Arvan, et see on suurepärane stardiplatvorm tulevikuks. Mulle eriti meeldib, et selles koolis õpetatakse prantsuse keelt ja on olemas ujula. 

Kas noorte tervis ja harjumused on ajas muutunud? Kas on midagi, mis sind on üllatanud?
Ajas on noored muutunud palju teadlikumaks. Noortel on palju kättesaadavam info toitumisest ja liikumise vajalikkusest. Üllatav on minu jaoks, et juba algklassides proovitakse erinevaid nikotiinitooteid. Loodan, et teavitustöö hakkab varsti positiivset mõju avaldama ning see trend taandub. 

Mida soovid järgmiseks õppeaastaks?
Nooruse kooli palju õnnelikke ja terveid õpilasi! 

* Intervjuu on valminud eesti keele tunni ülesandena.