Laagri teine päev. Unetud, kuid elus. Seinad oleks nagu papist. Hommikul tehti tubade kontroll – jah, see hirmus hetk, kui kõik hakkavad meeleheitlikult oma voodit siluma ja varjavad maha vedelema jäänud sokke. Etteastete abil said mõned toad, kus pesitses täielik kaos, siiski mõned punktid kirja. Õnneks pääsesime eluga ja suundusime hommikusöögile. Valik oli nii hea, et osa meist mõtles, kas peaks enne järgmist tegevust uinakuks aja maha võtma.

Seejärel jagunes rahvas laiali. Mõned suundusid geograafiaolümpiaadile. Seiklushimulised sõitsid mäesuuska, mõni neist tõenäoliselt rohkem istuli kui püstijalu. Tõukekelgutajad kihutasid Pühajärvelt Käärikule. Ülejäänud olid Otepääl suusatamas, mõistes järk-järgult, et suusatamine näeb telekas tunduvalt lihtsam välja. Kõigil oli lõbus. Või vähemalt tegid nad näo, et on!

Siis olime veidi niisama. Toibusime eelnevalt läbi elatud traumadest, nii vaimsetest kui ka füüsilistest. Ega me kaua end haletseda saanud, oligi jälle aeg metsa kukkuma minna. Osad olid pikali juba enne rajale jõudmist, üritasid teha nägu, nagu usuksid, et jõuavad sealt elusana tagasi.

Jõudsime rajale. Ülesanne oli läbida üks kilomeeter. Noolte järgi peaks ju õigesti minema?! Aga ei, suutsime ka siis ära eksida. Peale tundi kukkumisi, kinnijäämisi ja tagumik ees allalaskmisi – kes meelega, kes paratamatult – jõudsime tagasi tuppa.

Sõime kõhud täis ja oligi aeg LÕPUKS puhata. Kuum dušš ja saun olid nagu taevane pääsemine peale õues läbi elatud traumasid.

Õhtusel koosolekul jagati välja esimesed päeva tegijate tunnustused, neid oli terve pikk rivi.

Simmo Turk – „Visa hing“
Pille-Riin Nuut – „Alati valmis“
Kristelle Kiil – „Tõuksijalg“
Karoliina Kaju – „Tõuksijalg“
Sander Kaasik – „Viimane mees väljakul“
Sandra Kuusk – „Eneseületaja“
Regor Jalak – „Spordihing“
Kevin Treu  – „Tujutõstja“

Lisaks panime oma pead kokku AjuKääriku esimeseks vooruks, kus tuli vastuseid leida 12 küsimusele, ja elasime kaasa 8.b klassi tutvustusele. Lõpuks oligi aeg öörahuks. Tõmbasime tekid ninani, sest radikas oli otsustanud mitte funktsioneerida – nagu meie suusarajal.