Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (52)
- Vilistlase vaatepunkt (12)
- Kümme küsimust (14)
- n päeva lõpetamiseni (38)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
14. veebruar
- Helena Orav 8.c
15. veebruar
- Liisa Saarkoppel 2.a
16. veebruar
- Kaur Kovaljov 1.a
17. veebruar
- Helena Loik 2.b
- Isabel Trei 5.a
- Kevin Köster 7.a
- Ralf Kubjas 2.b
- Ronja Kubjas 2.b
18. veebruar
- Miina Turk 3.b
- Oskar Pärna 8.d
19. veebruar
- Maik Vilbas 3.c
- Maikel Vilbas 3.c
20. veebruar
- Joosep Kolk 1.c
- Kiur Arro 6.c
- Saga Elisabeth Fiedler 9.c
21. veebruar
- Hugo Leemet 3.a
- Renaate Treirat 9.a
- Tymofii Svietlov 9.c
Töötajate sünnipäevad
16. veebruar
- Sander Suurhans
17. veebruar
- Liisi Tool
18. veebruar
- Signe Käsper
20. veebruar
- Gerly Leibenau
21. veebruar
- Kaisa Sau
Neljapäeval, 30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval korraldatud kõnevõistlusel Saaremaa Gümnaasiumis olid noorema vanuseastme kolm parimat kõnelejat Nooruse kooli õpilased Anna Naulainen, Eti Nõgu ja Martis Leiner. Palju õnne!
Saare maakonna kõnevõistlusel esitati kokku 30 kõnet teemal „Rahvas algab raamatust“ (Hando Runnel). Võistlus toimus kahes vanuseastmes. Meie kooli esindasid konkursil väärikalt Anna Naulainen, Eerik Elias Rekaya, Eti Nõgu, Martis Leiner ja Tiffany Šaukštelite. Noori kõnelejaid juhendasid Jaana Puksa, Madli-Maria Naulainen, Merle Rekaya ja Eve Tuisk. Kõnelejaid hindasid Morten Kosk, Marit Tarkin, Anti Toplaan, Piret Rauk, Ivo Visak ja Diana Õun.
Millest noored kõnelesid?
Anna keskendus kõnes oma kodu ühele suurimale väärtusele – raamaturiiulile – ja avas selle motiivi kaudu raamatute ja lugemise tähtsust nende peres. Ta mõtiskles nii: „Raamatud on suur varandus, sest nad aitavad avada paljusid uksi. Nende kaudu on võimalik minna ükskõik kuhu. Nad on täis tegelasi, kohti, lugusid, mis lubavad sul minna rändama kohtadesse ja tegelaste juurde, mida või keda muidu ette kujutada ei oskaks." Anna jõudis järeldusele, et raamatud teevad inimese rikkaks selle poolest, mida läbi nende kogeda saab.
Eerik Elias rääkis ausalt noorte lugemishuvist või selle puudumisest ja jõudis järeldusele, et tegelikult loevad noored iga päev ja saavad uusi teadmisi juurde ning teinekord on juturaamatutki tore lugeda. Ta jõudis järeldusele, et ilukirjandus on nauditav eelkõige siis, kui see kõnetab. Eerik Eliase isiklik lemmikraamat sel õppeaastal on olnud Juhan Smuuli „Meremees Murka” – see meeldis talle, sest ta tundis, nagu ta oleks ise Murkaga koos laeva peal olnud.
Eti sõnul teavad tsitaati „Kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi” vist kõik eestlased. Oskar Lutsu „Kevadet” on lugenud vanaemad ja vanaisad, emad ja isad, pojad ja tütred. Nii ühendab see lause erinevaid põlvkondi. Sama on väljendiga kilplase töö – kõik eestlased saavad sellest aru. Lisaks rääkis Eti sellest, et talle meeldib fantaasiakirjandus just sellepärast, et sealt võib leida midagi, mida kunagi varem näinud pole ning ideid, mida tuua reaalsusesse, näiteks lendavad autod või elu Marsil. Paljugi sellist, mis täna on meie igapäevaelu osa, on esmalt kirjeldatud just ulmeraamatutes, nt arvutid, telefonid, kosmoselennud.
Martis selgitas oma kõnes, et raamat võib olla tükk meelelahutust, tähtis ajalooallikas, õppematerjal või ka lihtsalt hunnik paberilehti kaante vahel – kõik sõltub eesmärgist, milleks seda kasutada. Ta väitis, et rahvas algab raamatust, kuid see väide on tõene ka vastupidi: raamat algab rahvast. Martis viitas sellega ühele kuulsale küsimusele: „Kumb oli enne, muna või kana?” Noormees tõdes, et rahvas tuli küll enne, kuid rahvas poleks raamatuteta areneda saanud.
Tiffany tõi oma kõnes välja, et raamat on palju enamat kui paberilehtede kogum. „See on rahva mälu, hinge ja südame kandja. Just raamatud hoiavad alles meie lugusid, väärtusi ja kultuuri. Ilma raamatuteta oleksime nagu puu ilma juurteta – iga tormi poolt mõjutatav." Lisaks esitas Tiffany küsimuse, kas oskame ikka hinnata raamatuid nii, nagu meie esivanemad seda tegid? Kas noored loevad endiselt raamatuid või on nad asendanud need kiiremate meelelahutustega nagu sotsiaalmeedia?
Oma mõtete selge ja julge väljendamine on väärt oskus. Aitäh, noored kõnelejad, teie esinemine saalitäie gümnasistide ees oli tõeliselt muljet avaldav! Oleme väga uhked teie üle!
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Kuulutused

