Lugemine on oskus, ilma milleta tänapäeval hakkama ei saa.
Inimesed jagunevad minu arvates kaheks: inimesed, kellele meeldib lugeda, ja inimesed, kes loevad täpselt nii palju, kui vaja on. Nooremates põlvkondades on tekkinud aina rohkem lapsi, keda raamatud ei kõneta. Aga kas saab neid süüdistada? Meid ümbritseb maailm, kus meelelahutus on kättesaadavam kui kunagi varem. Palju lihtsama vaevaga saab veeta oma aega TikTokis või Instagramis, mistõttu ei vaevu enamik noori enam raamatut kätte võtma. Sotsiaalmeedia on vähendanud meie keskendumisvõimet, kuna selle peamine eesmärk ongi infot meieni tuua kiirelt ja lühidalt (kuid samas ka pealiskaudselt).

Raamatute lugemine nõuab vastupidi aga keskendumist ja aega, mistõttu tekibki meeletult suur kontrast sotsiaalmeedia ja raamatute vahel. On palju noori, kes loevad koolis läbi vaid kohtustusliku kirjanduse, teevad ära lugemiskontrolli ning loodavad, et järgmise töö tähtaeg on võimalikult kaugel. Tihtipeale ei innusta kooli poolt ette antud raamatud neid vabatahtlikult rohkem lugema. Õnneks käib õpilastel veel kohustuslikust kirjandusest jõud üle, kuid lugeda kohusetundest on üks asi – seda nautida on aga hoopis teine. Mina isiklikult armastan lugeda ning see on üks minu lemmikuid viise ajaveetmiseks. Usun, et lugemine võib olla igaühele meeldiv tegevus, oluline on lihtsalt leida endale meelepärased teosed. Valik on üüratult suur! Kindlasti leidub raamatuid, millega igaühel on võimalik samastuda.

Üks ülitoredaid kogemusi, mida olen saanud peale lugemist tunda, on teiste inimestega oma muljete jagamine. Kuna lugemine on tegevus, mis paratamatult nõuab süvenemist ning paneb lugeja tihti ka iseendasse vaatama, on igaühel omamoodi tõlgendus sellest, mida nad loevad. Mõnikord võib vestluse käigus selguda, et kaks inimest said samast raamatust hoopis teistmoodi aru. Mulle meeldib lugeda pea kõike. Olen lugenud mitmeid klassikuid, mis on mulle väga meeldinud, nagu näiteks „Jane Eyre“ või „Anna Karenina“. Samas naudin ka põnevikke, nagu näiteks „Voonakeste vaikimine“. Usun, et lugedes ainult ühte kindlat žanrit, limiteerid end paljudest väga põnevatest lugemiskogemustest.

Lugemine aitab oluliselt kujundada ka maailmapilti, sest iga kogemus mõjutab mingil määral, kasvõi alateadvuslikult. Raamatuid lugedes kohtub paljude erinevate maailmavaadetega – ka sellistega, millega lugeja ise absoluutselt ei samastu. Lugemine on andnud mulle küllanisti häid emotsioone, kuid kõige enam leian, et see on andnud mulle mõttevabadust ning on aidanud mul kujundada omaenda arvamusi. Käesolev aasta on raamatuaasta ning loodetavasti innustab see meid kõiki rohkem lugema.