Esimene peatus oli Viieristil, kus asuvad 5000 aastat tagasi tekkinud liivaluited. Lisaks saime ülevaate Körgema völu alligast (Sõrve murre) ja Sõrvemaa völudest ehk nõidadest. Eriline elamus oli pasknääriga tutvumine ja tema nimelugu. Saime teada, et luuderohi on Musta mere ääres püha taim ja seda kasutatakse köharohu koostisosana. Luuderohi õitseb Eestis väga harva, meie kuulsime puu all märke (mesilased) kliimasoojenemisest – leidsime õitsva luuderohu.

Veel saime tuttavaks oksanupikuga ja uue teadmise, et ühe lusika suuruse ala peal on lausa 200 meetrit seeneniidistikku. Matkarajal ületasime ka vana raudtee ja leidsime süvavulkaanilise kivimi, Saaremaa punase ehk porfüriidi. Nägime lendamas suurt merikotkast ja kuulsime häälitsemas musta lindu ehk Sõrve keeles nonna. Matkarajal oli kõige toredam joosta luidetel.

Meie sõit jätkus Sõrve majakani. Kohale jõudes uurisime kõigepealt kaarti. Seejärel saime vaba aja ja asusime otsima auguga kive, soovisime soove ja tegime mõnusa pikniku. Rannas jalutades nägime hülgeid, kes kahjuks olid hukkunud. Aga vägagi elusad olid merelinnud ja päikese käes peesitavad nastikud.

Õppekäik oli kokkuvõttes väga huvitav, saime väga palju uusi teadmisi ja veeta klassiga ühe mälestusi täis päeva looduses.