4.b klassi lapsed osalesid Iloni Imedemaad ning Raudtee- ja Sidemuuseumi ühendavas muuseumitunnis „Pikk-pikk teekond“. Tunni käigus õppisid osalejad kodeerima salakirja. Raudtee- ja Sidemuuseumis uudistati vanaaegseid sidevahendeid ja saadi teada, kuidas raudtee on seotud infovahetusega. Huvisõidurong Peetrike viis osalejad Iloni Imedemaale, kus Ilon Wiklandi eluloo ja illustratsioonide kaudu saadi teada, mis juhtub, kui sõnum läheb kaduma, ja millist infot annab meile Iloni looming. Riietumine Iloniks teiste ees oli põnev ja naljakas, natuke piinlik ka. Mängud, mida mängiti, olid õpetlikud, lõbusad ja kaasahaaravad.

4.c klassi õpilased osalesid Iloni Imedemaal muuseumitunnis „Iloni lugu“. Tehti tutvust Ilon Wiklandi põneva elukäigu ja tema loodud illustratsioonidega. Maailmakuulsa illustraatori loominguga tutvumiseks kasutati luubimängu, mis aitas märgata tema piltide detailirohkust. Kuna koolis olid lapsed just lugenud üht Astrid Lindgreni raamatut oma valikul, saadi muuseumitunnis täpsemalt teada ka Ilon Wiklandi ja Astrid Lindgreni koostööst paljudele lastele tuttavate raamatute väljaandmisel. Programmi üheks osaks oli meisterdamine (kollitav Karlsson :-)).

Ka 4.c lapsed tutvusid Haapsaluga huvirong Peetrikesega sõites. Paljude arvates oli see väga lõbus, sai teada huvitavaid fakte Haapsalu kohta, tõdeti, et Haapsalu on ilus ja turvaline linn. Pärast Peetrikesega sõitmist avas oma uksed Raudtee- ja Sidemuuseum, kus tutvustatakse Eesti raudteede pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. Uudistati vedureid ja vaguneid, kohtuti viisaka jaamaülemaga, uudistati nii väikese ekraaniga televiisorit, et seda pidi lausa luubiga vaatama. Saadi teada, et Eestis on eelmise sajandi keskel olnud raadiomaks. Astuti sisse ka vaksali postiagentuuri.

Õppereisi viimane sihtkoht oli mõlemal klassil Haapsalu piiskopilinnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandil. Põneva avastusretke käigus saadi teada, kuidas keskajal ehitati kivist maju (lapsed õppisid ehitama võlvkaart) ja kuidas neid köeti, kuidas mõõdeti aega, kuidas käidi koolis ja õpiti, kuidas tehti püssirohtu ja milline oli keskaja sõjamehe varustus. 

Haapsalu linnuses etendasid lapsed koos külastusjuhiga ka miraaklimängu „Püha Jüri“. Saadi teada, et miraaklimängud olid usulise sisuga rahvapärased näidendid, mis olid Euroopas väga populaarsed 13.–16.sajandil. Tavaliselt rääkisid need mõne pühaku elust ja imetegudest. Külastusjuht oli miraaklimängus jutustaja rollis, lapsed said hoida ja liigutada nukke või kehastuda kõrvaltegelasteks. Igatahes kurjast draakonist saadi koos jagu!

Peale näitemängu tutvuti Haapsalu kõige vanema hoone põgenemiskindla vangikongiga, heideti pilk kirikusse (Valge Daami ilmumine sai ka selgust!), roniti vahitorni ja vaateplatvormile. Lapsed arvasid, et oleks põnev osata ette kujutada, kuidas elu lossis selle hiilgeajal käis, näiteks 16.-17. sajandil.

Neljandikel olid toredad teistmoodi koolipäevad Haapsalus!