Otsi
Artiklite sarjad
- Kümme küsimust (12)
- Vilistlase vaatepunkt (11)
- n päeva lõpetamiseni (37)
- Bookstagramid (49)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. jaanuar
- Liisa Kiier 9.c
- Marten Sepp 8.c
23. jaanuar
- Karl Martin Kremm 9.b
- Mia-Lisandra Põldemaa 1.b
24. jaanuar
- Ardo Andreas Jaansalu 5.b
26. jaanuar
- Eliise Mõts 2.c
- Iris Schockaert 7.c
- Liisa-Marie Vaher 6.a
27. jaanuar
- Anzhelika Petrova 4.b
- Kristofer Kiil 6.b
28. jaanuar
- Elli Kolk 3.a
- Mia Morgun 8.a
- Märten Kuris 8.b
- Oskar Marten Valk 3.a
- Remii Salumäe 4.c
29. jaanuar
- Artur Veelaid 8.c
- Markus Saarela 2.a
- Rihanna Juursoo 7.d
Töötajate sünnipäevad
22. jaanuar
- Inga Engso
28. jaanuar
- Kersti Tiidermann
Aprillikuu esimesel reedel käisid kaheksandad klassid erinevatest Saaremaa koolidest spordihoones mereteemalisel koolitusel „Meri ja mina ka!“. Kokku oli kuus töötuba ning nendest ja oma muljetest veidi täpsemalt 8.a klassi õpilaste pilgu läbi.
I töötuba: Veekogud
Veekogud võivad olla kaunid, kuid alahinnata nende ohtlikkust on riskantne. Enne veekogusse minemist tuleb alati veenduda veetingimuste ohutuses ja oma ujumisoskuses. Kui oled vees hädas, ei tohi paanitseda, vaid tuleb püüda rahulikuks jääda ja kasutada õpitud päästeliini viskeoskusi. Päästeliini viskamine on oluline oskus, mis võib päästa elusid, seega seda tuleb harjutada regulaarselt. Veekogudes olles tuleb pidada alati silmas vee sügavust, voolavust ja temperatuuri ning olla valmis vastavaks olukorraks. Veekogude ohutus hõlmab ka päästevestide kasutamist, eriti kui vees viibimine on pikem või tingimused muutuvad keeruliseks. Tuleb õppida tundma ümbruskonna veekogusid, sh ohtlikke piirkondi ja kohalikke päästemeeskondi. Ei tohi hüpata võõras kohas vette enne, kui oled veendunud selle ohutuses ja tead, kuidas seal hädas olles käituda.
Grupi mõtted võttis kokku Tiffany Šaukštelite
II töötuba: Esmaabi
Saime teada, kuidas inimest elustada. Kuidas käituda, kui näeme inimest tänaval lamamas. Meile näidati ja räägiti, kuidas vigastatud kätt esmalt toetada. Näidati ka, kuidas tegeleda esmase verejooksuga. Saime mässida oma tiimikaaslased sooja teki sisse ja proovida elustamist. Väga palju annab elustamisel juurde suust suhu hingamine, mida pereliikme, sõbra, trennikaaslase puhul kindlasti teha tuleks. 30 korda südame massaaži ja kaks korda hingamist.
Grupi mõtted võttis kokku Johanna Kallas
III töötuba: Ohutu käitumine veekogul
Meie n-ö kodugrupp jagati kaheks: ühed õppisid tegema erinevaid sõlmi ning teised samal ajal kuulasid. Saime teada, kuidas käituda veekogul. Saime teada, et päästevest tuleb panna selga juba enne vette astumist. Pead andma kindlasti teada kellelegi, et lähed merele. Pead ka teada andma, kui kaua ära oled. Kaasas peavad olema vajalikud asjad. Ära tee lollusi ja arvesta ka teistega. Ära vii merre prahti. Tuleb teha ka kindlaks, et paat on töökorras.
Grupi mõtted võttis kokku Heidi Väli
IV töötuba: Päästevestid
Töötuba koosnes kahest osast. Alguses tutvustati erinevaid päästeveste, üks õpilane kutsuti ette ja tema peal näidati päästevesti õiget selgapanemist. Väga oluline on kinnitada kõik selleks ettenähtud kohad. Hiljem saime kõik ise päästevestid selga panna ja harjutada sooja hoidmist, kui on vaja külmas vees ellu jääda. Valiti välja kolm õpilast, kes pidid päästevesti selga saama eritingimustes: üks pidi kogu aeg hüppama batuudil, nagu oleks tormi käes, teisel seoti kinni silmad ning kolmandale anti ühte kätte poksikinnas.
Grupi mõtted võttis kokku Chris Kerson
V töötuba: Talvine veeohutus
Töötuba algas nii, et pidime kirjutama märksõnu selle kohta, mida võtame kaasa jääle. Anti kott täis igasuguseid asju ja pidime nendest välja valima, mida oleks mõistlik kaasa võtta jää peale minnes. Proovida saime, kuidas kasutada jäänaaskleid ja milline tunne on nendega ennast jääaugust välja tirida. Samuti näidati, kuidas sõpra uppumisest päästa: seod kokku riided, mis moodustaks üle kahemeetrise „köie“. Saaniga sõites lähed alati sealt tagasi, kust tulid. Kes soovis, sai ka proovida panna käsi jääkülma vette, et tunda, kui külm on talvel vesi ja kui raske võib olla liigutada vette kukkudes. Väga vähesed hoidsid kätt vees kauem kui 6 minutit. Saime teada, kuidas nimetatakse erinevaid jääliike. Nägime ka päästjate varustust ja tarvikuid, mida nad päästmisel kasutavad. Üks vabatahtlik sai ka proovida päästjate talveriietust ning üritada end selles jäänaasklite abil august välja tõmmata.
Grupi mõtted võttis kokku Melani Maripuu
VI töötuba: Merepäästevarustus ja võimekus
Alguses saime kuulata merepääste tööst lähemalt. Tutvusime merepääste varustusega.
Panime pilte õigesse järjekorda – mida teha merel toimuvas hädaolukorras. Saime maitsta päästepaadi toitu ehk küpsiseid. Saime ka vaadata, mida võetakse hädaolukorras kaasa. Meile meeldis see pildiülesanne, sest saime ise mõelda ega pidanud ainult kuulama. Poistele meeldis ka telgis istuda ja masinaid vaadata. Elus võib neid teadmisi vaja minna, kui sa oled merel ja sul on päriselt abi vaja.
Grupi mõtted võttis kokku Renaate Treirat
Veel sel kevadel on tulemas ka mereohutuskoolituse praktiline osa, kus muuhulgas saab näiteks turvalises basseinivees kummuli olevat paati õigetpidi keerata.
saksa keele õpetaja