Mõte vahetusõpilaseks minna tekkis pärast seda, kui olin klassijuhataja käest selle programmi (toim  VeniVidiVici) kohta kuulnud.

Valisin just Simuna kooli, kuna minu ema käis ka kunagi seal koolis ja seal koolis õppisid juba varem tuttavad inimesed.

Simuna koolis oli kindlasti teistmoodi see, et õpilasi on palju vähem. Kuna kool on nutivaba, jäi õpilastel palju rohkem aega, et üksteisega suhelda.

Minu lemmiktund teises koolis oli eesti keel ja kirjandus, sest seda tundi andis minu jaoks väga tore ja humoorikas õpetja Siiri Kanarbik, kes oli ühtlasi mu klassijuhataja vahetusperioodi ajal.

Vahetusperioodi ajal elasin oma vanaema ja tädi pere juures. See muutis minu jaoks need kaks nädalat kergemaks.

Seal olles sain teha ka väga palju põnevaid asju: käia spaas ujumas, käia tervisekonverentsil (esinesid Ott Kiivikas, Rita Rätsep, Epp Kärsin), ning kuna seal on ümberringi mets, oli võimalus käia ka metsas jalutamas.

Minu arvates on oluline käia vahetusõpilaseks sellepärast, et veidi oma mugavustsoonist väljuda ning leida uusi sõpru. See kogemus muutis minu jaoks arusaama, et maal pole üldse elu. Tegelikult on küll, seal toimub tihti igasuguseid kogukonnaüritusi ning seal elavad väga toredad ja töökad inimesed.