Eesti pole iseseisev riik väga kaua olnud, kuid kultuur ja kombed on meil suuresti arenenud. Inimesena on eestlane töökas ja kokkuhoidlik ning see ei ole kindlasti muutunud varasema ajaga võrreldes. Mina ise saan öelda, et kui ma alustan millegagi, siis ma enne puhata ei saa, kuni asi on tehtud ja korralikult.

Rääkides kommetest, haihtuvad traditsioonilised tegevused vaikselt. Väidetakse, et eestlane on põllumeheks loodud, kuid massiivse arvutite ning muu elektroonika arenguga on peamine fookus hoopis maaelult kõrvale kaldunud. Eesti on väga väike, aga maailmas tunnustatud kui infotehnoloogiliselt hästi arenenud riik. Välja saan tuua näiteks Skype’i ja e-hääletuse loomise.

Kui eestlaste käitumisele mõelda, siis ma arvan, et me oleme pigem tagasihoidlikud ning võõrastega suhtlemine tekitab raskusi. Meil läheb aega, et kedagi usaldama hakata. Sellele ei aita kaasa rahva üldiselt melanhoolne iseloom, me ei ole kuigi avatud. Tegelikult armastavad eestlased nalja ja ka jutustamist, kuid seda tuttavate seltskonnas. Minuga on küll nii.

Eestlane peab oluliseks loodust – metsad, allikad, loomad – ja oma kodu. Mida pean mina uhke eestlasena kõige olulisemaks? Kindlasti meie kultuuri ning kuidas selle eest on võideldud ja ikka edasi võideldakse. Noore riigina on meil juba palju traditsioone ja üritusi, mida saab tähistada, teades, et meie esivanemad on selle võimalikuks teinud.

Ma olen kohutavalt rahul, et olen sündinud eestlasena ja saan öelda, et siia kaunile maale ma elama ka jään.

* Töö on kirjutatud eesti keele tunni raames.