üles
Laupäev, 5. oktoober 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

5. oktoober

6. oktoober

7. oktoober

8. oktoober

10. oktoober

11. oktoober

12. oktoober

Töötajate sünnipäevad

9. oktoober

11. oktoober

Reportaaż, avaldatud 3. jaanuar 2024, vaadatud 985 korda, autor Kristin Lauri, noorsootöötaja
Õpilaskoosolek tõi aula rahvast täis
 Galerii Autor/allikas: Gert Lutter

Novembris leidis aset õpilaskoosolek, kuhu õpilasesindus kutsus igast 4.–9. klassist kolm esindajat. Kohtumise eesmärgiks oli arutelu koolielu teemadel, lahenduste otsimine ja info vahendamine õpilasesinduse, õpetajate, juhtkonna ja õpilaspere vahel.

Kohtumine oli maailmakohviku stiilis. Maailmakohvik on kaasamismeetod, mis võimaldab algatada olulisi vestlusi, leida erinevaid osapooli kaasates olemasolevatele probleemidele lahendusi ning ühiselt otsida tulevikku mõjutavaid uudseid ideid.

Õpilased valisid endale meelepärased lauad. Laudades olid juhtidena meie õpilasesinduse liikmed ja spetsialistidena õpetajad.

Aktiivsete vahetundide ja klassivälise tegevuse lauas tuli juttu, et kool võiks olla rohkem telefonivaba, igal lennul võiks olla oma võimlavahetunni aeg. Toimuda võiks rohkem klassireise/õppereise. Õpilased korraldavad ise vahetunnis mänge, see oleks huvitav ja samas pakuks tegevust ka korraldavatele õpilastele endile. Meil võiks olla puhkenurk koos aktiivsete lauamängudega. Lauas oli spetsialistina Ülle Räim.

Õpetajate käitumisest õpilastega ja õppemahu kohta leiavad õpilased, et õpetajad võiks tunnis rohkem selgitada, mida kodus teha tuleb ja kuidas õppida, samas leiavad nad, et liigne õppimine ei ole tore ning nädalavahetusteks jäetakse koju liiga palju õppimist. Kontrolltööde kohta tuuakse välja, et rohkem kui 5 kontrolltööd nädalas on liiga palju, isegi 5 on juba liiga palju. Ettepanekuna õpetajatele nimetati, meil võiks olla igas aines üks kontrolltöö kuus, mis võtaks õpitu kokku. Kodu võiks olla õpilastele puhkamiseks ja tunnid võiks olla isegi pikemad, et tööd jõuaks koolis tehtud ja kodus poleks vaja nii palju õppida. Esmaspäeviti ja reedeti ei peaks kontrolltöösid olema. Õpetajad käituvad hästi, aga õpilased käituvad halvasti. Samas on mõned tunnid väga igavad ja see paneb õpilasi omavahel lobisema. Õpetaja võiks vaikuse klassis saavutada erinevate nippidega, karjumine ei meeldi. Tuuakse välja, et tihti saab vaikuse just karjumisega, aga pigem võiks õpetaja näiteks vait jääda, kuni klass kuulama hakkab.  Õpetajad vahel pakuvad abi, aga siiski ei anna seda. Tahetakse, et õpetajad oleks rohkem sõbrad ja usuks oma õpilastesse. Tundide sisu osas leitakse, et tundides võiks olla rohkem liikumist, rohkem õuetunde, rohkem reise ja mänge. Lauas olid spetsialistidena Virge Lember ja Mihkel Vendel.

Õpilaste käitumine koolis ei ole tihti hea. Seega peaks õpetajad olema rangemad. Meie koolis on olemas HEA TAVA, sellest tuleks kindlasti  rohkem rääkida. Reeglite rikkumise eest võiks välja mõtelda karistused, mis motiveeriks reegleid mitte rikkuma. Riietus koolis peaks olema kõigil korrektne. Nii näeks koolikeskkond juba ise ka parem välja. Kooli vara tuleks hoida ja õpetajaid austada. Lauas oli spetsialistina Kersti Kirs.

Klassijuhatajatunnid on vaja muuta põnevamaks. Kindlasti tuleks seal jagada infot ja planeerida klassi tegevusi, aga peaks olema ka palju muud. Võiks teha näiteks meeskonnamänge, kohtuda vilistlastega, külastada erinevaid asutusi, tutvuda karjäärivõimalustega ja rääkida näiteks Kaitseliidust jms. See võiks olla nagu klassi ja klassijuhataja koostöötund, kus valmistutakse erinevateks sündmusteks (võimlemine, näitlemine). Võiks olla kohtumised direktoriga, mis motiveeriks õpilasi rohkem õppima. Tahetakse rääkida reaalsest elust, võiks lahendada elulisi probleemülesandeid (nt kuidas koostada pere eelarvet, kuidas makse makstakse jne). Või siis võiks toimuda mõned klassijuhatajatunnid lennuga koos. Lauas olid spetsialistidena Eve Tuisk ja Malle Tiitson.

Meie kooli tulevik on lai teema, mis tegelikult võtab hästi kokku kõik teised lauad. Räägiti sellest, et võiks olla koolidevaheline e-spordivõistlus, rohkem lennuüritusi. Et detsember põnevamaks teha, siis võiks olla jõulude ajal kinkide vahetamine klasside vahel, kirjade saatmine ja soovikirjad.  II kooliastme sündmus „Öö loeb“ peaks olema kogu koolile. Kuna meil on suur ja ilus koolihoov, siis võiks olla kooliõues rohkem tegevusi ja lilledest kooli logo. Tahetakse, et koolis oleks arvuti kasutamise nurk, näiteks raamatukogus. Koolis võiks olla klassidevaheline väitlusturniir. Kooligarderoobid võiksid olla ilusamad ja koridoris võiks olla rohkem istumisvõimalusi. Ja muidugi on kõigi õpilaste unistus, et klassiööd oleks lubatud. Lauas olid spetsialistidena Marit Tarkin ja Siim Usin.

Kiusamine ja selle ennetamine meie koolis vajab veel tööd. Kiusamist on väga raske ennetada. On nii füüsiline, verbaalne kui ka virtuaalne kiusamine. Kiusamist on rohkem, kui võiks olla, juba alates 1. klassist. Kiusatakse näiteks erisuste ja probleemide pärast, esineb isegi rassismi. Soovitatakse pöörduda õpetaja või vanema poole, aga kindlasti tuleks oma murest rääkida. Ole ise tore õpilane, enesekindel ja aus, see aitab ka kaasa.  Samas tuuakse välja, et muredest kardetakse rääkida ja vahel viib enesekaitse veel suuremate probleemideni. Lauas oli spetsialistina Valeria Liigsoo-Luige.

Kooli brändi loomine on tänavu olnud väga aktuaalne teema. Lauas tuli juttu sellest, mis on juba tehtud ja loodud. Õpilased arvavad, et kooli traditsioonid vajavad hoidmist, aga ka uuendamist, näiteks koolil võiks olla oma bänd. Meil võiks olla veel enam lennuüritusi. Üks kindel soov oleks see, et Saaremaa koolidel oleks omavahel rohkem suhtlust ja võistlusi (nii nagu vanasti oli SÜG vs. KG). Meil võiks olla  oma tekkel, spordiriietus, veepudel, korvpall, kõrvarõngad, jakk, koolitarbed, püksirihm, laualipp, dressipluus. Lauas oli spetsialistina Lelet Aavik-Part.

Koolikeskkond (füüsiline keskkond)  on meile väga oluline, sest veedame seal suure osa oma ajast. Et meil oleks parem olla, siis võiks turvakaameraid koolis olla rohkem, lisaks istumiskohad garderoobis ja kott-toolid koridorides, ja vähem võiks olla kiusamist. Võiks olla pingpongilauad ja aktiivsed lauamängud vahetundides. Samas leitakse, et meil on juba palju huvitavat ja põnevat koolis olemas ka. Murekohana saab tuua välja, et kevadel on klassides väga palav ja klassides võiks olla uued toolid. Soovitakse poiste ja tüdrukute eraldi WCsid, fööne ujula riietusruumidesse.  Üldiselt tuleks meil endil ka kooli vara paremini hoida. Vestlust laudkonnas modereerisid Grete Pihl ja Raina Tiidovee.

Vaimne tervis ja selle hoidmine on alati aktuaalne. Toodi välja põhilised eeldused, nagu hea ja pikk uni, tervislik toitumine, peaks olema head ja toetavad sõbrad. Ole ise positiivne, toetav ja sõbralik, siis on endal ka kergem. Aga mida saaks teha vaimse tervise parandamiseks veel? Näiteks kirjuta või joonista oma mõtted välja, tee kellelegi head ja võta aega puhkamiseks. Mida saaks koolis teha? Võiks olla puhkeala, teraapiakoer, vähem õppimist ja lühemad tunnid. Lauas oli spetsialistina Liina Ajangu. 

Õpilasesindus tänab väga kõiki osalejaid ja spetsialiste. 

Kristin Lauri,
noorsootöötaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii