Aasta arvudes

Oleme olnud tublid kirjutajad-kajastajad: õppeaasta jooksul ilmus kokku 448 artiklit. Vaieldamatult kõige populaarsem lugu oli „Lastekaitsepäev „Maa tuleb täita lastega ...““, mida loeti 2421 korral. Üle kahe tuhande korra avati ka artiklit „Pliks, plaks - terviselaks!“, vastavalt 2158 korda. Enimloetud persoonilugu tutvustas õpetaja Triin Kõuet  – „Saame tuttavaks – klassiõpetaja Triin Kõue“ ning vaieldamatult populaarseim uudis oli „Nooruse kooli direktoriks saab Marit Tarkin“. Juba terve aasta on meie koolis töötanud ka ukraina õpetajad ning neid tutvustav lugu „Ukraina õpetajaid võlub Saaremaa loodus“ köitis lugejate huvi lausa 1500 korral.

Traditsioonilistest sarjadest jätkusid nädala kunstitöö, uute töötajate tutvustamine, „n päeva lõpetamiseni", klassilood ja muud õppetööd kajastavad artiklid.

Uus ja huvitav

Nooruse Meridiaan on omanäoline koolileht, mida küll veavad-teevad õpetajad, kuid mille eesmärk on anda just õpilastele võimalus katsetada ajakirjanikurolli ning teha tutvust erinevate ajakirjandusžanritega. Igal õppeaastal oleme püüdnud kaasata kirjutajate ridadesse üha rohkem noori ning sel õppeaastal võime uhked olla lausa nelja uue edukalt käima läinud artiklitesarja üle.

Esimene neist, bookstagramid, sündis kirjandustunni ülesandena, kuid loodetavasti jätkub leheveergudel ka järgmistel aastatel, pakkudes põnevaid lugemissoovitusi ja köitvaid visuaalseid tutvustusi kõigile raamatusõpradele. Kokku ilmus sel õppeaastal 20 eriilmelist Bookstagrami.

Teine noortelt noortele mõeldud ja kirjutatud lugude sari on #muusikasoovitus – kevadel jõudis neid ilmuda kuus.

Sel õppeaastal valis Nooruse kooli õpilasesindus oma liikmete seast ka n-ö kirjasaatja, kelle ülesandeks sai valgustada lähemalt õpilasesinduse tööd ja tegemisi. Kätrin Tamira Kanemägi (9.d) kirjutas neli ülevaateartiklit ning loodame, et järgmisel õppeaastal võime lugeda juba järgmise kirjutamishuvilise sulest ilmuvaid ÕE tegemiste kokkuvõtteid.

Koolilehte ei loe ega tee ainult õpilased ja õpetajad, vaid ka lapsevanemad. Nii ongi hea meel tõdeda, et sel õppeaastal on kooli hoolekogu tutvustanud oma tööd meie lehe veergudel kuuel korral (Hoolekogu), olles nii loonud püsirubriigi.

Nooruse Meridiaani teevadki eelkõige meie toredad kirjutajad. Väljastpoolt toimetust olid sel aastal kõige toimekamad Kristin Lauri (26 lugu), Raina Tiidovee (20 lugu) ja Madli-Maria Naulainen (14 lugu). Aitäh kõigile kirjutajatele!

Kuid koolileht ei avalda vaid kirjutisi. Kunstiõpetaja Ene Pidmann on pakkunud meile võimalust nautida nädala kunstitööd lausa 10 korral. Rõõm on tõdeda, et kunstitööde valimise ja avaldamise protsessiga on liitunud ka teised kunstiõpetajad – Eliise Belinets ja Kristin Lauri.

Nooruse Meridiaan pakub juba teist aastat meediaringi õpilastele võimalust tutvustada oma tegemisi ja loomingulist poolt. Seda õppeaastat alustasid noored foto- ja videohuvilised loodusfotonäitusega ning intervjueerides fotode autoreid Saamuel Vahterit ja Taavet Tennot. 

Traditsioonid kujunevad aastatega. Nii on läinud ka Nooruse Meridiaani jõululugudega – selgi aastal lugesid koolitöötajad koos oma lastega südamlikke jõululugusid videosse ning tõid nii jõulurõõmu ja -ootust meile lähemale. Suur-suur tänu teile!

Uutest ettevõtmistest pakkus suurt rõõmu ja eduelamust projekt „Suveseik“, kus iga klass sai valida ühe fotomeenutuse eelmisest suvest ning neist kujunes huvitav kollaaž, mis viis tagasi puhkusemälestuste juurde ning samas peegeldas toredasti ka meie koolikogukonna olemust. Nooruse Meridiaan on otsustanud selle projektiga jätkata, seega pildistage suvel oma toredaid hetki ning olge valmis sügisel neid teistega jagama!

Kellele meeldib reisida?

Meile meeldib! Koolijuhataja Toomas Takkise 2021/2022. õppeaasta vastuvõtul sai Nooruse Meridiaani toimetus viimaste aastate tubli töö eest preemiaks kultuuri- ja õppereisi enda valitud sihtkohta. Tõdeme rõõmuga, et reis Lõuna-Eestisse, täpsemalt Tartusse ja Võrru sai teoks, pakkudes kultuurielamusi ning võimalust piiluda n-ö pärisajakirjanduse maailma, kust noppisime ideid ka oma koolilehe tarvis. Üks idee, ajakirjanduslik taaskasutus, sai igas mõttes oma nahal kogetud: meie külaskäigust LõunaLehe toimetusse ja sellest Nooruse Meridiaanis ilmunud artiklist „Kui lehetoimetus neljapäeva keskpäeval bussi istus, polnud tunnid veel lõppenud …“ ilmus omakorda lugu LõunaLehes (vt „Toimetuse lõunareisi järellainetused“). 

Nooruse Meridiaan loodab, et kõigil tema lugejatel ja kaasautoritel tuleb kogemuste-, elamuste- ja reisiderohke suvi. Reisida võib kaugemale ja lähemale, aga ka kodust lahkumata. Sarnaselt õpilastele annavad meie toimetuse liikmed teile suvesse kaasa väikesed raamatu- ja muusikasoovitused. Olgu need teile toredad kaaslased suvistel reisidel või ka reisiks endaks! 

Reet soovitab: Loe ja naudi – Meri Valkama „Sinu Margot“ 

Meri Valkama „Sinu Margot“ on nimetatud Soomes 2021. aasta parimaks debüütteoseks. Ütlen, et lihtsalt üks mõnusalt hea lugemine.

Žürii hinnangul loetakse seda teost äärmiselt küpseks ja tasakaalukas teoseks. Kui ma ei oleks lugenud enne Meri Valkama kohta, oleksin arvanud, et kirjutajaks on eakam inimene. Tegelikult on ta suhteliselt noor analüüsimaks nii hästi tolleaegset elu Saksamaal, kuigi jah, ta on varases lapsepõlves elanud Ida-Berliinis.

Minu jaoks on kõige põnevam osa just Ida-Berliini ja Lääne-Berliini vastasseis. Raamatu peategelased on suured sotsialistid. Olin kindel, et kõik inimesed oleksid tol ajal tahtnud elada Lääne-Saksamaal. Selle raamatu lugemisel sain kogeda hoopis midagi muud. Ajaloohuvilistele põneva vaatenurga alt kirjutatud raamat.

Väga kujukalt on kirjutatud inimestest vaheldumisi kahel ajatasandil: kaheksakümnendad ja tänapäev. Autor kirjeldab inimestevahelisi sidemeid läbi põlvkondade, mis on ühtaegu tugevad, siis jälle haprad.

Kõik, kes on lugenud, on raamatu heaks kiitnud.

Anu soovitab: Kazuo Ishiguro „Ära lase mul minna“

Seoses tehisaru päevakorrale kerkimisega on hea meelde tuletada, et teadusulme autorid on sarnaste teemadega tegelenud juba ammu. Ishiguro „Ära lase mul minna“ ei käsitle küll tehisintellekti, küll aga probleeme, mida tehnoloogia areng endaga kaasa toob, ja eetilisi valikuid, mille ette inimkond seatakse.

Kinnises erakoolis õpivad noored, kellesse sisendatakse varakult, et nad on erilised, et nende käekäik on ühiskonnale eriti oluline, nende haridusele pööratakse erilist tähelepanu. Nad on noored nagu noored ikka, oma igapäevaste pisemate ja suuremate probleemidega, tunnete ja unistustega ... Ainult et – nad ei olegi tavalised noored, vaid kloonid, kes on loodud kindla eesmärgiga.

See on valus ja hingeminev teos, mis paneb mõtlema, kust läheb piir lubatu ja lubamatu vahel.
Romaani põhjal valminud ka film (PÖFFil oli eestikeelseks pealkirjaks „Hoia minust kinni“).

Suurepärane autor, Nobeli preemia laureaat, on sündinud Jaapanis, kuid üles kasvanud ja õppinud Inglismaal, kus elab praegugi. Vaatamata sellele, et tema teoste tõlkimine on keeruline ülesanne, on eestindatud kõik tema senised kaheksa romaani. Viimasena ilmunud „Klara ja päike“ jutustab teismelise tüdruku jaoks programmeeritud tehissõbrast ning jätkab eetika ja inimlikkuse teemal.

Eve soovitab: Nii hea välimus nõuab vaeva ehk noorteromaan „Ime“ 

J. Palacio noortele kirjutatud teos „Ime“ sattus minu lugemislauale täiesti juhuslikult – kolleeg Anu R. ei tahtnud oma raamatut veel koju viia, seega andis mulle selle lugemiseks. Ja hea on, et andis, sest see teos kriibib hinge, raputab läbi, toob pisarad silma, samas annab lootust ja paneb südamest naerma. 

Teos räägib Auggie’st (August Pullmanist), moondunud näoga noormehest, kes sagedaste operatsioonide tõttu ei ole seni tavakoolis käinud, nüüd aga läheb ühe erakooli 5. klassi. Uude kooli minemine on alati natuke ärevust tekitav, aga kui sa oled pisut eriline … Võite vaid ette kujutada, mida see endaga kaasa toob: kuidas suhtuvad uude õpilasse klassi- ja koolikaaslased, kuidas tunneb end Auggie? Ja mis seal salata, märkimisväärne on seegi, kuidas laste arvamust ja käitumist hakkavad mõjutama nende vanemate (eel)arvamused. 

Põnevaks muudab teose erinevate vaatepunktide kasutamine: kõrvaltegelaste lood hakkavad andma vihjeid ja täpsustusi ka Auggie’ elu kohta, näiteks saab teada seda, miks on aeg-ajalt kosmonaudikiivri kandmine noormehele nii oluline. 

Teos andis mulle palju mõtlemisainet nii lugemise käigus kui ka pärast seda. Näiteks õpetajana pani mõtlema, miks kannab tänapäeva noor n-ö kosmonaudikiivrit ehk kapuutsi või mütsi. Lapsevanemana tekitas teos aga siirast imetlust – kui palju jõudu ja usaldust peab olema peredes, kus kasvab eriline laps.  

Alles mõni päev tagasi avastasin, et 2017. aastal on teose põhjal valminud film. Kavatsen seda lähiajal koos lastega kindlasti vaadata. 

Triin soovitab: Curly Strings „Õnn“

//Õnn ei seisne mu saavutustes, õnn on peidus väga väheses, õnn on hoida end teineteisele, elu on ilus privileeg//. 

Gert soovitab: Vennaskonna „Suvi“

Jah elada võiks nagu tahaks
Ja muret ei peaks tundma millestki
Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
Ja sõltuma ei pea kellestki.

Ilusat suve algust kõigile!

Jaana soovitab: Sadamasild "Tuksub süda" 

See vist ongi päris see, mis meid õnnelikuks teeb!

Mõnusat kuulamist ja lugemist ning kohtume taas sügisel!