Tarvis on oma hinded hoida heal tasemel, eksamid sooritada hästi või veel parem väga hästi ning seda kõike selleks, et astuda sügisel gümnaasiumisse. Mina näen, et gümnaasiumisse minek on ainuõige valik ja selle valikuni jõudsin ma alles üheksanda klassi alguses. Siis ma alles mõistsin olukorra tõsidust ning nüüd on vaja tõesti pingutada, et saavutada oma eesmärk.

Mis mõtted veel tekivad, teades, et kooli lõpuni on jäänud umbes 100 päeva?

Olen siin koolis käinud esimesest klassist alates. Suur osa klassikaaslastest on püsinud samad üheksa aastat. Veider on mõelda, et järgmine sügis enam samasugust koosolemist ei ole ega sama tuttavat koolimaja. Kohati on kurb, kuid samas on ootusärevus tuleviku suhtes suur. Huvitav, kas minu klassikaaslased tunnevad samamoodi?

Kooli lõpusirge ei too endaga kaasa ainult pingutusi, vaid ka palju erinevaid üritusi. Klassipulm, tutinädal, lõpupidu – need on mõned üritused, mis pakuvad palju põnevust ja nalja tavalisse kooliellu. Hiljem täiskasvanueas on, mida peale õppimise meenutada.

Olen uhke enda üle, et otsustasin oma eesmärgi nimel pingutada, ja üritan nautida viimaseid kuid siin koolis – täie rauaga.