üles
Kolmapäev, 1. veebruar 2023
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

1. veebruar

2. veebruar

3. veebruar

4. veebruar

5. veebruar

7. veebruar

8. veebruar

Töötajate sünnipäevad

1. veebruar

3. veebruar

5. veebruar

Reportaaż / ÕppetööSõrvemaa loodus võlub
6.c uudistab Salme laevade asupaika / Grete PihlSõrvemaa loodus võlub / Madli-Maria NaulainenSõrvemaa loodus võlub / Madli-Maria Naulainen
Reportaaż, avaldatud 28. november 2022, vaadatud 337 korda, autor Madli-Maria Naulainen, haridustehnoloog / ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
6.c uudistab Salme laevade asupaika Autor/allikas: Grete Pihl

6. klassid käisid oktoobri lõpul ja novembri alguses nautimas Sõrvemaa looduse võlu. Lisaks põigati ka viikingite radadele ja tutvustati Salme leide. Saadi teada palju uut ja põnevat, rännati, uuriti kivistisi ja palju muud. RMK tasuta õppeprogrammi „Sõrvemaa looduse võlu“ sõite toetas Kultuuriranits.

Saime teada, et aastal 2008 ja 2010 avastati Saaremaal Salmel kahe eelviikingiaegse laeva jäänused koos luustike ja muinasesemetega. Need leiud olid nii olulised, et muutsid viikingiaegset ajalugu. 34 uuritud meest olid väga lähedaste esivanematega. Vaid viis teise laeva meest pärinesid mujalt Rootsist. Leiti ka palju looma- ja linnuluid mõlemast laevast. Kõik need loomad ja linnud olid ohverdatud matuse käigus. Ohverdusele viitas see, et luudel olid lõikejäljed. Tavaline oli koerte ja inimeste koos matmine viikingiaegsetes paatmatustes. Salmel teisena leitud laevas oli kokku vähemalt neli koera. Mehed, kes leiti, olid pikka kasvu, neil olid terved hambad ja nad olid heas vormis. Nad olid ilmselt sotsiaalselt kõrgema klassi inimesed. Arvatakse, et hukkunute hulgas oli viikingite kuningas, kuna ühe mehe suust leiti lauamängu kuninganupp. Miks hulk Rootsist pärit mehi, kellest paljud olid omavahel suguluses, Salmel uhkete väärisesemetega maeti, keegi täpselt ei tea, tõenäoliselt oli tegu maha peetud lahinguga. Arheoloogid uurivad seda edasi.

Kevin Treu, 6.b klass

Sõrves käisime Kaugatoma pangal. Seal nägime meriliiliate, trilobiitide, käsnade, korallide ja kihtpoorsete fossiile ehk kivistisi. Kui sealt hakkasime bussi poole tagasi minema, nägime seent nimega puugipask. Käisime ühel Viieristi õpperajal, kus nägime hiiekohta. Seal asus Kõrgema võluallikas. Jalutades märkasime ka valget või rohelist kärbseseent, tossuseeni ja seent, mis lagundab okkaid. Nägime seal ka sammalt nimega hundipiim.

Meie retk päädis Sõrve sääre tipus, kus nägime luige luustikku. Merele avanes sealt imeilus vaade. Oli väga huvitav päev!

Abigail Jasmiin Veberson, 6.b klass 

6.a klass jagab mõtteid õpitust ja meelepärasest

Mida õppisime?

Saime teada, et Sõrves kutsuti nõidu võludeks, kuulasime ja arvasime ära linnulaulu, nägime, et luuderohul on emas- ja isasleht ja saime kuulda, et ta on looduskaitse all. Saime näha seent nimega puugipask ja kuulsime, et Saaremaal oli kunagi raudtee. Sõrve on poolsaar. Kuulsime, kuidas on tekkinud liivaluited Sõrves ja rääkisime sellest, miks randa ei tohiks ehitada kividest torne. Sõrve rannas on ristlained. Saime kuulda, kuidas luiged endale abikaasat valivad.

Mis meile meeldis?

Matkarajal alla jooksmine, võileiva söömine, meri, matkamine, viibimine värskes õhus,  seltskond ja giid. 

6.c klass õppis, nägi ja sai teada järgnevat:

  • madalikule jooksnud Kreeka laeva lugu;
  • minevikus veeti mööda Salme jõge laevadel kaupu – oli lühem tee ja jõgi oli piisavalt sügav;
  • kivitorne ei tohi ehitada – inimene ei tohi loodust muuta;
  • kunagi oli Saaremaal raudtee, liikusid rongid;
  • uurisime kivistisi ehk fossiile, saime teada erinevate kivimite nimetusi;
  • viikingilaevade arheoloogilisest väljakaevamisest;
  • Sõrvemaa murdesõnu;
  • õppisime eristama hall- ja viigerhüljest, leidsime rannast viigerhülge skeleti;
  • nägime teisest maailmasõjast jäänud tankitõrjekraave;
  • taimede ja seente nimetusi;
  • õppisime loodust rohkem tundma.

Kõige enam meeldis õppekäigul

  • metsas ja mere ääres matkata;
  • Sõrve sääre tipus käia – oli tunne, nagu oleks maailma lõpus;
  • ilusat metsa avastada;
  • rannas fossiile otsida ja neid tundma õppida;
  • sõjast jäänud ehitisi vaadata;
  • viikingilaevadest rohkem teada saada;
  • merikapsas;
  • tuletorn ja selle lugu. 

Oli tore koos klassiga õuesõppel käia: looduses olla, Sõrve sääre tipus rannas jalutada, matkajuhti kuulata ja uusi paiku näha. Saime palju uut teada! 

Madli-Maria Naulainen,
haridustehnoloog / ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Galerii