üles
Pühapäev, 27. november 2022
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

27. november

28. november

30. november

1. detsember

2. detsember

4. detsember

Töötajate sünnipäevad

28. november

29. november

30. november

Artikkel, avaldatud 25. november 2022, vaadatud 228 korda, autor Helle Sulg, väikerühma õpetaja
Kadripäeva kadrid! Autor/allikas: erakogu

Väikerühma õpilastel oli palju uudishimulikke küsimusi kadrisantimise ehk kadrijooksu kohta. Otsustasime uurida ja leida vastuseid kadripäeva nimetuse, kommete ja maskeerimise kohta.

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Nii pühitsesid meie esiisad ja -emad oma karjakaitsja haldja Kadri austamiseks kadripäeva 25. novembril. Kadripäeva tähistamise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Seda päeva pühitseti Aleksandrias tegutsenud teaduste kaitsepühaku Püha Katariina surmapäevast, umbes 310. aastast alates. Suur austus Aleksandria Püha Katariina vastu on tulnud seetõttu, et ta oli 18-aastane noor haruldane naine ja intelligentne pühak, kes julges isegi keisrile teha etteheiteid. Ka viiskümmend tarka filosoofi ei suutnud temaga vaielda, sest Katariina mõtted olid selged ja puhtad. Sama kaunis on Katariina nimi, mis tähendab kreeka-ladina keeles puhtust. Katariina nimest on kujunenud põliseks eesti naisenimeks Kadri, teised lühendvormid on aga Kati, Kata, Kai ja Triinu. Venelastel on Jekateriina, prantslastel ja inglastel Chaterina. Kõik on väga ilusad naisenimed.

Kadripäeva kombed olid meil seotud esivanemate uskumusega, ilmastikuga, inimeste igapäevase tööga. Kadri oli üle karja, sest Kadri andis sigivust karjale. Eriti hästi hoolitseti sel päeval lammaste eest. Kadripäeval viidi mõnikord toit lauta ja söödi loomade juures. See pidi neile õnne ja tervist tooma. Tanguputru süües pandi lõngakera kausi alla. Seda süües pidi lambaid matkima – määgima, puksima, kukerpallitama. See toovat karjale õnne. Söödi ka lambaliha, herneid, ube ja kama. Kadripäeva peeti ka lambapäevaks ehk määgimise päevaks. Nii käidi perest peresse ja määgiti. Määgijatele anti putru ja herneid või õunu süüa. Tööd ei tohtinud kadripäeval teha. Keelatud oli ketramine, kudumine, õmblemine, lamba pügamine ja jahipidamine metsloomade ning lindude peale.

Kadrid ehk kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid, puhtaid, naiselikke ja ilusaid rõivaid. See oli naiste püha, kuna lõppenud olid naiste sügistööd. Nii käisid päev enne kadripäeva ehk kadrilaupäeval noored maskeeritult perest peresse, kogusid ande ja soovisid perele õnne. Mõnikord tulid ka terve perega, mis võis koosneda kadriemast titega ja kadrilastest. Nendega käis kaasas ka mõni loom või lind, kes kontrollis, kui hästi on majapidamine korras ja kas lapsed lugeda ning mõistatusi lahendada oskavad. Kadrisantimine käis koos laulu ja pillimänguga. Algul palusid kadrikesed sisselaskmist, siis laulsid tervituslaulu, soovisid lauluga lambaõnne, kapsa- ja karjaõnne. Andideks paluti kadrilastele särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha.

Püüdsime lahendada ka mõned ülesanded ja mõistatused. Vanasti öeldi, et kadri pissib. Mida see tähendab? Kadripäevast viskas talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. Jüripäeval aga vahetas jälle ringi? Mida see tähendab? Kadripäeval läheb karu koopasse. Mida see tähendab? Nüüd uurime ja võrdleme edasi, sest ka tänapäeval tähistatakse mardi- ja kadripäeva. Ainult nii saame hoida alles vana aja kombeid. Soovime, et kadripäevaaegsed tuuled ja tormid tooksid jõuludeks meile ilusa ilma.

Helle Sulg,
väikerühma õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii