üles
Teisipäev, 23. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

23. aprill

24. aprill

25. aprill

26. aprill

27. aprill

30. aprill

Töötajate sünnipäevad

25. aprill

27. aprill

29. aprill

Arvamus, avaldatud 25. mai 2022, vaadatud 1405 korda, autor Kätriin Allik 9.c
Kätriin 9.c klassist Autor/allikas: Gert Lutter

Kõik möödub nii kiirelt. Meil on jäänud vähem kui üks kuu kooli lõpuni. Selline tunne on, nagu mingi peatükk oleks vahele jäänud.

1. september 2013 oli päev, mil astusin siia koolimajja, ei õrna aimugi, mis mind siin ees ootab: klassiruum täis lapsi, mõni neist täiesti võõras, mõni juba natuke tuttavam. Sellest on möödas täpselt 3187 päeva, kuid mäletan seda päeva kui eilset.

Sellest koolist jääb nii mõndagi meelde. Kahju on küll, et enam Kuressaare Gümnaasiumis lõpetada ei saa, aga samas on uhke olla Kuressaare Nooruse Kooli esimene lend. Saime luua selle aastaga uusi mälestusi ning ka traditsioone, näiteks nagu suusalaager, mida nimetatakse nüüd talvelaagriks, mis ei toimu enam kaheksandas klassis, vaid üheksandas, ning ball, mis toimus gümnaasiumis kümnendas klassis, on nüüd ka üheksandikkude traditsioonide hulgas.

Selle aasta jooksul oleme jõudnud teha päris palju: õpetajate päev, jõulupidu, suusalaager. Nädal tagasi olime aulas tantsupõrandal ning viimasel kolmel päeval on meid koolis nähtud veepüssidega ja valgete kritseldatud särkidega ringi jooksmas. On olnud väga meeldejäävad koosveedetud aastad. Kõik need klassireisid, eriti Sõrve, sest kes neid kokku suudab lugeda, palju me sinna sõitnud oleme, ning kaks imelist laagrit, mille lennuga läbisime. Need aastad ja klassireisid on kõik olnud väga imelised, kus alati kaklesime bussi tagumiste istmete pärast ja laagrites üksteisega lähedasemaks kasvasime. Nüüd on need kõik läbitud ...  

Paljud armsad ajad, mis koos veetnud oleme, on ka hetkel näha aula seintel, kus nädal tagasi toimus ball ning dekoratsiooniks lennust pilte üles riputasime. Praegu on tõesti veider mõelda, kuidas see aasta nii kähku möödus. Alles ju tulime ja kõndisime, pisikesed käekõrval, esimese septembri aktusel, ja nüüd uuesti, tutiaktusel, aga siis juba viimast korda. Pisar tuleb silma selle peale, et varsti kõik siit koolist oma teed edasi läheme: kes jääb Saaremaale, kes suundub mandrile. Aga ega meie viimased kolm nädalat siin lihtsad olema hakka. Kohe esmaspäeval on meil ees meie esimene päris eksam eesti keeles. Peale eesti keele eksamit ootavad meid ees veel matemaatikaeksam ning valikeksamid. Tunnid võivad meil ju läbi olla, aga kooli satume me kontsultatsioonidesse ikkagi.

Muidugi jäävad meelde meile õpetajad ja kontrolltööd, mis mõnikord väga hästi ei läinud. Tahame tänada kõiki, kes meid selle 9 aasta jooksul siin koolis saatnud (ja talunud) on. Täname, et meid õpetasite, andsite kogemust ja julgust edasi sammumiseks.

Ja suur-suur aitäh, mu armas 1. lend, et te need aastad eriti eriliseks tegite. Jääte alatiseks meelde. Tuult tiibadesse ...

Kätriin Allik 9.c
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii