Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Kui väikseks peate Eestit teie? Minu jaoks on ta maailma suhtes nagu pisike täpike. Ka Euroopas on Eesti üks väiksemaid riike. Isegi siinsamas Eestis olles tundub kõik ikkagi kuidagi väga väike, kuid samas ka väga kodune. Ehk olete teiegi kokku puutunud olukorraga, kus reisite oma kodukohast kaugele Eesti teise otsa ning seal kohtute juhuslikult mõne enda tuttavaga ja siis ahhetate: „No küll see Eesti on ikka väike!“ Aga mida suudab siis selline väike riik korda saata? Milleks me teistele riikidele olulised oleme, miks meid lihtsalt mõne teise riigiga kokku liidetud pole? Kuidas oleme suutnud end tervele Euroopale tõestada?
Kui nüüd mõtlema hakata, siis esiteks – Eesti inimesed. Eestist on pärit tublisid sportlasi, nagu Gerd Kanter ja Anett Kontaveit, tuntud heliloojaid, nagu Arvo Pärt, kuulsaid kunstnikke, nagu Ilon Wikland, ja nii võiks loetlema jäädagi. Eesti on ka aktiivne osaleja erinevatel Euroopa võistlustel, nagu Eurovisioon, Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, iluuisutamises või jalgpallis ja nii muudkui edasi ja edasi. Kuid mis kõige tähtsam – kui Eestit poleks, ei oleks ka Eesti kultuuri. Eesti omapärast, laulu- ja tantsupeo-, kama-, verivorsti- ja hapukapsa- ning sinimustvalgehõngulist kultuuri. Ja samuti kaoks ära meie imeline eesti keel koos kõigi oma võlude ja valudega. Nii et siis kaotaks Euroopa ühe küll pindalalt väikese, kuid olemuselt väga suure ja omapärase kultuuri ning seda ei saaks mitte kusagilt mitte mingi hinna eest tagasi.
Kuid kui Eesti juures on nii palju häid asju, siis miks ei võiks kohe terve maailm olla ainult Eesti? Üks suur ja vägev Eesti võiks siis laiuda nii Ameerikas, Austraalias kui ka terves Euroopas. Kas siis oleksime veel õnnelikumad kui praegu? Ma arvan, et selle juures oleksid siiski ka mõned negatiivsed tegurid.
Esiteks kannataks tugevalt reisimine. Välismaale minek poleks enam võimalik, kui te just Kuule kui uuele „välismaale“ lennata ei soovi. Ja ükskõik millisesse maailma kohta te ka ei läheks, ikka oleks seal kõik üsna sarnane nagu teie kodukohaski, kuna tegu oleks ju alati Eestiga. Igal pool oleksid sarnased inimesed, sarnane keel, võib-olla esineksid vaid mõned erinevad murded, ning sarnane kultuur. Me kaotaksime nii palju Euroopa ja üldse kogu maailma ainulaadseid keeli, kultuure ning traditsioone. Me õpiksime koolis ilmselt võõrkeelte asemel kaks korda rohkem matemaatikat, seda me ju ometi ei tahaks, ega ju? Nii et minu arvates võiks maailm jääda ikka koosnema paljudest erinevatest riikidest ja Eesti võiks jääda sama armsaks ning väikeseks, nagu ta alati olnud on.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik Euroopa, üldse kõik maailma riigid täiustavad üksteist ja üks ei saaks teiseta. Ka Eesti endine president Lennart Meri on öelnud: „Euroopa ongi Euroopaks kujunenud seetõttu, et väga väikesele pindalale on koondunud palju erinevaid kultuure. See tähendab ka erinevaid keeli ja erinevaid mõttelaade. Nende summa ongi loonud selle salliva, selle juurdleva Euroopa rahva.“ Mina nõustun temaga täielikult.