Ameti esindaja, keda varjutama minna, pidid õpilased leidma ise. Ka vajalikud kokkulepped tuli ise sõlmida. Üldiselt peaks töövarjutamine kestma vähemalt neli tundi, aga keelatud pole tööelu jälgida ka pikemalt. Kuigi meetodi idee poolest peaks õpilane töötegemist osavõtmatult jälgima, siis läbi aastate on nad saanud ikka üht-teist ka ise järele proovida.

Töövarjutamise meetod annab lisaks erinevate ametite tundmaõppimisele õpilasele võimaluse panna proovile oma sotsiaalsed oskused ja analüüsivõime. Töövarjutamise kogemuse pidid õpilased päeva lõpuks võtma kokku töölehele ja kindlasti jagame me saadud kogemusi ka järgnevates karjääriõpetuse tundides.

Sel aastal käis töövarjuks ligi kolmveerand kõikidest 8. klassi õpilastest. Varjutatavaid ameteid jätkus tõepoolest seinast seina. Kõik õpilased, kes on siiani jõudnud oma kogemuse põhjal tagasisidet anda, on seisukohal, et töövarjutamine on huvitav ja vajalik ja et selliseid võimalusi võiks neil rohkemgi olla.

Suur tänu kõikidele ettevõtetele ja spetsialistidele, kes nõustusid oma igapäevarutiinist ja mugavustsoonist välja astuma, et pakkuda noortele seda väärtuslikku kogemust!

Töövarjupäev on JA Eesti programm 14–19aastastele põhi-, kesk- ja kutsekoolide õpilastele, selles osaleb igal aastal üle 3000 noore ja sama palju ettevõtjaid ning spetsialiste. JA Eesti on töövarjupäeva eestvedaja juba aastast 1998. Kuressaare Nooruse Koolis korraldame me töövarjutamist paindlikult – suuname selles osalema 8. klasside õpilasi oma karjääriõpetuse aine raames ja varjutamisi saab ühe konkreetse päeva asemel teha pikemalt, kuni trimestri lõpuni.