üles
Laupäev, 7. detsember 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

7. detsember

9. detsember

10. detsember

11. detsember

12. detsember

13. detsember

14. detsember

Töötajate sünnipäevad

9. detsember

14. detsember

Uudis, avaldatud 9. november 2020, vaadatud 3962 korda, autor Madli-Maria Naulainen, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog
1.a klassi mardisandid! Autor/allikas: Gert Lutter

Mardipäev on eesti rahvakalendri kombestikus laialt levinud ja tuntud sanditamispäev. Sanditamiskommet on peetud läänemeresoome hingekujutelmast välja kasvanud kombeks või Lääne-Euroopa kultuurilaenuks. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega. Nagu maagiliste toimingute puhul omane, joostakse mardisanti tähtpäeva eelõhtul ehk täna. Mardipäevaks pidid kõik põllutööd lõpetatud olema. Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi.

Eesti rahvakalendri tähtpäevadega seotult teame tänasel päeval vaid mardi- ja kadrisante. Vanarahvas tundis aga veel paljusid teisigi sanditajaid, eelmisel nädalal tegime juttu näiteks hingesantidest. Kõik need ringiliikuvad sandid erinesid oma nimetuse, maskeeringu, ülesastumise ja küsitud andide poolest. Mardi- ja kadrisandid on kõige populaarsemad, sest neid tunti üle kogu maa. Kõikide sanditamiste mõte oli aga sama: esialgu viljakuse ja õnne taotlemine, hiljem aga külanoorte lõbutsemine.

Meie esivanemad elasid hingestatud ilmas. Selle tähtpäeva algne mõte oli hingestatud looduse – päikese (taevaisand), maa (maaemand) ja haldjate (mardused) tänamine. Mardisandid olidki nagu kehastunud loodusjõud ja haldjad, kes mardilaupäeval käisid talust talusse, õnnistasid kogu talu ja selle asukaid, et uuel põllumajandusaastal, mis algas kevadel, kõik hästi läheks ning kogusid kokku ohvriannid. Toimetasid need siis suuremasse talusse või kõrtsi, kuhu kogunesid ka kõik annetajad. Seal siis peeti mitu päeva mardipidu.

Mardisantide ehk martide ringijooksmine ongi tuntuim mardipäevakomme, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega. Kanti ka loomakostüüme: mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha oli kadripäev.

Maskidel ja maskeerimisel on erinevates kultuurides väga palju funktsioone: kontakti saamine vaimolendi või loomaga (nt jõu ülekanne), kaitsmine, hirmutamine, varjamine, kellekski teiseks kehastumine või ka meelelahutus (näiteks näitekunstis). Maske võidi näiteks kasutada tervendamisel, viljakuse ja saagi- või jahiõnne tagamisel, ka matustel kaitseks halbade jõudude sissetungi eest või sõjas vaenlase peletamisel. Tihti on mitu erinevat funktsiooni kombineeritud, näiteks võidakse maski kanda korraga nii tseremoniaalsetel, praktilistel kui kunstilistel kaalutlustel. Ka eesti sanditamistraditsioonis on maskil ühtaegu nii rituaalne kui meelelahutuslik tähendus, kusjuures ajapikku on rõhk kandunud eelkõige meelelahutuslikule funktsioonile, olgugi et vastavas kombestikus võib aimata kunagisi seoseid nii iidsete paganlike hingekujutelmade kui katoliku pühakukultusega.

Maskide kandmine mingites, sageli rituaalsetes olukordades on tuntud enamikus maailma kultuurides. Vanimat maskikasutust dateeritakse mõnekümne tuhande aasta taha ning uurijad on oletanud, et ka siis oli see ajendatud rituaalsetest eesmärkidest. Seega on maskid ja maskitseremooniad olnud oluline lüli ühiskonnas tasakaalu hoidmisel ja taastamisel, kusjuures maskikandmise üks funktsioone on olnud üksikisiku ego ja identiteedi allasurumine kollektiivse õnnestumise ja positiivse muutuse nimel. Paljudes kultuurides on maskeerimis- ja sanditamistraditsioonid jätkuvalt olulisel kohal. Traditsioonilisemates ühiskondades on üks maskirituaalide motiive olnud kontakti saavutamine teispoolsuse ja üleloomulikuga, näiteks esivanemate vaimude ja väega. Terminis mardi/kadrisant (samuti tegusõnas sanditama) sisalduv sõnaosa sant arvatakse tulenevat ladinakeelsest sõnast sanctus, mis tähendab püha ja osutab ühendusele teispoolse ja sakraalse maailmaga.

Täna jooksevad marti kõik meie kooli 1.–3. klasside õpilased oma gümnaasiumi sõprusklassidele, kadripäeval vastupidi, suured sõbrad sanditavad väikeste juures. Peatselt saab sellest kõigest lugeda ka Meie KGs. Loodetvasti ei piirdu sanditamine ainult sellega ja paljud noored lähevad sanditama ka õhtul, ees vahvad maskid ja kaasas head soovid. Allpool veidi juhiseid, kuidas mardikava kokku panna. Kui lähed marti jooksma, pane end hiljem kindlasti kirja ka suurel mardi- ja kadripäeva rahvaloendusel.

Artikkel on kokku pandud internetiallikate põhjal (Hakkanme santima, Vikipeedia). Mardipäevakombestikust saab rohkem lugeda eesti rahvakalendri andembaasist siin ja siin.

Madli-Maria Naulainen,
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog

Kuulutused

Galerii

5. detsember 2024
20. november 2024
20. november 2024
15. oktoober 2024
7. oktoober 2024