Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Gabriel Sepp on KGs töötanud 15 aastat, ta on meie kooli vilistlane. Ta on õpetaja, kes on ihu ja hingega spordi juures ja tema eriliseks armastuseks on võrkpall. Sellest täna räägimegi.
Te olete KGs töötanud 15 aastat, kuidas olete ise nende aastatega rahule jäänud?
Loomulikult, mida aastad edasi, seda rohkem ma rahul olen. 15. aasta läheb ja enda arengut näen tegelikult igal aastal. Õpilased lähevad targemaks, osavamaks, tublimaks. Aga sealsamas muretsen ikkagi noorte tervise pärast, sest väga paljudele ongi kehaline kasvatus ainsaks liikumistegevuseks nädalas. Lödipükse ma ei salli.
Miks olete valinud just selle ameti?
Sellele on väga lihtne vastus: kuna 1989. aastal oli valida, kas lähed ülikooli või NSV Liidu sõjaväkke. Mina oleks pidanud minema mereväe dessanti (kolm aastat teenistust). Kuna Endel Tustit ja Edgar Haavik olid vorminud minust tubli spordipoisi, siis astusingi Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda.
Kui te peaksite ennast kui õpetajat kirjeldama, siis kuidas?
Keegi ei ole täna see, kes oli eile. Täna – konkreetne, kuri, lõbus, võib-olla homme pehmo, kurb, kuid iga päev õpilase jaoks olemas.
Hetk viimasest KG vs. SÜG võrkpallilahingust. Juhiseid saab Kätriin Allik. Foto Kristin Lauri
Millised on võrkpallipoiste ja -tüdrukute viimatised saavutused?
No selleks loetlemiseks läheks terve artikkel. Sel aastal siis maakonnas esikohad gümnaasiumi ja 7.–9. klassi nii poiste kui tüdrukute osas, 2019. aastal vabariigi miniliiga 2. koht poiste seas, 4. koht tüdrukute seas. Iga-aastaselt oleme saavutanud esikohti. Meie poisid ja tüdrukud on saavutanud kõrgeid kohti nii maakonnas kui vabariigis. Kõrgeim koht maailmameistrivõistlustelt koolidele on 17. koht aastal 2005. Läbi aegade on meie võrkpallurid olnud väga edukad ja paljud mängivad praegu välismaa või Eesti tippklubides. Nimekamad on olnud Keith Pupart, Kevin ja Alari Saar, Johan Vahter, Siim Põlluäär, Mihkel Tanila ja paljud teised.
Mis on teie kui võrkpallitreeneri eesmärgid tulevikuks?
Tulevikueesmärgiks on valmistada ette noorvõrkpallureid Saaremaa esindusmeeskonda. Kuna võrkpalli saab mängida kõrge vanuseni, siis tulevikus loodan, et kõik minu õpilased on armastatud ala juures ka pensionipõlves.
Gabrieli eesmärgiks on valmistada ette noorvõrkpallureid Saaremaa esindusmeeskonnale. Foto Kristin Lauri
Kuidas sattusite golfi peale ja mis on selle võlud?
Golfi juurde sattusin tänu Marko Kummile ja Saaremaa Golfi väljakule. Nendel tekkis idee tuua meie gümnaasiumi õppekavasse golfiõpe ning esimesed linnukesed olid meie kooliõpetajad. Esimesest hetkest mõjutas mind see mäng. Elustiil, kus oled osa loodusest ja liikumisest. Lisaks olen sellel aastal saanud mängida 12 kuud järjest.
Mis teile enda töö juures kõige rohkem meeldib?
Näha enda silmaga kooli ja noorte arengut. Meeldib vaheldusrikkus, et sport teadupärast ei ole ainult võrkpall ja golf, vaid saab tegeleda kõikide ülejäänud populaarsete kehaliste tegevustega.
Te ise olete KG 11. lennu vilistlane. Milline oli meie kool siis, kui teie koolipingis olite?
Meie kooli kutsuti sellel ajal üle Eesti diskokooliks. Toimusid üleriigilised diskofestivalid, igas kuus oli tantsupidu vähemalt 800 külalisele, igal nädalal oli koolieetris raadiosaade, diskovahetunnid igapäevased ja muul ajal tehti sporti. Õppetööle pandi pigem rõhku lõpuklassis. Ma olin ikka Tootsi moodi rohkem. Selline hea paha poiss.
Milliste spordialadega tegelesite teie oma nooruses?
Ratsutamine, jalgpall, käsipall, korvpall, lauatennis, klassikaline maadlus ja loomulikult võrkpall.
Teil on palju ameteid, aga milliste hobidega tegelete vabal ajal?
Ameteid on siiski ainult üks, kuigi seda võib ka enda hobiks nimetada, lisaks sellele, nagu veel kord mainitud, mängin vabal ajal golfi, õhtuti olen korvpallikohtunik. Ma pean ennast maailma üheks parimaks tugitoolisportlaseks, vaatan meelsasti sporti tõstmisest iluvõimlemiseni ja kõigile üllatuseks satub minu kätte ka ilukirjandust.