Milline oli teie esimene kokkupuude koorilaulu ja -muusikaga?
Esimesed kokkupuuted koorilauluga on pärit minu enda kooliajast. Mäletan ennast laulmas Nuia kultuurimaja laval Nuia keskkooli mudilaskoori ning hiljem ka lastekoori koosseisus. On ka meeles, kuidas enne laulupidu toimusid kooride ettelaulmised ja kui saime teada, et oleme suurele laulupeole Tallinnasse pääsenud, siis oli rõõmustamist palju. Samuti tuleb meelde, et Tallinna lauluväljaku laval oli igale koorile määratud kindla numbriga trepiaste ja seda pidi väga täpselt jälgima, et vale rea peal ei seisaks.

Kuressaare Gümnaasiumisse tulles õpetasite akordioni ning hiljem hakkasite ka soliste õpetama. Kuidas sai teist aga koorijuht?
Need on need elu keerdkäigud, kus alati ei lähe asjad nii, nagu ootad. Lõpetasin Heino Elleri nimelise muusikakooli akordioni erialal 1980. aastal, aga peale lõpetamist selgus, et tööd akordioniõpetajana mulle ei olnud. Tol ajal toimusid peale kooli lõppu riiklikud suunamised kindlasse kooli või töökohta. Mulle pakuti tööd kusagil klubis, aga ma ei kujutanud end küll ette mõnes maaklubis asju korraldamas, sest seda polnud me grammigi õppinud. Jäigi üle variant kandideerida Tallinna Riiklikusse Konservatooriumi muusikaõpetaja-koorijuhi erialale. Akordionit polnud tol ajal üldse võimalik Eestis edasi õppida, ainult Riias või Peterburis, aga sellist julgust minus tol ajal ei olnud, et minna venekeelsesse keskkonda edasi õppima. Nii läksimegi koos kursusekaaslasega Tallinnasse ja ime läbi saime mõlemad isegi sisse – konkurss sellele erialale oli tol ajal väga suur.

Millal ja kuidas tekkis mõte luua tütarlastekoor Vocaliisa?
Ma usun, et lastekoori tegid siin koolis enne mind ka eelnevad muusikaõpetajad Ludmilla Toon ja Silja Tammeleht, aga koori kroonika vanu fotosid vaadates leidsin end 1991. aasta koori pildi juurest. Meie koolis tegutses päris pikka aega ka muusikakallakuga klass ja oli isegi kaks lastekoori: üks oli kallakuga klassi tüdrukutest ja teine tavaklasside tüdrukutest. Selle muusikakallakuga kooriga hakkasingi mina tööle. Mõte koorile nimi panna tekkis aastal 2005 ning see sündis sõnast vokaalmuusika ja ilusast tüdrukunimest Liisa.

Miks just koor vaid tütarlastele?
Ma arvan, et tunnen end kõige kindlamalt tütarlastekoori ees, kuna minu esimene koor 1986. aastal Saaremaale V. Kingissepa nimelisse Kingissepa 1. Keskkooli tööle asudes oli just lastekoor. Väga huvitav on fakt, et ühe selles esimeses kooris laulnud laulja kaks tütart laulavad praegu meie kooli tütarlastekooris Vocaliisa. Kolm aastat hiljem kutsusin ma ellu ülesaaremaalise tütarlastekoori, mis tegutses tollal Saaremaa Koolinoorte Maja juures. Olen õpetanud ka Saaremaa Poistekoori eelkoori poisse, kui dirigendiks oli Ludmilla Toon. Meie kooli poisid laulsid poistekooris, alguses oli meie enda kooli poistekoor erinevate õpetajate juhendamisel, hiljem moodustus Saaremaa Poistekoor.

Olete Vocaliisat dirigeerinud selle algusest saati, kes on olnud teie kõrval teised Vocaliisa juhendajad ja dirigendid?
Alguses tegime koori koos õpetaja Silja Tammelehega, hiljem Mai Ranna ja samuti Pilvi Karuga, praegu siis koos õpetaja Anita Kanguriga.

Mida annavad koorile erinevad dirigendid?
Eks igal juhendajal on oma käekiri juba koori lahtilaulmisel ja hääleseadelisel tööl, samuti repertuaari valimisel. Iga dirigent annab oma isiksusega koorile midagi omapärast ja erilist, see ainult rikastab koori kõla ja aitab kaasa ühtse kollektiivitunde tekkimisele.

Kuidas tütarlastekooris hääled jagunevad? Millist häält kõige rohkem läbi aegade olnud on? Kuidas on nende osakaal praegu?
Tütarlastekooris laulame kolmehäälselt ja ikka püüan vaadata, et häälerühmad oleksid arvuliselt võrdsed, sest muidu ei hakka laul ilusti kokku kõlama. Kipub olema nii, et esimest häält on kõige rohkem, aga kuna tütarlastekooris laulavad tüdrukud 5.–9. klassini, siis tihti on 5. klassi lastel kohe teist või kolmandat häält keeruline laulda. Seega olen pannud nad esimest häält laulma, sest kõige kõrgemat viisihäält on veidi lihtsam laulda. Praegu on meil häälerühmad ilusasti tasakaalus.

Mitu korda on Vocaliisa laulupeol käinud? Milline neist kordadest on enim meelde jäänud?
Vocaliisa on käinud kõikidel Tallinnas toimunud pidudel, samuti Saaremaa kohalikel laulupidudel. Aga palju neid kokku on, see nõuab veidi kroonikas tuhnimist. Üldlaulupidudel on koor käinud alates 1990. aastast seitsmel korral ning koolinoorte laulupidudel kuuel korral.

Kõige enam on meelde jäänud XI noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“, mis toimus 1.–3. juulini 2011. aastal. Nii laulu- kui ka tantsupeo toimumispaik oli lauluväljak, see tegigi selle peo eriliseks. Lauljad said lavalt jälgida neid ilusaid tantsumustreid, mida tantsijad moodustasid. Aga kuna lauluväljakule koondus nii palju rahvast, siis liikuda oli tõesti kitsas. Seoses Tallinna 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks olemisega oli pidu linna ettepanekul plaanitust aasta varasemale toodud. Nii laulu- kui ka tantsupeo programmijuht oli Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmuth ja tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Saaremaa poistekoor on tegevuse lõpetanud, kas tüdrukutekoori vastu on huvi piisavalt suur, et jätkata?
Meie kool on piisavalt suur ja musikaalseid tüdrukuid on ka terve hulk, usun küll, et suudame meie koolis tütarlastekoori traditsiooni elus hoida ja sellega ka laulupeo traditsiooni edasi kanda.

Miks see huvi koorilaulu vastu sooliselt erineb?
Tegelikult ongi muusikatundides näha selline kummaline asi, et järjest vähem on klassides viisipidavaid poisse, tüdrukuid on tunduvalt rohkem, võib-olla sellest ka see huvi vähesus koorilaulu vastu. Eesti Meestelaulu Selts teeb aga tublit tööd selle nimel, et poisse-soliste innustada ikka rohkem laulmisega tegelema.

Kuidas huvi koorilaulu vastu aastatega muutunud on?
Minu esimeses kooris laulis 74 tüdrukut! See oli tohutult suur koor. Aastatega on koorilauljate arv vähenenud, võib-olla seetõttu, et on tekkinud palju muid huviringe, kus lapsed soovivad osaleda. Eks meiegi peame palju vaeva nägema, et tüdrukud ikka koori ka laulma tuleksid. Populaarne on ju solistiõpe, mis tihti võtab laulja koorist ära erinevatel põhjustel. Tendents on seegi, et kui on laulupeo aasta, tuleb koori lauljaid juurde, sest huvi Tallinnasse peole pääsemise vastu on ikkagi olemas.

Teadupärast korraldate te igal aastal koorile laagri, kus õpitakse repertuaari mõne kontserdi või laulupeo jaoks, aga toimub ka muud põnevat. Kuidas õpilastele see idee meeldib ja millega laagris tegeletakse?
Sügisene laululaager meeldib ikka lauljatele kõige rohkem, sest siis toimub peale laulude õppimise ka traditsiooniline rebaste ehk uute koorilauljate ristimine. Selle viivad läbi üheksandikud vastavalt oma fantaasiale, aga oluline on ikka see, et uued lauljad tunnetaks: nad on nüüd vastu võetud ühte ühisesse peresse ja iga laulja on koori jaoks oluline.

Milline näeb välja õppeaasta Vocaliisas?
Tegelikult teeme me eeltööd juba eelmise õppeaasta lõpus, kui anname tublidele mudilaskoori Ave Sol-bemolli lauljatele üle kutsed Vocaliisasse laulma tulla. Ja tihti kuulame üle ka 5. klassi tüdrukuid, et selgitada, millisesse häälerühma neile sobiks laulma asuda.

Esimestes proovides leiame koorivanema ja kooriliikmete sünnipäevadega tegelejad – me nimelt oleme viimasel ajal tähistanud iga laulja sünnipäeva ühe kena tervituslaulu ja šokolaadiga. Kõige vanemad, üheksandikud, on need olulised ülesanded enda kanda saanud.

Sügisel toimub tavaliselt eelmainitud esimene laululaager, sest traditsiooniliselt oleme jõulude ajal ikka ühe kauni jõulumuusikaga kontserdi andnud.

Aasta teine pool kujuneb vastavalt selle hooaja peamisele üritusele. Kui on suur laulupidu, siis tuleb osaleda mitmetes eelproovides ja ettelaulmistel, et enda pääs peole kindlustada. Siis oleme teinud kas teise laululaagri või laulupäeva.

Kevadel oleme väikese lillekimbuga meeles pidanud oma kõige vanemaid lauljaid, kes põhikooli lõpetavad.

Aasta jooksul esineme ka vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel ja vahel ka Inspira kevadisel kontserdil. Viimastel aastatel on meie koolis külas käinud mitmed koorid Soomemaalt, siis oleme ka ühisel kontserdil üles astunud.

Vocaliisa on käinud mitmel kooride võistlusel. Millised neist on Eestist kaugemale viinud, millised siinmail toimunud? Millised neist on kõige edukamad olnud ning millist tagasisidet saanud olete?
Ma ütleksin, et me oleme küll käinud erinevatel reisidel, aga võistlustel suhteliselt vähe. Kõige kaugem reis toimus Rootsi Ekjösse mitmed aastad tagasi, samuti oleme käinud Soomes Vammalas. Hiljuti käis koor taas Soomes Mikkelis ja järgmisel aastal tahame minna külla sõpradele Tamperes.

Võistlemas oleme käinud 2002. aastal Soomes Turus, kus toimus jõululaulude konkurss Cantus Aboensis. Esitasime seal Ülle Reinsoo laulu „Helinad jõuluööl“. Auhinnalist kohta me küll ei saanud, aga väga palju sponsorite tähelepanu, mis oli meie jaoks uudne ja enneolematu. Turus käisime ka 2005. aastal, samuti jõululaulude festivalil, aga siis ei toimunud kooridevahelist võistlust. Sellel üritusel ühendasime KG ja SÜGi lastekoorid ühiseks projekt-kooriks Saarepiigad. See üritus oli väga põnev – tõrvikutega rongkäik läbi Turu linna toomkirikusse, kus toimusid kõigi kooridega ühised jõululaulude laulmised ning kõigest sellest tehti ka teleülekanne.

2011. aastal käisime võistlemas Viimsis toimunud II jazz- ja popmuusikafestivalil. Esitasime oma kava B-kategoorias, aga edasi õhtusele lõppkontserdile ei pääsenud. Siiski oli põnev jälgida teiste kooride esinemist.

Mitmel korral oleme osalenud ka Tartu Popkooripeol, mis on andnud jälle hoopis teistsuguse kogemuse.

Ja tahaks lisada, et igale Tallinna laulupeole pääsemine on üks suur võistlemine, sest kooride tase aasta-aastalt aina tõuseb ning laulupidude korraldajate nõudmised kasvavad nõndasamuti. Aga üksnes nii õnnestubki meil oma laulupidu elus hoida ja Vocaliisa on selleks oma panuse andnud.

Minagi olen aastakese Vocaliisas laulnud. Just tänu õpetaja Helle Rannale ja tolleaegsele kaaskoorijuhile Pilvi Karule pole ma pärast seda kogemust koorilaulust loobunud. Aitäh teile!