Otsi
Artiklite sarjad
- Kümme küsimust (27)
- Bookstagramid (63)
- n päeva lõpetamiseni (40)
- Vilistlase vaatepunkt (16)
- Eesti päev (18)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
12. september
- Hanna Rüütel 4.c
14. september
- Simo Lepp 4.c
15. september
- Kaspar Sääsk 8.c
- Mathias Ellermaa 7.k
- Mia Vipp 2.a
16. september
- Daniil Artemidze 3.b
17. september
- Karl Jalak 3.b
- Laureen Valdmets 7.k
- Loore Mai 4.a
- Regan Leemet 6.c
18. september
- Elisabeth Sau 2.a
19. september
- Fredi Reinart 6.c
- Ingrid Sepp 8.b
- Madelin Nigol 7.k
- Robin Lepisto 7.k
Töötajate sünnipäevad
16. september
- Gabriel Sepp
- Moonika Kasemets

Täna tähistab sünnipäeva meie söökla klienditeenindaja Merle Sullakatko. Juba 21 aastat on ta naerunäoga meid sööklas tervitanud. Kurja sõna Merle vist ei tunnegi.

Fred Jüssi on öelnud: „Maailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele. Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama. See on üks kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda.“ 8.b klassi õpilased käisid kirjandustunnis molutamist omal nahal proovimas. Ja proovisid tulemuse paberile panna.
Sügisene kunst kunstiringi õpilastelt! Kristel Salda „Punased pihlakad“ ja Natali Abeli „Gladioolid“. Kristel ja Natali on 7.b klassi õpilased.

Kes Gabrieli tunneb, see teab, et tegemist on mehega, kes kogu aeg liikumises. Seega on igati paslik avada tema olemust kuulsa kirjandusteose algust parafraseerides. Haarab ju „Kevade“ oma avalausega „Kui Arno isaga koolimajja jõudis ...“ lugeja kohe tegevuste keerisesse. Gabriel alias Gaba teeb oma ümber olevate inimestega sedasama.
23. septembril annab piltlikult öeldes 23aastane KG tervisespordipäev teatepulga edasi Nooruse koolile, et see jätkaks ja täiustaks väljakujunenud traditsioone. See on esimene uude kooli kaasa võetav jätkusuutlik ja oma ajast ees olnud spordiosakonna üritus.

Üle mere kodusaarele tagasi jõudnud Aire oli õppealajuhatajatöö valikus nii kindel, et teisele tööintervjuule ei jõudnudki. Kooliajal matemaatikat enda lemmikaineks pidanud Aire tunnistab, et nüüd tuleb endal väga palju juurde õppida, ning loodab, et kõigil jätkub kannatlikkust tema küsimustele vastata: „Mulle meeldib koolis valitsev sõbralik ja akadeemiline õhkkond.“

Tallinna kiire elustiili saaremaisemalt rahulikuma kulgemise vastu vahetanud Kärt leiab innustust kõigest positiivsest enda ümber.
Vanemate soovitusel õpetajaks õppinud Kärt tunnistab ise, et tegelikult on ta alati tahtnud saada näitlejaks: „Aga olen aru saanud, et õpetajaamet on ka mõneti nagu näitlemine – iga päev on mul publik.“

2.a klassil oli kirju ja põnev suvi. Seda on näha meie ühispildilt. Sõnadesse panid nad oma suvemõtted nii ...

17. ja 18. augustil toimus Tervist Edendavate Koolide suvekool, kus koolide tervisemeeskonnad üle Eesti jagasid kogemusi, häid praktikaid ja vaatasid tervema tuleviku poole. Päevad olid täis erinevaid arutelusid, infovahetust ja eriilmelisi tegevusi meeskonna kujunemisest enese sisse vaatamiseni.

Kõigile meie kooliga seotud auväärseile ja lugupeetuile, olge te siis meie töötajad, õpilased, lapsevanemad, senised lõpetajad või muidu meie tegemistele kaasa elavad ja meid toetavad toredad inimesed.
Täna alustame tööd Kuressaare Gümnaasiumist ümberkujundatud Kuressaare Nooruse Koolina. Oleme seni tublisti toimetanud ja võime senitehtule rahulolevaina ja rõõmsal meelel tagasi vaadata. Suure osa meile olulist, tähenduslikku ja omast võtame kaasa Kuressaare Gümnaasiumist. Aga me oleme ka mõnel viimasel aastal pidanud arutelusid ja toimetanud nii koolis isekeskis kui ka koos lapsevanematega küsimuse kallal, milline saab siis olema see meie n-ö uus, Nooruse Kool?

Pöördvõrdeline ja särav matemaatikaõpetaja, inspireeriv pedagoog, pühendunud, töökas ja hooliv ema ning vanaema – nii arvavad sõbrad, õpilased ja lapsed tänase juubilari, Signe Vahkali kohta.
Soovime meiegi koos kogu kooliperega tervist ja jaksu ning et õnn ei kasvaks mitte lihtsalt lineaarselt, vaid suisa eksponentsiaalselt!

Täna tähistab ümmargust sünnipäeva Laivi Jürisson, meie matemaatikaõpetaja juba kaheksa aastat. Kaheksa aastat on ka õpetajaametis pikk aeg, selle aja jooksul koguneb elu-muutujaid päris palju. Taandame, lihtsustame, lahutame ja jagame. Jätame graafikule kolm puutujat. Mida soovivad Laivile sünnipäeva puhul elukaaslane, õpilane ja kolleeg?

Täna 361 päeva tagasi rääkis Therese Neisalu, tänane juubilar, leheveergudel sellest, milliste ootustega ta uuele (õppe)aastale vastu läheb. Pea aasta on möödas ja võib öelda, et nii ongi läinud, nagu Therese unistas – lastele meeldib tema trennides käia!
Therese ise tunneb, et on oma elus jõudnud punkti, kus tahab just vaimselt areneda: ta on väga palju erinevaid raamatuid avastanud ja lugenud ning erinevates eneseotsingulaagrites käinud.
Kui aga tänasele juubilarile film pühendada, siis räägiks see kas elu valikutest, printsessidest või toredatest tantsudest ja rõõmsatest lastest – ja seda kindlasti koos õpetajaga!

07.07 on sünnipäevalaps Inna – sel aastal lausa juubilar!

Kooliaasta ühe viimase üritusena, just enne lõpuaktusi, toimus 17. juunil restoranis Castello traditsiooniline koolijuhi tänuüritus. Tänati tublisid töötajaid, jagati kolleegipreemiaid ja vaadati tagasi möödunud õppeaastale.

Kooliaasta lõpus uuris KG hoolekogu lastevanematelt, milline oleks nende eelistatud koolipäeva alguskellaaeg uues, sügisel alustavas Nooruse Koolis. Mõtteid uuriti ka õpetajatelt. Alljärgnevalt kokkuvõte tulemustest.

Täna tähistab oma ümmargust sünnipäeva meie tugikeskuse töötaja ja eripedagoog Liisi Laum. Meie kooli vilistlasest õigusteadusliku ringiga siia tagasi jõudnud Liisi on töös lastega leidnud oma kutsumuse.
Ühineme tugikeskuse kolleegide soovidega ning soovime kogu koolipere poolt Liisile palju-palju õnne ja päikest kõigisse päevisse!

Targad mehed on öelnud, et interpunktsioon on kirjaliku keele nähtus, mille peamine eesmärk on lahendada ebakõlad lause struktuuris ja pöörata tähelepanu nüanssidele, mis võiksid ilma interpunktsiooni tunnusteta märkamata jääda. Mõnikord mulle tundub, et Merle on ka kirjavahemärk. Ilma temata jääks nii mitmedki detailid märkamata.