Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (5)
- n päeva lõpetamiseni (36)
- Kümme küsimust (6)
- Bookstagramid (49)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
4. detsember
- Eero Sikk 2.a
- Gregor Sikk 2.a
- Karel Truumure 8.c
5. detsember
- Triinu Kaju 9.c
6. detsember
- Matvii Talimonchak 5.c
- Raiko Trei 7.d
7. detsember
- Jete Krupinš 9.b
- Mari Grepp 2.c
- Mariliis Lehtjärv 4.a
9. detsember
- Alex Kesküla 8.d
- Liselle Niit 8.d
- Victoria Amanda Aavik 5.a
10. detsember
- Elisabeth Koiduste 4.c
- Kevin Treu 8.a
- Miina Maria Tasa 8.c
11. detsember
- Trinette Välisson 9.a
Töötajate sünnipäevad
5. detsember
- Ülle Räim
9. detsember
- Anu Rand*
Astuge sisse lummavasse maailma raamatus „Üks“, kus saate tuttavaks 16-aastaste Siiami kaksikute Grace'i ja Tippiga. Nende lugu pakub südantsoojendavat ja liigutavat seiklust, kus kõige olulisematena troonivad armastus ja sõprus.
Parimad sõbrad Caddy ja Rosie, kes on üksteist lapsepõlvest saati teadnud, on alguses lahutamatud. Nende erinevused on neid lähedasemaks muutnud, kuid kui Caddy saab 16-aastaseks, hakkab ta soovima, et ta võiks veidi rohkem Rosie moodi olla: enesekindel, vaimukas ja huvitav. Siis ilmub nende ellu Suzanne, kes on ilus, rikutud ja salapärane – ning kõik muutub hulga keerulisemaks. Kui Suzanne’i minevik avalikuks muutub ja kui ta olevik selgemaks saab, taipab Caddy, kui palju üks väike pahategu lõbu võib valmistada. Kuid nii sõpruse kui ka taastumise külg on karmim, kui kumbki tüdrukutest taipab, ja Caddy hakkab aru saama, et kord allakäiguspiraalil liikudes pole võimalik peatuda.
Sport mängib minu elus suurt rolli. Mina isiklikult tegelen mitmete erinevate spordialadega, nagu suusatamine, jooksmine, maadlemine jne. Esimest korda pandi mind trenni, kui olin alles kolmeaastane – selleks trenniks oli judo. Näen, et nii noorelt spordiga alustamine on tulnud mulle igati kasuks nii praegustel treeningutel kui ka õppimisel ning on aidanud kaasa tervislikumale eluviisile.
Astu maailma, kus maagia maksab mälestusi, ärkavad iidsed needused ja noor nõid peab navigeerima armastuse, ohtude ja saatuse ees. Autor Laura Thalassa juhib teoses tähelepanu erinevatele teemadele: identiteet ja mälu, armastus ja reetmine, kuskile kuulumine.
Viis keskkooliõpilast on sunnitud minema karistustundi, sest kuidagi olid nende koolikottidesse sokutatud võõrad telefonid, millega olid süütult õpetajale vahele jäädud. Tund oli igav, aga see muutus sekundiga märuliks.
Reedel, 31. mail 2024 asuvad 9. klasside õpilased sooritama oma esimest põhikooli lõpueksamit – eesti keele ja kirjanduse eksamit. Sellele põnevale ja pingelisele etapile annavad oma mõtted kaasa 9. klasside juhatajad.
Minu valitud noorteromaan oli „Iiris“. Teoses rääkis tüdrukust, kelle nimi oli Allison, aga teda kutsuti Iiriseks. Tema isa oli vägivaldne ja ta ema oli surnud. Iiris oli üksik ning ta süüdistas ennast oma isa tegudes.
Tüdruk, kes läheb ei tea kuhu ja on ei tea kes.
Üheksas klass on lõpule jõudmas ning meie üheksandikena kindlasti nõustume, et oleme sel aastal palju uut õppinud. Palusime kõigil lõpetajatel vastata küsitlusele, kuidas elada üle üheksas klass. Siin on mõned humoorikamad ja silmapaistvamad vastused.
Meie peatselt lahkuvad üheksandikud ning austatud külalised!
Suvi on kohe käes. Meil kõigil juba kibelevad jalad siit plehku panema ja nautima suvemõnusid. Aga võtaksin selle hetke, et kõneleda kõigi kaheksandike suu esindajana teile, meie kooli üheksandikele, paar sõna.
Täna kõlab viimane koolikell meie üheksandikele. Jäänud on veel vaid viimane pingutus – konsultatsioonid ja eksamid ning juba 20. juunil kohtume kõik lõpuaktusel spordihoones.
Mida soovis Nooruse kooli 3. lennule tutiaktusel koolijuht Marit Tarkin?
„Verikambi“ on raamat ühest noortegrupist, kes metsa eksides leiavad ühe vana veski.
Nooruse Meridiaani toimetusele laekus kiri, milles väljendatakse muret selle üle, kas koolilehes avaldatud sporditeemaliste artiklite vähesus peegeldab seda, et meie koolis ei hinnata tublisid sportlasi. Kahjuks on kõnesolev pöördumine anonüümne, seega vastame murelikule lugejale leheveergudel.
Maardu Gümnaasium korraldas koolitusreisi Saaremaa kahte kooli: Kuressaare Nooruse Kooli ja Saaremaa Gümnaasiumi, eesmärgiga parandada Maardu Gümnaasiumi koolikorraldust ja sõlmida kokkuleppeid meie koolide vaheliseks õppekoostööks. Nendes kahes koolis tutvusime töökeskkonna ja innovatiivsete lahendustega ning saime värskeid ideid õppetöö korraldamisel.
Milline laps ei tahaks endale looma? Ekke, Lee ja Joosep on nagu enamik lapsi. Nad on juba aastaid oodanud, et vanemad võtaksid neile koera, kassi või siis vähemalt põdra. Ka ema on mõlgutanud lemmiklooma võtmise mõtteid, aga seni on need ainult mõteteks jäänud. Ema teab, et looma eest hoolitsemine jääb tema kanda, sest isa on loomavõtmisele kategooriliselt vastu ja lapsed, nemad on nagu lapsed ikka … Ühel päeval hakkab ema lõpuks tegutsema ja otsustab võtta varjupaigast kassi, armsa triibulise emase kassipoja ...
1. aprillil toimus kõigil üheksandikel eesti keele proovieksam. Seejärel, 9. aprillil toimus 9.d klassil ka e-katseeksam.
Teismelised ja noorus, tunded ja tülid, sõprus ja armastus, (kooli)kiusamine ja kodused probleemid, armukadedus ja reetmine, omavahelised suhted ja konfliktid, uue eluga kohanemine, raskused lapsevanemaks olemisel. Ebareaalne olukord? Üldse mitte, sest just nendel teemadel kõneles 8.c ja 9.c klassi õpilaste arvates VAT Teatri „Foorumetendus: Karistus?!“, mida käidi vaatamas, või õigem oleks öelda, milles käidi osalemas reedel, 22. märtsil Kuressaare Teatris.
4.–5. märtsil täitus Thule Koda taaskord inimestega, kes igapäevaselt noortega toimetavad. Konverentsist on kujunenud traditsioon ja populaarsus on aasta-aastalt kasvanud.
Seekordset konverentsi modereeris Roger Tibar, kes on viimased 12 aastat töötanud noortevaldkonnas, juhtides erinevaid organisatsioone ja tiime. Temale kuulub ka 2019. aasta noorsootöötaja tiitel. Lisaks oskuslikule kaptenitööle konverentsil kostitas Roger kõiki esinejaid tabavate küsimustega.
Avaesinejaks oli meie haridusminister, kes videoettekandes rõhutas, kui oluline on üldhariduse kõrval huvi- ja noorsootöö. Ministeeriumis on valmimas ühine kontseptsioon ja andmete sidumine, et saada Eestis toimuvast tervikpilt.