Otsi
Artiklite sarjad
- n päeva lõpetamiseni (40)
- Bookstagramid (62)
- Kümme küsimust (21)
- Vilistlase vaatepunkt (16)
- Eesti päev (18)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
15. aprill
- Tristan Remy Ork 5.b
16. aprill
- Dmytro Melnyk 8.a
17. aprill
- Loreen Kuusk 2.c
18. aprill
- Hubert Truumeel 3.a
- Kelli Koost 4.b
19. aprill
- Brendon Lõoke 1.b
- Hannes Pulk 6.b
- Uku Karl Jaaska 8.c
20. aprill
- Karl-Johannes Paas 7.c
21. aprill
- Gustav Kesküla 1.a
22. aprill
- Annamai Laansoo 8.c
- Karl Mattias Kahju 9.a
- Mart-Sander Aru 5.b
- Ron Markus Kivi 2.c
Töötajate sünnipäevad
16. aprill
- Eliise Belinets
18. aprill
- Karita Aunbaum
21. aprill
- Eha Põld

Sõnaosavate noorte klubi liige Karl Martin Kremm on spordiga tegelenud lasteaiast saati. Oma arvamusloos räägib ta spordi kasulikkusest vaimsele, füüsilisele ja sotsiaalsele heaolule ning toob välja põhjused, miks iga inimene võiks leida aega liikumiseks.

Üks periood elus hakkab lõppema, kuid veel on võimalus tunda end väiksena. Aastaid oleme oodanud, et saaksime tutinädalal olla need, kes peavad veesõda ja käivad ringi allkirju täis valgetes särkides. See nädal on olnud täis rõõmu, ühtsust ning loodud on mälestusi, mis jäävad meiega kogu eluks.

Sellest ajast alates, kui inimesed kodudesse arvutid said, on laste une kvaliteet kui ka pikkus oluliselt vähenenud. Soovituslikust uneajast vähem maganud õpilasi on aastatega üha rohkem.

Neli keskkooliõpilast eksivad metsas ära ja lähevad veetma ööd mahajäetud veskisse. Kui hommik tuleb, siis on kõigil hea meel, et said veskist lahkuda, kuid hakkavad juhtuma kummalised asjad.

Iga üheksanda klassi õpilase elus mängivad suurt rolli just eksamid – sellega, et need mõjutavad suuresti edasisi otsuseid. See, kas neid on vaja või mitte, on olnud teemaks juba aastaid.

Rahulikult ilma kiirustamata süüa on paljude soov. Kes siis meist ei sooviks tundide vahel teha pausi, süüa maitsvat toitu ja suhelda sõpradega?

Alates 21. märtsil 2025 linastus kinoekraanidel uus Eesti draamafilm „Fränk“.

Kuna koolielu on õpilastel praeguse aja põhikoht, kuhu enda aega panustame, milles saame uusi kogemusi, seisame silmitsi nii tihti kord raskete, kuid siis jälle kergete väljakutsetega, on oluline, et õppimisele oleks panustatud maksimaalselt kõik meie energia ja õppimine oleks efektiivne. Üks oluline muudatus, mida oma silmis pean oluliseks ja väga vajalikuks, on koolitundide algusaja muutmine kella üheksaks. Arvestades meie igapäevast mahukat tegevusgraafikut ja tänapäeva noorte unegraafikut, võiks see olla asi, millega kool vastu tuleb.
Maale tuleb uus poiss Marten, kes kohtub Taneli ja Lauraga. Nad leiavad kaardi vana ja kummitava lossi varemetest, kuhu on peidetud aare.

Seekordses arvamusloos räägivad Sõnaosavate noorte ringi õpilased Annabel Lember ja Epp Kristel Tuisk Erasmus+ projektides osalemise eelistest ning lennureiside olulisusest.

Teisipäeval, 25. märtsil käis 4.b klass Kuressaare linnateatris vaatamas Miksteatri etendust „Marakratt ja kesköine raamatukogu“. Mis juhtub, kui jääd ööseks raamatukogusse ning hakkad igavusest pahandusi tegema? Kes on Karl Son, Hipi ja Laura Puntsel ning miks need nimed nii tuttavad tunduvad? 4.b klassi õpilased jagavad oma muljeid.

„Kadri“ on raamat, mis räägib vana aja teismelise tüdruku muredest ja rõõmudest.
Linda Männik, Nooruse kooli 3. lennu vilistlane, valis edasisteks õpinguteks Noarootsi Gümnaasiumi, kuna see oli tema huvidega kooskõlas. Kool on pigem väike, kuid õppida on rohkem kui teistes gümnaasiumites – Lindale meeldib, et peab rohkem pingutama. Veel meeldib talle pisikese kogukonna tunnetus.
Linda sõnul tasub gümnaasiumi valides vaadata tutvustusvideoid, käia õpilasvarjuks ja suhelda inimestega, kes huvipakkuva kooliga seotud on, ning küsida n-ö telgitaguste kohta. Õppekava tuleks ka vaadata, kuna õpitavad ained erinevad kooliti. Lõpliku otsuse peab tegema enda sisetunde järgi ja põdeda ei tasu, sest suure tõenäosusega saab see kool, mille valisid, igatahes väga armsaks.

3. lennu vilistlane, nüüdne Saue Riigigümnaasiumi rahulolev õpilane Lisette Sepp oli mandrile kooli minekust mõelnud juba kolm aastat, seega oli unistus vaja reaalsuseks muuta. Aga see polnud ainus põhjus kolimiseks – määravaks sai ka keskkond. „Tahtsin muutust ja uut väljakutset, et igav ei hakkaks ja ma tunneks, et on palju veel, mida saavutada,“ ütleb Lisette. Lisaks oli oluline tõsiasi, et mandrikoolid teevad ülikoolidega tihedat koostööd.

See raamat räägib 18-aastasest poisist Kalle Salonenist, kes mängib jalgpallis väravavahi positsioonil.

Raamat räägib 15-aastasest Anna Elisabethist, kes on sattunud kahe õela klassiõe naerualuseks.

Püüdke ta kinni!
Üks kummaline mees saabus linna. Ta oli nähtamatu. Ta püüdis teha katseid oma toas, aga inimesed sekkusid tema asjadesse. Sellepärast hakkas juhtuma kummalisi sündmusi linnas.

Raamat „Suhkrust ja jahust“ räägib 10. klassi tüdrukust Johannast, kes saab endale uue salapärase ja ilusa klassiõe Mia. Johanna oli väga meelitatud, et Mia temaga sõbrustada otsustas.
Kuulutused
