Kui küsida minult kui üheksanda klassi õpilaselt, ütlen ma muidugi, et eksameid ei oleks vaja, kuid kui tõsisemalt mõelda, on need siiski vajalikud. Kindlasti juba ka selleks, et hinnata õpilaste teadmiste taset: mida nad on selle üheksa aasta jooksul omandanud. Samuti aitavad eksamitulemused teha gümnaasiumitel ja kutsekoolidel oma esialgse otsuse, keda nad võtavad enda kooli vastu ja keda mitte. Seda seepärast, et eksamitulemused näitavad õpilase kohusetundlikkust, kui paljuks ollakse võimeline või kui palju on eksamitesse panustatud. Lisaks indikeerib see ka, milline õpilane oma olemuselt on ning missugune on tema suhtumine õppimisse.

Kui tulla tagasi minu arvamuse juurde eksamite mittevajalikkusest, arvan ma siiski, et kogu eksamiperiood lisab ebavajalikku pinget aega, mil tuleb teha suured, elumuutvad otsused. Olgu selleks elukoha muutus, uue kooli või juba tulevikutöö valik – kõik see juba ongi pingeline. Näiteks olles ise praegu eksamite ettevalmistusperioodi keskmes, võin kinnitada, et see on küllaltki stressirohke. Stressirohked situatsioonid võivad viia olukorrani, mil kaotatakse motivatsioon ning selle puuduse tõttu ei suudeta end enam kokku võtta. See omakorda võib viia selleni, et õpilane ei leia uusi motivaatoreid oma haridustee jätkamiseks ning see on pikemas perspektiivis väga halb Eesti riigile, kuna nende õpilaste potentsiaal võib kaduma minna.

Seega on eksamitel omad head ja vead, aga praegu oleme ajas, mil peame neid sooritama tahes-tahtmata. Selleks, et see periood lihtsamalt üle elada, on mul järgmistele üheksandikele mõned soovitused: kindlasti kuulata oma aineõpetajaid, kuna nemad on eksamite keskmes olnud juba aastaid ning teavad, millest nad räägivad; samuti soovitan seada endale eesmärgid, mille poole püüelda. Näiteks seadsin mina endale eesmärgiks saada sisse Saaremaa Gümnaasiumisse.

Ilusat eksamiperioodi, Kuressaare Nooruse Kooli 4. lend!