Merike Saar, üks meie rühmavanematest, avas laagrisse minemise tausta nii: „Märjamaa osutus valituks, sest Maret Kollin on Märjamaa noortejuht. Me tutvusime temaga vabatahliku noortejuhi kursusel. Maretil on kogemusi, palju ideid, ta haarab inimesi enda ligi nagu magnet. Kui meil oli Viidumäe laager, siis tuli mul temaga see jutuks ja ta pakkus, et hüppab läbi. Ja ta tuligi, koos Kermo ja Ukuga. Noormehed on asjalikud, teadlikud ja teadmistega. Tõdesime, et võiksime veel midagi koos ette võtta. Kirjutasime koos ühise projekti, et laagrisse minna Silma õpituppa. Kahjuks saime eitava vastuse peastaabist ja Maret pakkus, et me võiksime nende laagriga ühineda. Valisime oma rühma aktiivsemad ja sõitsimegi neile külla. Kermol ja Ukul avanes võimalus saada sellega ka laagrikorraldaja erialamärk.“ 

Maret Kollin, Märjamaa noorkotkaste rühmapealik, viis laagri lõpus läbi tagasisideringi ja võttis selle kokku nii: „Tagasiside on oluline. Seekord liugles lauale joonistuspaber, et saaks kõik vajaliku välja kirjutada, joonistada. Tagasiside etteastes tuli välja seinast seina arvamusi. Ööhäire ei meeldi. Ööhäire meeldis. Ujuma oleks tahtnud ikkagi minna. Ujuma küll ei oleks tahtnud minna ... No võta sa nüüd kinni, eks ole. Märgiti ära hea laagrikoht ehk siis Sulu internetivaba külakeskus. Kõik vajalik laagri korraldamiseks olemas, boonusena grillimine, ülimboonusena saun. Mitmekesine laager, kus oli  liikumist, matkamist, mänge, loovust, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste järgu- ja erialanõudeid. Toodi välja meie rühma tervitusampsu kiluvõileiba ja PilleTiile olemasolu (heegeldatud koeratüdruk, kes alati olemas, kui koduigatus kipub peale tulema) ja rividrilli.“

Laager oli tore, söök maitsev ja tagasi läheks kindlasti. Seda enam, et enne kui saime bussi istuda, ütles Kermo, üks laagri juhendajatest, et ta juba igatseb ...