Projekti üheks eesmärgiks oli koostada noorte argisuhtlust koondav keelekorpus, kus on nii suulisi kui ka kirjalikke vestlusi, mida noored peavad nt kiirsuhtlusäppides ja sotsiaalmeedias. Kogutud materjali abil uurivad keeleteadlased teismeliste keelekasutust, selle ealist, soolist ja piirkondlikku erinemist ning netikeele ja suulise keele erinevusi. Ehk nagu projekti kodulehel üleskutse koostajad ise märkisid: „Teismeliste keelt uurides ei keskendu TeKE projektis osalevad keeleteadlased sellele, kui „õigesti“ või „hästi“ noored räägivad, vaid sellele, kuidas noored keelt kasutavad ja miks nad seda just nii teevad. Seeläbi saab otsida vastust juba laiematele küsimustele, nagu kuidas mõjutab eesti keelt digitaalse suhtluse ja inglise keele levik ning milline osa on keelemuutuses teismelistel.“

Projekti sihtrühmaks olid  4., 6., 8. ja 10. klassi õpilased (s.o 10–17-aastased noored). Üleskutsele vastanud ning projektis osalevad õpilased ehk nn keelesaadikud said ülesandeks kaasata materjali kogumisse ka oma sõpru. Noortel paluti koguda nii kirjalikke netivestlusi kui ka suulist keelt, st silmast silma vestluste salvestamist ühe-kahe sõbraga. Kuna kehtis eriolukord ja vahetud kohtumisvõimalused olid piiratud, võisid õpilased kevadel alustada ka netivestluste kogumisest ja suuliste vestluste salvestamise jätta aega, mil viirus on taandunud. 

Keelprojektiga liitumiseks jagati üleskutset, mida näeb siin. 

Meie koolist liitusid keeleprojektiga Annabel Metsalu, Emma Kruuser, Harold Robin Kallas, Johannes Aus, Kertly Kiil, Kirke Emili Mägi, Kätrin Tamira Kanemägi, Marelle Lehtjärv, Marii-Katriin Vammus, Markkus Erin-Uussaar, Melani Veelaid, Roos Marie Karmel Pšenitšnaja, Uku Mägi.

Kõik keelesaadikud pidid osalema veebikoolitusel, salvestama kaks oma sõbra/sõpradega peetud kuni tunni pikkust suulist vestlust vabal teemal ning laadima alla netivestlusi. Suuliste vestluste salvestamiseks said kõik projektis osalejad kasutamiseks ka diktofoni. 

Nooruse Meridiaan tundis huvi, mida mõtlevad meie kooli keelesaadikud pärast projektis osalemist.

Kirke Emili Mägi (5.b):

Projektis osalemine andis mulle enesekindlust oma arvamust avaldada ja rohkem julgust teistega rääkida.

Ma ei teadnud vestlusi salvestades, et olin  valinud oma vestluskaaslasteks täiesti erineva kõnelemisviisiga sõbrad, st ka minul oli seda huvitav teha.

Sain teada, et keeleteadlased uurivad tänapäeva noorte rääkimisviisi ja võrdlevad seda vana aja vormidega.

Johannes Aus (6.c): 

Projektis osalemine andis mulle meeldejääva mälestuse. Sain projektist ka ühe õppetunni – mitte jätta asjade tegemist viimastele hetkele.

Mõistsin enda ja oma sõprade kohta seda, et meil on sarnane keelekasutus ning me kasutame vähe slängi.

Sain ka teada, et ​keeleteadlased uurivad inimeste keelekasutust.

Karl-Martin Pika (6.c): 

Projektis osalemine pakkus mulle elevust, et saan uurida, kuidas erinevad inimesed suhtlevad. 

Keelekasutuse kohta eriti midagi uut teada ei saanud, sest polnud projektis just kõige kauem, aga puutun igapäevaselt kokku kõnelevate inimestega ning tean, et inimeste kõnelemine on väga erinev.

Keeleteadlaste tööst sain teada niipalju, et neid huvitab inimeste erinev kõnelemine ja nad tegelevad pea igapäevaselt inimeste rääkimise uurimisega. Huvitav!