üles
Reede, 17. mai 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

17. mai

19. mai

20. mai

21. mai

22. mai

23. mai

24. mai

Töötajate sünnipäevad

18. mai

19. mai

22. mai

24. mai

Intervjuu, avaldatud 22. veebruar 2022, vaadatud 2103 korda, autor Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
„Elu on täidetud matemaatikaga, alati ei pruugi seda lihtsalt tähele panna.“ Autor/allikas: Maris Sits

Käesoleval õppeaastal liitus Nooruse kooli perega matemaatikaõpetaja Imbi Püss. Imbi oli kooliajal äärmiselt kohusetundlik õpilane, kes tegeles lisaks õppimisele veel mitmete huvialadega. Näiteks kodutütrena läbis ta mitmeid kümneid kilomeetreid nii öösel kui päeval matkates – seejuures õppis ta meeskonnaülesannete käigus teistega arvestama ning mõistis, et koostööga saavutatakse alati soovitud tulemus.

Kuidas sattusid Kuressaare Nooruse Kooli tööle?
Varem elasime perega Tallinnas korteris – see eluperiood oli kindlasti mingil hetkel vajalik, kuid korteri-inimene pole ma kunagi olnud. Igal vabal hetkel kihutasime maale värsket õhku ja rahu nautima. Peale lapse sündi veetsime suurema osa ajast maal ja ükskord linna tagasi kolides seisis laps väljasirutatud kätega akna all ja karjus: „Õue, õue …“ Kõik see asfalt, autod, müra ja väike korter ei ole lihtsalt minu jaoks. Siis saigi lõplikult selgeks, et enam me ei jaksa kahe koha vahet sõita ja tuli hakata vaatama endale päris oma maakodu. Esialgu vaatasime pakkumisi Tallinna lähedale, sest elu, sõbrad ja töökohad olid ju seal. Kuid abikaasa töö on tihedalt seotud Saaremaaga, siis tuligi mõte ka saarelt maakodu pakkumisi vaadata. Kuna matemaatikaõpetaja tööd leiab praegusel ajal kerge vaevaga peaaegu igalt poolt, siis ei olnud ka minu töö Saaremaale kolimisel takistuseks. Saaremaalt leidsimegi ruttu armsa talumaja, mis vastas meie nõudmistele.

Nii et, Kuressaare Nooruse Kooli sattusingi tänu kolimisele. Saaremaal on muidugi koole veel, kuid määravaks sai tööpäevade arv. Väikese lapse kõrvalt ei tahtnud veel viieks päevaks nädalas tööle minna.

Kuidas esimesed kuud on möödunud? Kes aitab sul kooliellu sisse elada?
Kooliellu on aidanud kõige paremini sisse elada ikkagi lihtsalt tööleasumine. Lisaks boonusena muidugi toredad õpilased ja kolleegid.

Oled mandri tüdruk – kust sa pärit oled? Millised koolid oled lõpetanud?
Oma lapsepõlve olen veetnud Läänemaal Lihula lähedal armsas talus. Põhikoolis käisin väikeses maakoolis – Kasari põhikoolis. Gümnaasiumisse suundusin reaalainete huvi tõttu Pärnusse, seal lõpetasin Pärnu Koidula Gümnaasiumi.
Soovisin ennast proovile panna, seetõttu viisidki edasised õpingud mind seitsmeks aastaks pealinna. Õppisin Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes matemaatikat ning magistris matemaatikaõpetajaks.

Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa olid?
Kooliaja kõige eredamad mälestused on ilmselt seotud kodutütarde organisatsiooniga. Eriti suure innuga osalesin erinevatel orienteerumisvõistlustel. Läbisime oma meeskonnaga koos varustusega mitmeid kümneid kilomeetreid nii öösel kui päeval, metsas ja maanteel. Erinevad meeskonnaülesanded õpetasid teistega arvestama ning mõistsin, et koostööga saavutatakse alati soovitud tulemus.

Õpilasena olin väga-väga kohusetundlik ja hoolas. Nüüd tagasi mõeldes tundub see isegi pisut liiga äärmuslik. Ei olegi enam päris kindel, kas kõiki aineid peaks õppima nii, nagu mina seda koolis tegin. Õppida mulle meeldis ja see tuli mul hästi välja. Õppimise kõrvalt jõudsin osaleda veel paljudes huviringides, näiteks laulukoor, muusikakool, kunstikool, kergejõustikutrenn.

Millised on sinu hobid?
Mulle meeldib väga teha käsitööd: koon, heegeldan, tikin ... Viimaste aastate jooksul olen enda jaoks leidnud õmblemise. Õmblen riideid nii endale, abikaasale kui ka oma lapsele. Teiseks hobiks on küpsetamine. Mulle meeldib teha kooke ja torte, millega peab natukene nokitsema ja vaeva nägema. Kolmandaks olen algklassidest alates tegelenud koorilauluga, see on nüüd Saaremaale kolides küll pausile jäänud.

Mis sind elus kõige enam innustab?
Minu jaoks on kõige-kõige tähtsam perekond ja kodu, selle nimel ma elan ja tegutsen.

Matemaatika – mida see sinu jaoks tavaelus tähendab? Kas kõigis su päevades on matemaatikat?
Mulle meeldib matemaatika, sest see on ilus, ühemõtteline ja loogiline. Arvutus kas on tõene või mitte, kõik on selge ja puhas. Tuleb selgeks õppida vaid mõned reeglid ja seadused, ülejäänu tuleb kõik loogilist jada pidi.
Muidugi ei kohtu ma tavaelus igapäevaselt näiteks logaritmide või eksponentvõrranditega, aga elu on täidetud matemaatikaga, alati ei pruugi seda lihtsalt tähele panna. Matemaatika on lahutamatu osa näiteks pere eelarvest, kodu remondist, õmblemisest või kokkamisest.

Üks näide matemaatikaülesandest tavaelus: näiteks on kurkide marinaadi jaoks vaja äädikat kindla protsendini lahjendada – see on klassikaline ülesanne, millega igal aastal ema ja õde minu poole pöörduvad.
Lisaks tähendab matemaatika tavaelus minu jaoks probleemide lahendamise oskust. Probleem ei pea alati ilmutatud kujul sisaldama arvutamist, aga matemaatiliste probleemide lahendamise oskus loob ükskõik millise probleemi lahendamiseks hea eelduse. See õpetab meid mõtlema, olukorda mõistusega võtma, hindama varasemate kogemuste põhjal erinevaid lahendusviise ja valima sobivad meetodid, vahendid. Elus tuleb paraku ette ülesandeid, mille lahendamiseks ei ole meil valmis valemeid või lahendusviisi, siis lähebki tarvis analüütilist, loogilist ja kriitilist mõtlemist, mida saab hästi harjutada ka matemaatikatunnis.

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii