Rongkäiguks koguneti kooli ees, kus lapsed olid ootusärevuses. Kooli väravate ees rivistuti klasside kaupa, kuid huvitavamaks teeb asja see, et gümnaasiumiõpilastel olid käekõrval nende sõprusklassid I kooliastmest. Rongkäigu algul on kuulda palju kisa-kära, mis lõpupoole muutub aga vaiksemaks.
Rongkäiguks on valmistatud põnevaid plakateid ja pandud selga huvitavaid riideid, mis ühtlustavad klassi. Sel aastal oli väga palju huvitavaid ja värvilisi plakateid – kõige silmapaistvam oli 12.b klassi neoonroosa klassi number ja 8.c puidust tehtud rõngakujuline õhupallidega kaunistatud plakat, mille kirjeldamine on äärmiselt raske. Riietega olid rohkem vaeva näinud 11. ja 12. klass. Stiilideks olid 11.a - meremehed, 11.b - hipid, 11.c - 80. aastate sportlased, 12.a - loomad, 12.b - jalgpallifännid ja 12.c, kes olid rongkäigulitest kõige silmapaistvamad, olid riietanud ennast ninjadeks.
Meeleolu hoidsid rongkäigu ees olevad trummarid Markus ja Henri, samuti 12.c klassi mees-ninjad, kes joosid ringi ja pakkusid pealtvaatajatele ja koolikaaslastele palju nalja ja vaatamist. Näiteks tehti sebra juures peatunud autojuhtidele vöötrajal vaatamiseks kätekõverdusi, peale mida joosti ja kukerpallitati pargis. Väiksemad hoidsid oma meeleolu pasunate ja viledega.
Õpilaste meelest oli selleaastane rongkäik liiga pikk ja kaasaelajate arv on samuti sellel aastal väiksem kui muidu. Esimesed klassid olid siiski õnnelikud, et esmakordselt sellisest üritusest osavõtsid. Vanemate klasside jaoks ei olnud enam midagi uut, kuid rõõmu tundsid nad rongkäigust siiski.
Loodetavasti tuntakse järgmistel aastatel veel rohkem rõõmu ning nähakse aina rohkem vaeva riietuse ja plakatitega. Tegu on siiski ainukese rongkäiguga, mida kogu kool koos saab nautida.