Etendus tekitas minus äratundmise, sest tegelikult ongi nii, et paljud inimesed on enamiku ajast telefonis ja ei panegi enda ümber toimuvat tähele. Sellest lavastusest jäi mulle eriti meelde miim Merzeede-Liis Ork, kes pidi enda rolli välja mängima ainult oma kehakeelt kasutades ja sai sellega minu arvates väga hästi hakkama.

Mulle meeldis kogu etendus tervikuna, eriti see, et miim muutis etenduse teistest väga erinevaks. Näitlejate rollid olid usutavad, näiteks pimedat kodanikku mänginud näitleja vaatas kogu laval oldud aja nii ringi, nagu ta tõepoolest ei näeks midagi. Lisaks jäi mulle meelde ka Andres Kask, kes mängis politseinikku ning tuli kipsis jalast hoolimata lavale.

Mulle tundus ka, et publikule ja kohtunikele meeldis etendus väga ning see kajastus ka hiljem tulemustes, kui Merzeede- Liis sai näitlejapreemia ning Andres isikupreemia, 8. a klassi etendus pälvis ka laureaaditiitli.

Leidsin ka ühe ühise joone päris elus ja 8. a etenduses – selleks on nutiseadmete liigse kasutamise tõttu tekkinud tähelepanematus liikluses ja mujal.

Soovitan seda etendust kõigile kriminullide armastajatele, kellele pakub huvi ka teater ning arvan, et sellest etendusest võiksid paljud inimesed midagi õppida ja kõrva taha panna.