Matis, sa oled Kuressaare Gümnaasiumi 30. lennu vilistlane ja lõpetasid meie kooli 2008. aastal. Täna, 2016, kaheksa aastat hiljem oled sa võitnud Golden Reel Awardi. Millised koolid ja elukoolid nende 8 aasta sisse mahuvad?

Kooli- ja elukooli tee on olnud üpriski tihe. Esimesel aastal (kohe peale keskkooli lõpetamist) astusin sisse Balti Filmi- ja Meediakooli helirežii erialale. Kooli ajal töötasin kolme aasta jooksul ligi 25 lühifilmi helirežissöörina.

2010 töötasin aasta stuudios Film Audio.

2011 lõpetasin BFMi bakalaureuse õppe ning asutasin paari kaaslasega Herzog Helistuudio.

2011–2012 töötasin mitme täispika mängufilmi, ligi 40 telereklaami ja rahvusvahelise teleseriaali helirežissöörina.

2012 osalesin Inglismaal National Film and TV School’i katsetel ning osutusin kaheksa kooli valitu hulka.

2013 jaanuar – 2015 märts õppisin UKs NFTSis.

2015 kevadest lõin enda isikliku ettevõtte ning alustasin koostööd Londoni filmitegijatega

Vahepealsetel aastatel on mul olnud au saada mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi ning töötada lühifilmide peal, mis on olnud väga edukad nii festivalidel kui BAFTAdel, Oscaritel jne.

Eks kõik need kaheksa aastat tööd on tiirelnud ühel konkreetsel suunal ja eesmärgil – film ja heli.

Sa võitsid auhinna tudengifilmide helimontaaži kategoorias filmis «Fulfilament» tehtud töö eest. Mida üks maailmatasemel helimontaaž endast kujutab? 

Usun, et tasemel helimontaaž ehk helikujundus aitab režissööril lugu jutustada. Ta toetab narratiivi, võimendab filmi ja pehmendab filmi just sealt kus vaja. Heli ja muusika annab filmile teatava hinge – ilma helita mõjub film neutraalselt ja tihti tühjalt nagu kest. Samuti juhib heli vaataja tundeid ja justkui kujundab vaatajale emotsionaalse tundelise (veidi isegi alateadliku) rännaku. Film on nagu uni ja heli juhib selle une tunnetust ja emotsiooni väga peidetud moel.

Samuti annab heli pildile mõõdet juurde, loob reaalse keskkonna ja tunde, et vaataja on ümbritsetud filmi maailmaga.

Heli võib tihti kasutada subjektiivsemalt kui pilti ning see annab võimaluse filmitegijatel mõelda ja aru saada, et filmitegelastel on kõrvad peas. Me saame vaatajale anda filmi maailma nii edasi, nagu peategelane seda näiteks kuuleb. Just emotsionaalsel tasandil.

Ehk siis heli on samasugune loo jutustamise tööriist nagu pilt, aga heli peab oma mehhanismid ära peitma ning mõjuma nagu naturaalne osa pildist (nagu heli oleks lokatsioonil lihtsalt kaamerasse salvestatud). Kuigi mängufilmi puhul on üldiselt enamik helisid hiljem juurde salvestatud ja ehitatud nii, et nende helide rütm ja tunne sobituks filmi ja stseeni rütmi ja tundega.

KGs toimub juba aastaid minifilmide festival, praegu on kõige kibedam filmide valmimise aeg. Millist nõu oskad tegijaile anda? 

Soovitan väga mõelda ja keskenduda loole. Lihtne ja toimiv lugu töötab ka ilma suurte tehniliste vahenditeta. Ehk siis kirjutage pisike stsenaarium, mis juba lugedes pakub põnevust – nagu hea lühilugu.

Kui mõelda muusika kasutusele, siis soovitan teda mitte üle kasutada ja hoida filmi dünaamilisena ehk kui kasutad kahes kohas valjut muusikat, siis järgmises kahes kasuta vaikust, vaikset keskkonda või vaakumit vms. See aitab filmile suurema ja dünaamilisema tunde anda.

Kooliajal esines Matis tihti koos ansambliga JEPPS, andis Beat Boxi kunsti viljelejana lauludele võimsa helitausta alates helist, mis tuleb, kui pallist toss välja läheb lõpetades madalalt üle pea lendava helikopteriga.