Miks sinust sai õpetaja?

Selleks on kolm väga head põhjust: esimene on juuni, teine on juuli ja kolmas on august. Lisaks on veel olemas ka sügisvaheaeg, talvevaheaeg ja kevadvaheaeg. Siis saabki puhata ja valmistuda järgmiseks tööajaks. Pideva kontoritööga inimene lihtsalt nüristub ära.

Mees koolis, kuidas tuli selline mõte? Kuidas praegu tunne on?

Mujal maailmas leidub palju meesõpetajaid, Eestis see küll eriti populaarne pole. Miks ei võiks ujumist anda meesõpetaja, see on siiski suhteliselt karm ala. Õppimine toimub hoopis võõramas keskkonnas, mitte klassiruumis.

Milline oli Sinu esimene tööpäev?

See oli väga huvitav ning tekkis palju uusi mõtteid, mida muuta ja jätkata. Enne mind töötas sellel ametil Norma Helde, kes näitas enamik asju ja toimetusi suve jooksul ära. Samuti andis ta mulle väga palju vabadust. Ametikoht on huvitav ja lai, alustades ujula funktsioneerimise eest vastutamisest, lõpetades õpilaste ujuma õpetamisega. Kõige tähtsamad on minu jaoks 1.-3. klassi õpilased, loodan, et jõuludeks on enamikul veekartus vähenenud, et uuel aastal saaks huvitavamate trikkidega edasi minna.

Mida on plaanis ujulas muuta või milliseid muutuseid oled juba teinud?

Ujulas oleme algatamas projekti, kus me digitaliseerime esialgu vaid õhtuse teeninduse, kaotades ära igasugused paberkandjal abonementkaardid. Lähitulevikus on plaanis plastikkaartidele üle minna, kus siis triipkoodi või magnetriba abil saavad ujujad ennast basseini registreerida. Ujula fuajeesse tuleb puutetundlik ekraan, kus ujuja tuleb ja registreerib end ujuma, nn iseteenindus.

Kui kaua on Sinu süda õpilaste küljes veel peale Sinu käe alt edasi liikumist?

Ma ei tea veel, nad on ju minu kogu õpetajatöö esimesed õpilased üldse. Mul on üle 150 õpilase, kelle n-ö nime ja näo meeldejätmine võtab veidi aega. Igal aastal uueneb see grupp.

Arvan, et igale õpilasele peab personaalselt lähenema. Ma ei tea kunagi, kuidas laps on hommikul ärganud ja mis on eelnevatel tundidel toimunud. Kui tekib mingi probleem või veekartus, siis eks ikka pean lapse poolde pöörduma ja sellega muutun õpilastega lähedasemaks.

Õpetajatöö on pingeline ja lõppematu, millele Sul veel aega jätkub?

Pigem tasuks küsida, millega ma ei tegeleks. Mul on väga palju hobisid ja tegevusi ja siia Saaremaale tagasi elama tulemine võimaldab mul veelgi enam nendega tegeleda. Harrastan üldse veesporti ja kõike, mis on seotud veega. Veel on teatavasti kolm olekut: gaasiline, tahke ja vedel. Kõige rohkem tegelen ma veega siis, kui ta on vedel või tahke. Gaasilises olekus spordiala ma veel ei tea, võibolla uduorienteerumine vms.

Talvel tegelen jääpurjetamisega ja suvel kulgen igasuguste liikumisvahenditega, mida tuul edasi viib ja millega saab võistelda. Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudis käsitles minu lõputöö jääpurjeka klassi disainimist algusest kuni tänapäevani ning selle ajalugu, jälgides klassiarengut ja milline võiks olla tulevikuvisioon selles klassis. Saades sellega n-ö sina peale, korraldasin kaks aastat tagasi jääpurjeka klassis Monotüüp-XV Euroopa meistrivõistlused.

Suvel purjetan enamasti kiiljahtide peal. Kuulun meeskonda, kes osales möödunud, 2014. hooajal Valencias Euroopa meistrivõistlustel (18. koht) ja Kiilis maailmameistrivõistlustel (4. koht).

Lisaks avamerepurjetamisele tegeleb meie meeskond ka match-race võistluspurjetamisega. See on võistlus, kus jaht jahi vastu võistluses võisteldakse ja meie meeskonna maailma ranking (edetabel) on selle hooaja lõpuks tõusnud 440. kohale. See on tugev tõus, sest kevadel, hooaja alguses olime 1558. kohal. Seega – kui sama tempoga jätkata, siis järgmisel hooajal plaanime juba esisajas olla.

Mis on kõige rõõmsam/kurvem kogemus, mida laste õpetamisel oled kogenud?

Kõige rõõmsam kogemus on see, et seda kurba kogemust pole veel olnud. Teen kõik selleks, et seda kurba kogemust ei tekiks ka. Igasugune negatiivne tagasiside on siiski hea, sest järelikult peab õpetaja midagi muutma.

Mis Sind elus kõige enam innustab?

Kõige enam innustavad mind mu pere, kolleegid ja õpetatavad. Ja loomulikult hobid.

Milline on kõige eredam mälestust koolist?

Igasugune tunniväline tegevus, on see siis Suur või Väike Teatriõhtu, ja igasugused väljasõidud. Gümnaasiumiosa oli väga kihvt, meil oli väga hea klassijuhataja ja klass – igast maakonna koolist kokku valitud seltskond. Meid oli Kaarmalt, Salmelt, Valjalast, meie sõberkoolist Hariduse tänavalt rahvastki ja ka Lihulast. Meil oli viis paralleeli. Põhikoolis olime ikka väga julm klass. Lisaks klassipäevikule ja puudujate päevikule oli meie klassil lisaks olemas ka käitumispäevik. Omal ajal sai igasugust lollust tehtud küll, kuid ma usun, et see käib koolielu juurde.

Milline õpilane Sa ise olid?

Ma olin korralik õpilane, minu jaoks seda käitumispäevikut ei tehtud ... vist. Pigem nüüd võiks mind korrale kutsuda, kui võimatuna näivaid plaane mõtlen ja neid täide plaanin viima hakata.

Mida soovid lisada või soovida õpilastele?

Soovin, et õpilased käiksid ujumas või lihtsalt liiguks rohkem (loe: sport ei ole eesmärk, sport on elustiil)! Spordi tegemine võib väsitav olla, kuid pärast on vaim erk ning kõik valemid, luuletused või ka aastaarvud ja võõrkeele sõnad jäävad palju paremini meelde. Et kergemini õppida, tuleb rohkem sporti teha, see kõik on ju omavahel seotud! Kes rohkem teeb, see rohkem jõuab. Terves kehas terve vaim! Pole keha, pole kultuuri! Sporti tehes teed endale rohkem head kui internetis olles või teleri taga passides.

Või isegi näiteks, kes ei suuda teleri eest ära tulla, siis reklaamipausi ajal võiksid ju korra või kaks püsti tõusta ja aknast värsket õhkugi sisse hingata, prügi väljaviimisel ja poes käimisel natuke pikema ringiga koju tagasi tulla. Lisaks on veel erinevaid lühitreeningkavasid, millega enda keha üllatada. Näita, et hoolid, see hakkab sinust endast pihta! Kes ei oska või ei saa, siis tulge küsige, ma aitan!

Tere tulemast ujulasse! Ma ei ole kuri, ainult võin selline välja näha. :)

Soovime Juhan Kolgile soodsat ilma purjetamiseks, entusiastlikke lapsi trennidesse ning kõrgeid tulemusi ka edaspidiseks!