Kui Markus Mäemets (12.b), Livia Matt (12.b), Marju Võrno (12.b) ja Karl-Mihkel Truu (11.a) Tartus kokkulepitud kohta jõudsid, olid nad üsnagi üllatunud, nähes seal ainult noori tüdrukuid. Arvati, et laagrisse tuleb umbes 10 nende vanust premeeritut. Tegelikkuses veetsid nad laagri koos seitsme 6. klassi tüdrukuga. 5 neist olid Narvast ja rääkisid eesti keelt minimaalselt. Algul tundus, et laager võib tulla üks suur aja raiskamine. 

Esimesel õhtul tegime tutvustusringi. See algas sellega, et me üritasime vene tüdrukutele selgeks teha, mida tähendab tutvustusring. Kui see tehtud, tutvustas end esimesena meie võõrustaja Robert. Robert on pärit Ameerika Ühendriikidest ja on Eestis elanud juba 20 aastat. Kuigi ta rääkis eesti keelt üsna puhtalt, oli ta rõõmus, et võis meiega juttu ajades kasutada raskemate väljendite inglisekeelseid versioone. Robert ei rääkinud ka sõnagi vene keelt. Eestlased tutvustasid end probleemideta, kuid teistel möödus see uusi sõnu leiutades ja itsitades. Pärast seda oli õhtusöök ja siis vaba aeg. Nooremad avastasid maja ning tegid kõike, mida kuuendikud ikka, me ajasime Robertiga juttu. 

Hommikul äratas meid tüdrukute kilkamine. Tundus, nagu nad oleks juba kuuest ärganud. Järgnes hommikusöök ja kottide pakkimine. Kotti pistsime küpsiseid, pähkleid, võileibu ja banaane - kõik Roberti poolt jagatud, istusime bussi, mis viis meid Jõgeva malevasse Pedja jõe ääres. Sealt leidsime eest muheda vanamehe nimega Vahur, kellega startisime kuue tunni pikkusele matkale. Kuus tundi võib tunduda pikk aeg, kuid see lendas üllatavalt kiiresti. Vahepeal oli puhkus Madisemäel, kus tegime lõket. Söime grillvorsti ja võileiba, ning magustoiduks grillisime banaane šokolaadiga. Madisemäel oli ka üks 40-meetrine torn, mille otsa julgemad võisid ronida. Markus käis tornis ära, Livia vaatas poole tee peal alla ja ei julgenud edasi minna. Tagasi jõudes ootasid meid seapraad ja jäätis. Pärast seda tuli meile buss jälle järgi ja naasesime Palupõhjale. Õhtul käisime ka saunas. 

Järgmisel hommikusöögil jäime juttu ajama ning avastasime, et üllatavalt õnnestunud laager oli. Kahjuks pidime juba enne keskpäeva Robertiga hüvasti jätma ja istuma bussi, mis meid taas Tartusse viis. Sealt jälle 6-tunnisele bussisõidule kodulinna poole. 

Arvestades kõiki asjaolusid, hindas Markus reisi 8 punktiga kümnest ning minagi nõustun temaga. Olge siis teiegi tublid kirjutama uurimustöid ja ehk saate ka mõne väärt preemia! 

Teadusmaa projektigrupp