Miks sinust sai õpetaja?
Kui aus olla, siis ma ei olegi selle peale väga mõelnud… Alati on sport olnud minu jaoks number üks ja pärast gümnaasiumi läksingi õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuri. Aasta jäi küll vahele, sest jätsin bioloogiaeksami gümnaasiumi lõpetades tegemata ning tegin selle ära aasta hiljem. Loogilise jätkuna asusingi tööle kehalise õpetajana ja jätkan hetkel ka ise õpinguid magistrantuuris.

Miks sai sinust Saaremaa õpetaja?
Tegelikult sai minust õpetaja 2013. aasta 1. septembril ja seda Tallinnas. Varsti tekkis võimalus tulla õpetajaks Saaremaale ning mis saaks parem olla, kui tulla tagasi KG-sse. Seda võimalust ei saanud kasutamata jätta. Saaremaale oleksin mõne aja pärast naasnud nii või naa. Tallinnas viibitud aja jooksul pole kordagi tekkinud mõtet jäädagi pealinlaseks.

Mees koolis…? Kuidas tuli selline mõte? Kuidas praegu tunne on?
Arvan, et see stamp, et õpetaja on võrdne naisega, tänapäeval enam end väga ei õigusta, mehi on õpetajatena küll ja küll. Eks kehalises kasvatuses on mehed alati olnud, kuid praegusel ajal on olenemata õppeainest meeste osakaal kasvanud.
Tunne meesõpetajana koolis on suurepärane! Vastu võeti mind väga soojalt, kõik on lahked ja abivalmid. Lapsed on samuti mõnusalt aktiivsed, lahedad ning pole tähele pannud, et neil midagi meesõpetajate vastu oleks.

Kirjelda palun oma esimest tööpäeva õpetajana.
Esimene tööpäev õpetajana oli täitsa lõbus, kuigi võibolla olin veidi pinges ja mitte veel mugavustsoonis. Enne õpetajana tööle asumist jõudsin olla 8 kuud vangivalvur, siis ei tekkinud kordagi muret, et äkki ei saa laste distsiplineerimisega hakkama. Lastega töötamine on mõnus ja pingevaba, kuigi nii mõnigi kord tuleb selles ametis rohkem häält tõsta ja keelata, kui seda tuli teha eelmises ametis.

Kui kaua on sinu süda õpilaste küljes veel pärast sinu käe alt edasi liikumist?
Arvan, et päris kaua. Eelmises koolis, kus õpetasin, ehk siis Tallinna Rahumäe põhikoolis, jõudsin küll olla vaid aasta, kuid ka selle lühikese ajaga jõudsid õpilased väga armsaks saada, Mõne klassiga tekib kuidagi erilisem side kui teisega. Üks kolmas klass sai eriti armsaks. Näiteks kui mul sünnipäev oli, siis nad valmistasid kunstitunnis igaüks mulle väga laheda õnnitluskaardi ning kui mul viimane tööpäev oli, kinkisid nad mulle mälestuseks nimedega võrkpalli, mille oma taskurahasid kokku pannes ostnud olid. Nad olid tõsiselt kurvad, et ma ära läksin. See kõik oli päris liigutav ja tegi äramineku ka enda jaoks üpriski kurvaks.

Õpetajatöö on pingeline ja lõppematu, millele sul elus veel aega jääb?
Arvan, et õpetajatöö on konstantselt pingeline vaid siis, kui teed seda vastumeelselt ja iga päeva vaid kuidagi lõpuni tüürida üritad. Kui oskad oma tööst rõõmu tunda, on neid pingelisi hetki vähem. Vähemalt senise üürikese kogemuse põhjal oskan nii arvata. Aega jääb igasugusteks asjadeks. Jõuan ise kergelt sporti teha, tegeleda hobidega ning käia väljas. Aega leidub ikka.

Mis on kõige rõõmsam/kurvem kogemus, mida laste õpetamisel oled kogenud?
Eraldi eredamaid positiivseid ja negatiivseid hetki ei oskagi kohe välja tuua, eks neid jõuab veel koguneda. Rõõmsad hetked on need, kui lapsed liigutamisest rõõmu tunnevad ja neile õpitust midagigi külge jääb. Kurvemad kogemused on need, kui mõned õpilased end liigutada ei viitsi ega taha areneda. Kurb on, kui mõnel on selline mõtteviis, et mitte mingisugust füüsilist tegevust polegi vaja.

Mis sind elus kõige enam innustab või mis sulle jõudu annab?
Raske küsimus… Vast on selleks eneseteostus ja soov pidevalt areneda ning end täiustada. Alati saab kõiges paremaks minna! Ütlemata mõnus tunne on, kui saad oma kogemusi ja teadmisi edasi anda!

Milline on kõige eredam mälestus koolist? Kehalise kasvatuse tundidest?
Eeldan, et see küsimus puudutab minu enda kooliskäimise aega. Eks kogu kooliaeg ongi üks ere mälestus, eriti gümnaasiumiosa. Aeg-ajalt tekib õpetades tunne, et oleks isegi taas ühe päeva õpilase rollis tagasi. See oleks päris põnev! Rääkides kehalise tundidest, siis need olid muidugi lemmikud! Alati oli kehalise kasvatuse päevadel lihtsam hommikul ärgata ja kooli tulla.

Soovime õpetaja Suurhansule sportlikke õpilasi ning meeldivaid aegu KG-s veel pikaks ajaks!