Intervjuu Sigridiga

Kuidas see asi algas?

Mul on kaasasündinud haigus nimega tsüstiline fibroos. Niipalju kui üldse mäletan, olen kogu aeg haiglas käinud, aga väiksena see minu elu ei seganud. 12. aastaseks saades oli tsüstiline fibroos minu organismis juba nii palju kahju tekitanud, et mu maks lakkas töötamast ja ma olin kuu aega kunstlikus koomas. 2009. aasta oktoobris siirdati mulle uus maks. Seejärel hakkas tervis jälle vähehaaval paranema.

Mis täpsemalt toimunud on?

Maksasiirdamise tõttu ei olnud mul võimalik enam koolis käia, sest olen igasugu infektsioonide suhtes väga vastuvõtlik. Meie kliimas on aga pidevalt kõikvõimalikud viirushaigused liikvel. Niisiis jäingi peale siirdamist koduõppele, olin siis 6. klassis. Pidevate haiglasviibimiste tõttu oli raske õppimisega järje peal püsida, aga eks ma püüan omas tempos edeneda ja kooli tahan ikka kindlasti läbi teha.

Mis seisundis Sa praegu oled?

Kaks kuud tagasi oli mul jälle üks suur operatsioon. Kokku olin haiglas natuke üle kahe kuu. Sel ajal ma ei saanud kõhuvalude tõttu üldse süüa ja kaotasin kaalus 10 kg. Nüüd olen kodus ja üritan kaotatud kilosid tagasi saada. Aga see ei tule kergelt. Lisaks on mul jõudu vähe ja ma pean hakkama ka seda taastama. See võib tunduda naljakas, aga mina näiteks ei jaksaks kuidagi koolist kesklinna kõndida, ehkki see tundub ju nii lühike maa. Kuna ma ise kodust välja ei jaksa minna, olen väga tänulik oma kahele sõbrannale, kes mulle nende aastate jooksul pidevalt toeks on olnud ja mul külas käivad. Järgmise veerandi alguseks loodan olla juba nii heas füüsilises vormis, et saaksin jälle õppimisega jätkata.

Mida Sa teeksid rahaga, mille meilt saad?

See läheks kindlasti ravimite ostmiseks, kuna ravimid on väga kallid ja praegu pean ma neid rohkem võtma kui muidu, sest peale operatsiooni on mul lisavitamiine vaja. Osade ravimite ostmise jaoks saan ma soodustust, aga vitamiinid tuleb ise täies ulatuses kinni maksta. Samas oleks mul vaja ka arvutit, et sõpradega suhelda ja koolitöid teha.