Millist tähendust omab advendiaeg enne jõule?

Advendiaeg enne jõule on ootuse ja ettevalmistuse aeg. Kristlik maailm ootab Jeesuse sündimist ja valmistub selleks. Kalli külalise ootel tehakse ikka ettevalmistusi tema vastuvõtmiseks. Nii ka jõulude eel. Me kaunistame oma kodusid, otsime armsatele kingitusi ja sellel ajal aastas tahaksime kõik olla eriliselt head ja hoolivad. See kõik on oluline. Meie maailm algab ju meist endist ja seetõttu on advendiaeg eelkõige iseenda südamesse vaatamise aeg. Nii nagu Jeesuslapse sünd igal aastal kordub, nii tuleks igal aastal jõulude eel puhastada oma mõtted, süda ja elu kõigest halvast, häirivast ja üleliigses. Lasta vanal minna, et uus saaks sündida. Seda väljendab hästi ütlus: “Lase Jeesuslapsel sündida oma südames”.

Millised on Eesti rahva advendi kombed?

Eesti rahva advendikombed on olnud üsna muutuvad. Advendiaeg kui selline on nimetusena meie jaoks küllalt uus ja osa kombeid oleme ilmselt üle võtnud põhjanaabritelt. Pean siin silmas eelkõige advendiküünalde süütamist ja aknalaudadel põlevaid küünlatulesid, võibolla ka rohkeid kontserte kirikutes, heategevust. Samas on meil jõuludeks alati kodudes ettevalmistusi tehtud: koristatud, küpsetatud, kuuske ehitud.

Milline roll on küünalde süütamisel igal advendipühapäeval?

Advendiaeg kestab neli nädalat ja küünlad tähistavadki neid nädalaid, mis jõuludeni on jäänud. Nad tähistavad jõulude ootust ja on otsekui märgutulukesed selle ootuse rajal. Kui neljas küünal on süüdatud, ongi jõulud ukse ees. Küünal kui sümbol räägib aga paljustki, eelkõige valgusest, mille Jumal kord saatis inimestele Jeesuse sündimise läbi siia maailma. Küünlatule soojus ja sära annavad meile pimedal ajal jõudu ja on otsekui tunnistuseks sellest, et valgus võidab pimeduse, armastus võidab surma ja et meil on lootust.

Mis on jõulud Teie jaoks?

Minu enda jaoks on jõulud seotud kahe olulise märksõnaga ja need on: kirik ja kodu. Juba aastaid on mul olnud võimalus erinevates Saaremaa kirikutes jõulude ajal teenistust pidada. Tuledes särav jõulukirik, jõululaulud, inimeste ootusärevus ja soojus ühelt poolt ja see eriline jõuluõhtu pühaduse tunnetus... seal kusagil sünnib minu jaoks jõuluime ja see on sügavalt seotud Jeesuse isikuga. Ja teiselt poolt kodu: oma vanemate, laste ja lastelastega koos veedetud aeg on jõulude ajal kuidagi eriliselt tähendusrikas, hell ja hooliv. Küllap me kõik olemegi jõulude ajal sellised seesmiselt hellad ja avatumad kui muidu... ja ka seetõttu on see üks väga ilus aeg.

Kas jõululaupäeval kirikus käimine peaks olema igal inimesel südamesooviks ja millist rolli peaks kirik omama inimeste kommetes jõulute aegu?

Südame ja tema soovidega on lugu alati keeruline. Ma arvan, et eelkõige peaks iga inimene varuma veidi aega, et oma südame soovides selgust saada. Tihti annab selle selguse alles elatud elu, ega siis ilmaasjata kirikus kohta just vanemaid inimesi. Elutarkus, millegi olulise mõistmine ja äratundmine toob nad siia. Aga igal juhul ma soovitan jõululaupäeval kirikusse tulla ja olla oma mõtete ja tunnetega selles hetkes, laulda kaasa, kuulata jõuluevangeeliumi ja lasta end kanda õpetaja jutluse mõtetest ja mine tea, äkki saabki nii tabatud see imeline miski, mis jõulukiriku eriliseks teeb. Seda peab tahtma kogeda, siis tuleb ka ime. Kirikud on jõulude ajal inimeste jaoks avatud, kutsuvad ja ootavad osa saama. Valikud on inimeste endi teha. Kirik oma sõnumit ei varja, sest Jeesus tuli siia maailma kõigi inimeste jaoks.

Millist rolli omab Teie arvates perekond tänapäeva jõulutraditsioonides?

Me kõik tuleme oma kodudest ja võtame sealt midagi kaasa. Perekonna roll on iga inimese elus oluline. Perekond, kes hoiab kokku ja on tugev, peab kindlasti traditsioone väga oluliseks: koosveedetud aeg ja ühised ettevõtmised liidavad meid ja täiskasvanutena järgime me kunagi lapsepõlves kogetut. Kui oli midagi head ja ilusat, siis soovime seda edasi anda ka oma lastele. Üheskoos jõulukuuse ehtimine, piparkookide küpsetamine ja jõulukirikus käimine seovad kindlasti pereliikmeid. Perekond on ka koht, kus võib alati uusi traditsioone juurde tekitada, tegevusi, mis kõigile sobiksid ja meeldiksid.

Kas Jumala sünd on sündmus, millest peaksid ka tulevad põlvkonnad teadma ja miks?

Jumala sündimine siia maailma inimesena on nii võimas sündmus, et see paratamatult kandub edasi ka tulevastele põlvkondadele. Minu arvates on see sügavalt seotud meie inimeseks olemisega üldse. Kui võtta meie eludest ära see avaram vaimne mõõde ehk hoopiski mõõdetamatus, sest meil pole mõõdupuud Jumala ega jumalikkuse mõõtmiseks, jääb alles tunduvalt väiksem, vaesem ja kitsam elutunnetus. Jumal jääb inimese eest ikka varjatuks, otsekui eesriide taha, see aga ei tähenda seda, et ta meie elusid ei mõjutaks. Iga põlvkond peab selle saladuse uuesti teadvustama, seda kindlasti. Iga põlvkond otsib Jumalat, kohati pettub, otsib uuesti, kogeb midagi uut ja püüab maailma enda ümber ja sees mõtestada. Ja alati on inimesi, kes ei suuda Jumalasse uskuda ja alati on neid, kes seda kogevad ja kelle elu see muudab.

Millised on kolm kõige olulisemat omadust, mis Teil seostub jõulutega?

Kolm kõige olulisemat omadust, mis seostuvad jõuludega on soojus, armastus ja hoolivus.

Intervjueeris meediakursuse õpilane