Koverents algas Tallinna Ülikooli õppejõu Kristi Vinteri sõnavõtuga, kes tutvustas oma doktoritöö uuringut lapse seostest tehnoloogiamaailmaga. Tema sõnul ei pea sugugi paika väide, et mida varem laps „ekraani (nt. tahvelarvuti)“ ette satub, seda rohkem ta õpib. Pigem, mida väiksem laps, seda vähem ta ka ekraanilt õpib. Ekraan ei ole asemik vanemale, sest laps vajab, et keegi seletaks lahti, mida on võimalik sellelt näha. Samuti on oluliseks punktiks ka see, et kõne arendab siiski täiskasvanu, mitte digitaalne vahend.
Vinteri juttu kinnitas ka nelja lapse isa Mati Ruul, kes tõi oma kõnes lisaks välja, et kogu verbaalne kommunikatsioon jääb tehnoloogia tõttu tahaplaanile. Digitaalmaailm haldab aegapidi üha suuremat osa elust, mis toob ohvriks meie aja, tervise ning nagu juba öeldud ka suhtlemise.
Konverents siiski ei möödunud muidugi ilma Kuressaare Gümnaasiumi esindaja etteasteta, nimelt Henri Rump, koos Kristiine Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kristi Vahenurme ja SA Innove õppekava ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüaga olid määratud olema Märt Treieri poolt juhitava diskussioonis osalejatena, kus nad pidid arutlema Eesti olukorra ja siinsete võimaluste üle digitaalmaailmas. Nende arutelule lisandus ka Andrew Fluck Skype teel, kes on Tasmaania ülikooli infotehnoloogia vanemõppejõud ning kõneles e-eksamite süsteemist, mida juba rakendatakse, kuid mitte veel Eestis. Vestlusest selgus tõsiasi, et õpetajate silme läbi tundub, et infotehnoloogiat kasutatakse palju, kuid õpilase sõnul jääb selle kasutamine enamus ainetes tagasihoidlikuks. Samas peab ütlema, et mida noorem õpetaja, seda innovaatilisem. Seetõttu ütles Henri kui õpilaste esindaja väga selgelt välja mõtte, et tema oleks väga õnnelik, kui koolis oleks õppimine rohkem seotud infotehnoloogiaga ja et eksamidki võiksid oma vormilt e-eksamiteks üle minna, sest Andrew Flucki jutustki võis järeldada, et e-eksamite puhul jõuab testi rohkem täita, sest käsitsi kirjutamine on aeganõudev. Lisaks õpilaste kasule on ka parandajatel tunduvalt lihtsamad e-eksamid, sest need on arusaadavamad, kuna kõigil töödel on font ühesugune. Siinkohal oleks sobilik e-eksamitega tutvumiseks uurida internetilehekülge nagu seda on eExams.org. Kuid küsides siis põhjust, miks veel Eestis puudub taoline eksami läbiviimise vorm, siis Aimi Püüa sõnul puuduvad Eestis oskused teha taolisi kvaliteetseid eksamid. Loodame aga, et need probleemid lahenevad ruttu ning et e-eksamid pole enam kauge tulevik.
Lisaks Andrew Fluckile oli rahvusvaheliste esinejate nimekirjas veel Oystein Nilsen, pedagoogiline nõustaja Norra IKT Haridusrakendamise Keskusest ning Leng Lee, Codecademy analüütik. Nilsen tutvustas, kuidas toimib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine Norras. Nimelt tõi ta IKT suure kasutamise plussiks välja selle, et Norras on väga hea taristu, elatustase on kõrge, mille juures oleks paslik märkida, et peaaegu igas majapidamises on tehnoloogia kasutamine oluline.
Leng Lee aga kõneles kui oluline on programmeerimine. See on nagu võrkeel, mida saab kasutada suhtlemiseks, ainult veidi teistsugusel moel. Programmeerimisoskusega saab Leng Lee sõnul valitseda ja juhtida ise oma maailma. Minu kui õpilase jaoks oli antud presentatsioon väga kaasahaarav ning poleks kunagi uskunud, et programmeerimine on tegelikult hoopis põnevam kui võib alguses tunduda. Seetõttu on Codecademy just sobiv algus, kus saab samm-sammult tutvuda ning tegeleda programmeerimisega.
Selleaastane konverents oli esitluste poolest väga mitmekülgne, kuigi siht ja suund oli kõigil sama. Muidugi päeva tipphetkeks oli loomulikult hetk, mil Tiigrihüppe patroon president Toomas-Hendrik Ilves lavale astus ja premeeris kõige innovaatilisema õpetaja auhinnaga Kristi Rahn’i Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja kõige innovaatilisemaks kooliks sai Salme põhikooli. Palju õnne võitjatele ning kas digiajastu laps on pigem tarbija või looja, jätan lugejate endi otsustada.

Teadusmaa