Indrek Mäeots, 5.b klass: "Ilves ootab kevadet"

Jette Tiitus, 1.a klass: "Meeleolukat kevadet!"

Liisa Sall, 2.b klass: "Kevadlilled."

“The world is a book and those who do not travel read only one page.” St. Augustine

Elu Tallinnas on igaühe jaoks erinev. Kellele meeldib, kellele mitte. Kuid milline on sealne elu läbi saarlasest õpilase pilgu?

Paljudel inimestel, eriti meie ühiskonna noortel, on arvutisõltuvus, mida lahatakse meie ühiskonnas igapäevaselt.

Elame praegu maailmas, kus iga sekund sureb 2 ja sünnib 4 inimest ehk siis rahvaarv kasvab massiivselt. Rahvaarvu suurest kasvust tekib aga suurim globaalne probleem: ülerahvastatus. Tegu on probleemiga, millest tulenevad peaaegu kõik teised globaalsed probleemid, kas siis suuremal või vähemal määral, kasvõi näiteks vihmametsade pindala vähenemine või kõrbestumine.

Meie kooli sööklas on suur probleem trügimisega. Järjekord, mis tekib sööklas, võib olla ühest otsast lai ja teisest kitsas. See tuleb sellest, et paljud trügivad.

Kui juttu tuleb rassismist, meeldib meile kõigile silm kinni pigistada ja teeselda, et antud teema meid kohe kindlasti ei puuduta, ometi on mulle jäänud mulje, et Eestis on just rassism väga suureks probleemiks, eriti viimase aja sündmuste põhjal.

Kerttu Aru, 4.c klass: "Veed vulisevad, kalad rõõmustavad ja kevad saabub".

Mina olen kodutütar olnud juba ammust aega ... Aga miks ma seal olen ning mida see mulle annab ja mida see võiks ka sinule anda?

Mida kujutab endast sport? Öeldakse, et nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi, seetõttu mõistavad inimesed ka sportimist erinevalt. Mõned peavad sportimiseks kehalise kasvatuse tundides käimist, teised igapäevaselt trennidest osavõtmist. See, kuidas noor inimene suudab ja tahab sporti teha, on täiesti individuaalne, aga enda põhimõtete kohaselt leian, et sportimine, kasvõi vähesel määral, on igati kasulik ajaveetmise võimalus.

Lapsed käivad koolis, täiskasvanud tööl. Tööl käivad inimesed teavad päevast päeva, mis neid tööl ootab, kõik on üksluine. Koolis on iga päev ja tund eriline ning üllatusrohke.

Tänapäeva paarisuhted on keerulised. Armutakse kiiresti füüsilise tõmbe tõttu, kolitakse kokku paarilist eelnevalt tundma õppimata ning teadmata, kas tegelikult omavahel üldse klapitaksegi. Suurt rolli suhte purunemises mängib kindlasti ka internet. Noored veedavad suurema osa oma vabast ajast nutitelefonis või tahvelarvutis surfates, pühendades vähem aega oma kallimale.

Liisa Sall, 2.b klass: "Triibuline vikerkaarelammas"

Paljud noored inimesed on seiklushimulised ja tahavad minna maailma avastama. Kes õppima, kes tööle välismaale. Eestlasi elab ja töötab välismaal palju.

Kätlin Hiiuväin, 7.a klass: "Tähistades Eesti Vabariigi sünnipäeva".

Vabariigi aastapäeva eel kirjutas 2.a oma mõtteid Eestimaast.