Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
4. juuli
- Andro Jürisson 8.b
- Georg Kenneth Mehik 7.a
- Joonas Tiitson 9.d
5. juuli
- Hanna Pokk 4.a
- Iris Väli 4.b
- Steven Aus 3.a
6. juuli
- Kusti Koppel 7.c
- Oskar Laanet 5.c
- Siimeon Vahter 6.a
7. juuli
- Gristo Kolk 2.b
- Meribel Saat 7.b
8. juuli
- Anastasiia Kodinets 1.b
- Anette Tänav 5.a
- Otto Hendrik Kaunis 7.a
- Taago Arikas 7.d
9. juuli
- Isabel Juhanson 2.b
10. juuli
- Mariliis Säde Sepp 4.a
- Sofiia Yeromenko 6.c
11. juuli
- Gete Sepp 4.a
- Heleen Alas 5.b
- Kyrylo Tsapulin 1.b
- Otto Väli 6.c
Töötajate sünnipäevad
5. juuli
- Liisi Laum
7. juuli
- Inna Vann
![](/meridiaan/imgup/201802/lugu_3853_20180222113659_la18a.jpg)
Karl Jakob Toplaan: "Hoidke rändrahnu tuule ja vihma eest, hoidke Eestit ida ja lääne eest, et rändrahnu juurdunud riik ei mureneks, vaid 100 asemel võiksime näha ka numbrit 200, 300, 400 ...
Taastage seda, mis meil on olnud, hoidkem seda, mis meil on, ja ärge laske tulla sellel, mis ei ole Eesti!"
Mõeldes tagasi oma elule, mis on vaid viiendik Eesti juubelivanusest, ja sellele, kuidas ma olen enda jaoks mõtestanud selle aja jooksul Eesti riiki, pean tõdema, et Eesti ei ole oma ilusa vanuseni jõudnud üle lilleaasa kõndides ega tee seda paratamatult ka edaspidi. Me ei ela paradiisis, kus kõik on täiuslik, vaid riigis, mis tahes-tahtmata on mõjutatav igast küljest.
Kui olin noorem ja ei olnud niivõrd teadlik poliitikast ega üleüldisest maailma lahtimõtestamisest, oli minu jaoks palju selgem, mis on Eesti riik, kui ta seda on nüüd. Tollal mõtlesin vaid riigipühadel rippuvatest riigilippudest, mustrilistest seelikutest ja murumütsidest, suurest laulukaarest ja kaunimana kõlavast emakeelest – selline on üks kaunis riik. NÜÜD näen kõige selle enesestmõistetava vahel poliitilisi diskussioone, rahvuslikke muutusi ja meie riiki lõhestavaid eriarvamusi.
Kuigi lääs mõjutab meid igatipidi, nii hästi kui ka halvasti, tuleks teha hetkeks ümberpöörd ning vaadata, millised uued traditsioonid, kombed ja teoloogiad kannavad meie maal Made in China silti. Kas Buddha kuju ees „hingamisharjutusi“ tegevad või jumalikkuse mõiste abil enda iseloomu kujundada püüdvad noored kannavad edasi kõike seda, millest mina arvasin lapsena koosnevat Eesti riiki?
Eestlased on olnud alati maarahvas. Me ei räägi siin puude kallistamisest või akende avamisest hingedepäeval, vaid sellest, et üks riik saab toimida edukalt ka talupojamõistusega. Lihtsad kombed, vankumatud traditsioonid ja rändrahnutugevune ühtekuuluvustunne – tänu sellele saame me täna üldse öelda: „Palju õnne, Eesti!“
Aga vaadake, isegi rändrahn mureneb aja jooksul ja pudiseb laiali nagu käputäis liiva, kui tuul ja vesi seda uuristavad. Olgu tuuleks ida ja veeks lääs, nii võib mureneda ka Eesti riik. Välismaailma mõjudest tuleneva erosiooni tõttu lagunevad tasapisi kõik meile kalliks olnud traditsioonid.
Selle vastu aitab vaid üks – hoidke rändrahnu tuule ja vihma eest, hoidke Eestit ida ja lääne eest, et rändrahnu juurdunud riik ei mureneks, vaid 100 asemel võiksime näha ka numbrit 200, 300, 400...
Taastage seda, mis meil on olnud, hoidkem seda, mis meil on, ja ärge laske tulla sellel, mis ei ole Eesti!
Palju õnne!
Kuulutused
![](imgkuulutus/c.jpg)