Kui kooli staadionile jõudsime, oli veel vaja veidike oodata, kuni kõik kogunesid.
Meie juhendaja Peeter Ramst ning tema abiline Karl Martin Lember 9.a klassist, selgitasid meile, kuidas kaarti looduses kasutada ja kuidas läbida kontrollpunkte. Juhendaja oli väga lõbus mees ja tegi muhedaid nalju. Pärast kiipide jagamist suundusime rõõmsa tujuga rajale.

Rada ei tekitanud alguses eriti probleeme, kuid lõpupoole oli metsas paar arusaamatut kohta, kus jäime veidikeseks ajaks kukalt kratsima, kuid tiimitööga saime nendestki raskustest üle. Kui pärast väikest pusimist ja ajude ragistamist lõpuks metsast välja saime, oli süda rahul, sest ainult kaks punkti jäi veel läbida. Punkte oli rajal kokku üldse kaksteist.
Finišisse jõudes oli aeg oma tulemused kiibilt arvutisse panna. Pärast seda ei olnud midagi muud teha, kui puhata ning siis koju minna.
Orienteerumine jättis mulle ja ka kõigile teistele osalenutele väga ereda mulje. Sellepärast ma soovitan teistelegi järgmisel aastal orienteeruma tulla. Ma väga loodan, et ka järgmisel aastal on see vahva ala spordipäeva programmis.