9.a klassi viimane sügisspordipäev „Reipalt koolipinki“ möödus väga meeleolukalt. Spordipäeva hommikul kogunesime koolis ja jagasime omavahel ära haiglasussid, -mütsid ja kummikindad, mis olid seekord meid iseloomustavateks esemeteks. Terve klass marssis ühises rongkäigus lossihoovi, kus toimus avatseremoonia. Päeva tegi veelgi paremaks see, et meie armas endine klassiõde Deelia Kuusnõmm oli meile külla tulnud ja ühines ka meiega rongkäigul. Alustuseks tantsisid kõik klassi tüdrukud ühiselt kaerajaani ja seejärel 12.a poiste tehtud soojenduskava. Peale soojenduse sai spordipäev avatud mitmete kõnedega ja koolilaulu ning –lipu heiskamisega. Seejärel toimus igati tasavägine teatejooks, kus sai omadele ikka üpris valjusti kaasa elatud. Võidud ja kaotused niivõrd-kuivõrd kätte saadud, oli plaanis teha ühine pilt ning seejärel sai rukkiburksi nosima hakata. Edasi läksid kõik oma alale. Igati vahva üritus see meite spordipäev, või mis?

Kristina Liiv

9.a klassi külastas karjäärinõustaja Marju Põld, kes käis meile klassijuhataja tundides rääkimas, kui oluline on juba varakult mõtlema hakata, mida soovid õppida tulevikus. Esimese tunni selgitas ta, kuidas oma huvidest ja hobidest lähtuvalt valida õiget gümnaasiumi või ametikooli. Teises tunnis täitsime kutsehuvide küsimustiku. Kui küsimustik täidetud, saime teada, millised on meie isiksuse tüübid. Tüüpe kokku oli kuus: praktiline ehk realistlik tüüp, intellektuaalne tüüp, artistlik tüüp, sotsiaalne tüüp, ettevõtlik tüüp ja konventsionaalne tüüp. Sellest lähtuvalt said moodustada koodi, millest said teada, milline kutseala just sinule sobib. Näiteks, kui oled konventsionaalne tüüp ehk armastad kokkuleppeid ja korda, siis sobiksid raamatupidajaks, finantsistiks või arhivaariks.
Juhul, kui kellelgi peaks tekkima kahtlusi edasise karjääri valikul, soovitas Marju Põld endast märku anda.

Lisete Jõema ja Cäroly Kirs

26.septembril käis 9.a klass ühiselt Kuressaare Linnateatris vaatamas rahvateatri näidendit „Kaukajumal“. Et tegu oli näidendiga, mida sai vaatama minna odavamalt kui tavaliselt, sest korraldatud on esseevõistlus, oli saal täiesti täis. Kuna minek oli ikkagi teatrisse ja õhtusel ajal olid nii neiud kui noormehed end üles löönud. Kõik õnneks pidasid kellaajast kinni ja keegi hiljaks ei jäänud ning kui saali uksed suleti, algaski esimene vaatus.

Näidend rääkis ühest perekonnast, kus isa tegelaskujule, nimega Mogri-Märt, oli kõige tähtsamaks raha, mistõttu ta oma perekonda ei väärtustanud. Talle ei sobinud, et tema poeg ja tütar abielluksid vaesema inimesega ja lubas lastele kokku maad ja ilmad, et mitte sellise häbi kätte sattuda. Vaatamata isa ähvardusele lapsi vastupidise käitumise korral enam enda omaks mitte tunnistada jäid poeg Märt ja tütar Emiilie siiski oma armsamate juurde. Ühel päeval, kui poeg tuli koju tagasi  isaga lepitust otsima ja paluma neilt õnnistust abieluks, arvas isa siiski, et poja käitumine oli lubamatu ja leppimine jäi ära. Samal ajal tuli kaugelt Venemaalt peretütar Emiilia, kelle mees oli kõik kaotanud oma ihnuse tõttu, jalgsi koos oma vastsündinuga koju. Ent teel raskesti haigeks jäänud noor ema suri, seega jäi imik tema venna kätte. Samal ajal valitses välja suur torm ning just selle pere maja tabas pikselöök ning maja süttis. Märt, kelle isale oli raha kõige tähtsam, tormas leekides majja isa raha järgi, kuid leegid võtsid ka tema koos majaga. Mees jäi üksi, ilma raha ja pereta ning lõpuks võeti ka tema.
Meie klassile see näidend meeldis ja tõotavad tulla vägevad esseed.

Kristina Liiv